Taasiseseisvumispäeva puhul kolmapäeval Kadriorus kultuuri- ja ühiskonnaelu tegelasi võõrustanud president Toomas Hendrik Ilves tõdes, et viimaste kuude sündmused näitavad, et liberaalne demokraatia pole enam endastmõistetavalt hea asi ning inimesed on mures, sest on hakanud tunnetama tsivilisatsiooni haprust.

Ukraina kriisile viidates aduvad riigipea sõnul kõik viimastel kuudel aina selgemalt, et kõik pole üldse nii enesestmõistetav. "Ma ei mõtle ainult seda, mida me ise saavutasime. Ma mõtlen ka olukorda, mis võimaldas seda saavutada. Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on teisiti läinud. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus, ja teisedki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud," ütles Ilves.

Tema sõnul pole viimased kuud olukorda paremaks muutnud, vaid vastupidi. "Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad julgeolekust on maha tallatud. Terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed. Liberaalne demokraatia, Eesti paleus läbi aastate, pole enam endastmõistetavalt hea asi. Pole isegi Euroopa Liidu sees, kui vaatame viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi või mõne Euroopa liidri väljaütlemisi," rõhutas Ilves.

Tema sõnul on inimesed muutunud murelikuks. "Osa sellest murest on asjata üles köetud – näiteks arutute artiklitega sellest, kes meie sportlastest sobiksid okupatsiooni tingimusis Vene koondisesse. Aga suur osa meist tunnevad muret, sest me tunnetame äkki oma tsivilisatsiooni haprust, meie edu ja heaolu haprust. Seda tunnet lisavad meie vanavanemate ja vanavanavanemate lood sellest, kuidas ja kui kiirelt kõik ükskord kadus. Ja mis sellele järgnes," ütles Ilves.

Tema sõnul lisandub sellele vaikne teadmine, et kui peaks tulema järgmine kord, siis Eesti veerand sajandit kestnud narratiiv laulvast revolutsioonist, kus rahumeelne vabakonna, kultuuriinimeste ja poliitikute ühistegevus tõi vabaduse, seekord vist enam ei töötaks. "Eelmine kord oli meil vastas suuresti ise Lääne poole vaatav valitsus. Mis hoolimata Leedus ja Lätis toime pandud veretöödest ei vastandanud end Läänele.Nüüd leiame enda kõrval Lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia. Sallivus, vabad valimised, riigi ja kiriku lahusus, sõnavabadus, kogunemisvabadus olla degeneratsioon. Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest sunnib seda valdkonda täiesti uue pilguga vaatama," arutles Ilves, lisades, et mis tõi Eestile vabaduse see teist korda enam ei too.

Ilvese sõnul on kõik viimase poole aasta jooksul näinud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi võib-olla nii ilkumisväärne. "Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta. Tähendab, ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib meid ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Äkki tuleb arusaam, et see maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb ise panustada selle säilitamise nimel," rääkis Ilves.

Riigpea sõnul tuleb liberaalse demokraatia väärtusi tuleb hinnata kui enda loodud privileegi. "See pole midagi, mis on olemas niikuinii ja niisama.Me näeme, et me kõrge koht maailmas just vabaduse osas on päris. Ja me vist oleme hakanud seda nüüd pisut tõsisemalt hindama. Ma kutsun teid üles mõtlema, mida tähendab avatud ühiskonna ja demokraatia kaitse praegu. Mida saame teha, et tunneksime end kindlamalt nüüd, kui ajalugu on taas pead tõstmas. Ajalugu, mis on meie rahva ja kultuuri vastu nii julm olnud," ütles Ilves.

Tema sõnul saavad eestimaalased palju ise ära teha. "Eeskätt olla sallivamad. Me väiksus on eriti tunda, kui meid ähvardatakse maa pealt ära pühkida – sedagi saime lugeda vaid nädal tagasi. Meil pole vaja lahterdada omaenda rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks. See on täiesti arusaamatu, eriti praegu, kui peaksime oma kaasmaalasi hõlmama, mitte eemale jätma. Samuti, kui vabadus on ohus, siis ei küsita, kes on su partner kodus," ütles Ilves, rõhutades, et vihkamine tarbetu luksus.

Ilvese sõnul tuleb mõelda ka sellele, mida igaüks ise saab oma kodumaa heaks ära teha. "Mõelgem ka Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astumisele. Või mistahes Eestit arendavasse seltsi või seltsingusse. Viimased veerandsada aastat on oma riigi olemasolu andnud meile kõigile nii palju enneolematuid võimalusi. Mõelgem, kuidas midagi tagasi anda. Kui me ise omaenda loodud riiki ei hinda ega väärtusta, maksame kõik ränka hinda. Kaitskem Eestit," lõpetas Ilves.

Riigipea Toomas Hendrik Ilves tunnustas Eesti iseseisvuse taastamise 23. aastapäeva vastuvõtul presidendi kantselei roosiaias Kaitseliitu kui ühte peategelast meie riigi iseseisvuse taastamise loos.

