Puudega inimesed valmistuvad üle-Eestilisteks pikettideks

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad üle-eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.

Lõpliku otsuse pikettide toimumise kohta võtavad organisatsioonid vastu pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni 25. ja 26. augusti istungeid, edastas puuetega inimeste esindaja BNS-ile. Kui eelnõu saadetakse järgmistele lugemistele puuetega inimeste organisatsioonide osutatud puudujääke kõrvaldamata, vastatakse sellele üle-eestiliste avalike väljaastumistega.

„Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. „Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.“

Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. „Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb,“ lausus Kõllamets.

17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühtegi ei ole siiani arvestatud. Organisatsioonide ettepanekute hulgas oli luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis tõstavad puudega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid; käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid; lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite ja rahastamise osas.

Valitsuskoalitsioon andis 11. augustil sotsiaalkomisjonile üle muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule, millega lükkuks poole aasta võrra edasi reformi algus ja tõuseks töötasu piir, alates millest hakkab töövõimetoetus vähenema, kuid endiselt ei ole töövõimereformi rakenduskava, kus oleks näidatud konkreetsed tegevused, tähtajad ja kulutuste eelarve.

Sihtgrupil on palutud küll mitmel korral esitada arvamusi, kuid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega pole reformikava sisulises lõikes siiani läbi arutatud ega kooskõlastatud. Lisaks soovivad puuetega inimesed näha põhjendatud kalkulatsioone reformi majandusliku ja sotsiaalse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse kohta peale 2020. aastat.