“Isamaaliste meeste vabatahtlikkusest taassündinud Kaitseliit on veerand sajandiga kasvanud mõttekaaslaste ühendusest tugevaks ja hästikorraldatud riigikaitseliseks organisatsiooniks. Eesti kodanike vaba tahe on aga jätkuvalt Kaitseliidu selgrooks. See on üheks heidutuseks võimalikule agressorile,” ütles president Ilves.

“Kaitseliit on meie kõigi organisatsioon, riigikaitse on meie kõigi asi. Siin ei loe kellegi staatus või tuntus, tähtis on soov ja oskused osaleda oma riigi kaitsmises. Ma tänan teid kõiki, head Kaitseliidu taastajad, tänased kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide liikmed,” sõnas riigipea.

“Mul on hea meel, et teie seas on palju kultuurirahvast – ajakirjanikest filmilavastajateni, näitlejatest kirjanikeni. Aga tõepoolest, tõhus riigikaitse vajab head väljaõpet, kaasaegset varustust ja relvastust, elanike kaitsetahet ning paraja annuse strateegilist loomingulisust,” rääkis president Ilves.

Iseseisvuse taastamise tänukivi võtsid riigipealt vastu kaitseliitlased Jaan Tätte ja Raivo E. Tamm, kes viivad selle Kaitseliidu peastaapi.

Seni on president Ilves andnud 1991. aasta sügisel Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi tänuks ja tunnustuseks Tallinna Teletorni kaitsjatele augustiputši ajal, vabadusvõitleja Lagle Parekile ja “Ükskord me võidame niikuinii!” üleskutse sõnastanud Heinz Valgule, iseseisvusmeelsele ülemnõukogule, toonasele ajakirjandusele, muinsuskaitseliikumisele, isamaaliste laulude autoritele Jüri Leesmentile ja Alo Mattiisenile.

Lähipäevad toovad jaheda ja vihmahoogudega ilma, soojamaksimumid eriti üle 20 kraadi ei tõuse, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeval püsib madalrõhkkond Botnia lahe ääres ja selle serva mööda liiguvad tugevas edelavoolus hoogsajupilved üle Läänemere idaranniku. Vihmahooge on enam Lääne- ja Põhja-Eestis, hõredamalt sügavamal sisemaal. Edelatuule puhangud ulatuvad siemaal 13, rannikul 20 m/s, päeva peale jääb tasapisi rahulikumaks. Sooja on öösel 10-15, päeval 16-20 kraadi.

Reedel õhurõhk küll tõuseb ja madalrõhkkond nõrgeneb, kuid suundub edasi Soome poole ning selle mõjusfäärist Eesti ei vabane. Öösel on saju võimalus väiksem, päeval aga areneb rünksajupilvi lisaks ja taas on hoovihma tõenäosus suurem. Edelatuule puhanguid on sisemaal 12, rannikul veel 15 m/s. Sooja on öösel 10-14, päeval 16-20 kraadi.

Laupäeval tuleb Põhjamerelt vana madalrõhkkonna süsteemi energiat lisaks. Läänemere äärde lisandub ka niiskust. Vihmahooge on enam saartel ja läänerannikul, päeval suureneb saju võimalus ka sisemaal. Puhub mõõdukas edela- ja lõunatuul. Sooja on öösel 9-14, päeval 17-21 kraadi.

Pühapäeval liigub madalrõhkkond Läänemere poole ja tuleb seega meile lähemale. Öösel on saju võimalus suur eelkõige lääne pool, päeval üle Eesti. Puhub mõõdukas lõuna- ja kagutuul. Sooja on öösel 8-12, rannikul kuni 15, päeval 16-20 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval liigub madalrõhkkond edasi Soome ja selle servas on Eesti ilm ikka ebapüsiv ning vihmahoogudega. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 8-12, rannikul kuni 15, päeval 16-20 kraadi.

Teisipäeval madalrõhkkond nõrgeneb ja tõusva õhurõhu foonil on sajuhooge harvem. Puhub mõõdukas edelatuul. Sooja on öösel 7-11, rannikul kuni 15, päeval 18-21 kraadi.

Päästeamet soovitab seoses peagi algava kütteperioodi algusega juba varakult üle kontrollida kõik kütteseadmed.

Enne kütteperioodi algust on vajalik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid, soovitab päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni, kuna puhastamata korstnates ja lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides põhjustavad tulekahju.

Päästeamet manitseb, et aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord, soovituslikult enne kütteperioodi algust. Gaasikütte süsteeme tuleks puhastada üks kord aastas.

Ka tuletab päästeamet meelde, et korstnapühkijat tellides tuleks kontrollida tema kutsetunnistuse olemasolu. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida ka päästealainfo telefonilt 1524.

Pärast hooldustöid koostab korstnapühkija akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Nii tellija kui korstnapühkija kirjutavad aktile alla. Tellija peab akti kindlasti säilitama, sest õnnetuse korral tuleb nt kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et küttekolded olid hooldatud.

Eelneval kütteperioodil sai hooldamata ja rikkis kütteseadmetest ning tahma süttimisest alguse pea 200 eluhoone tulekahju. Ehk iga viies eluhoone tulekahju sai alguse küttesüsteemist. Regulaarse korstnate ja küttekehade puhastamise ja hooldamisega on võimalik taolisi põlenguid ära hoida.