Tarbijakaitseamet, päästeamet ja lennuamet koostasid juhendi ja meelespead taevalaternate kasutamise ja müümise kohta.

Ametkonnad toonitavad juhendis, et enne ka soovi- või hiina laternanana tuntud taevalaterna kasutamist tuleb hoolikalt tutvuda kasutusjuhendiga, mille olemasolu ja korrektsuse eest vastutab taevalaterna müüja, teatas BNS-ile tarbijakaitseamet

Kuna taevalaterna lennutamine selleks mittesobivas kohas ja ilmastikutingimustel võib tekitada tulekahjusid, siis peab laterna kasutaja tegema omalt poolt kõik, et selle lennutamine oleks nii inimestele kui ümberkaudsetele hoonetele ja muule ohutu. Kindlasti ei tohi laternaid lennutada suurte puude ja elektriliinide läheduses ega puit- ja kõrghoonestusega aladel. Samuti ei tohi neid lennutada tugeva tuulega.

Enne taevalaterna kasutamist peab tarbija veenduma, et see poleks kahjustatud. Samuti tuleb lennutamiskoha ümbrus puhastada põlevmaterjalidest. Keelatud on taevalaternat kasutada tuleohtlikul ajal.

Kui taevalaternat soovitakse lennutada viie kilomeetri raadiuses lennuväljast või kopteriväljakust, tuleb sellest lennuametile teada anda.

Taevalaternate müüja peab aga tagama selle, et tarbija saaks enne ostu sooritamist toote omaduste ja kasutamistingimuste kohta üksikasjalikku teavet. Kindlasti peab kaupleja kontrollima, et tootele oleks lisatud nõuetele vastav kasutusjuhend. Kui tootja pole kasutusjuhendit eesti keelde tõlkinud, siis peab kaupleja tagama eestikeelse tõlke olemasolu. Ka laterna märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle toote märgistusele kehtestatud nõuetele.

Enam kui 4800 vastajaga CV Keskuse uuringust selgus, et eestlase soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt ebasobivast palganumbrist.

Kui tänavu jaanuaris tehtud uuringust selgus, et enam kui 40% töötajatest peab töökohta vahetama, kuna neil lõppeb tööleping või kaob töökoht, siis värske uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel töötajad ise soovivad ettevõtetest lahkuda. Tuleb välja, et koguni 30,6% meestest ning 22,2% naistest lahkus oma eelmiselt töökohalt ebasobiva palga tõttu. Uuringust selgus, et mida kauem on töötaja samal töökohal püsinud, seda suuremaks töölt lahkumise teguriks muutub ebasobiv palk. Vastajatest, kes olid oma ametikohal töötanud alla aasta, lahkusid 25,6% just ebasobiva palga tõttu. Vastajatest, kes olid aga töötanud samal positsioonil 6-10 aastat, lahkusid sama teguri tõttu 29,3%.

„Kuigi keskmine brutopalk kasvas aasta esimeses kvartalis 7,3%, näitab värske uuring, et endiselt on töövõtjate soovide ning tööandjate poolt pakutava vahel suured erimeelsused,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV Keskuse turundusjuht, Henry Auväärt. „Seisame täna silmitsi olukorraga, mis ei näi jätkusuutlikuna. Kui töötajatest pea pooled (47,5%) ei ole tööandja poolt pakutavaga tegelikult rahul, olgu selleks siis ebasobiv palk (27,9%), ebasobivad töötingimused (13,7%) või konfliktid ülemuse endaga (5,9%), siis ei saa me oletada, et nad on motiveeritud seatud tingimustel töötama. Näen, et taoline olukord annab tugeva konkurentsieelise ettevõtetele, kes suudavad oma töötajatele pakkuda konkurentsivõimelist palka ning sobivaid töötingimusi,“ leiab Auväärt.

Enim lahkuvad ebasobiva palgataseme tõttu oma ametikohalt lihttöölised (30,9%), spetsialistid (26,5%), madalama astme juhid (19,1%) ning ametnikud (18%). Tippjuhtidel on suurimaks töölt lahkumise teguriks konfliktid ülemusega (13,2%) või ebasobivad töötingimused (13,2%).

Lisaks leidis 37,9% töötajatest, et kui neil avaneks täna võimalus, siis nad vahetaksid töökohta. Koguni 56,6% töötajatest on olenevalt pakkumisest valmis kaaluma töölt lahkumist. „Mitmes valdkonnas on täna tööturul puudus spetsialistidest. Taoline olukord, kus tööandja ei suuda töötajale pakkuda soovitud tingimusi, annab aluse lihtsalt töötajate üleostmiseks,“ leiab Auväärt. „Kuigi meie lõunanaabrite keskmine palgatase jääb Eesti omale alla, väidab lätlastest 12,4%, et nad on rahul oma töökohaga ning pigem ei soovi lahkuda. Eestis on sama näitaja kõigest 4,8%.“ Eestlastest on enim töökohta valmis vahetama lihttöölised (41,2%), ametnikud (39,7%) ning spetsialistid (36,3%).

Möödunud nädalavahetusel Võrumaal Antslas peetud Hauka laat möödus politseile küll töiselt, ent siiski ilma suuremate vahejuhtumiteta.

"Nagu ikka suurüritustel tuli politseil tegeleda alkoholi liigtarvitanud isikutega, joobes juhtidega, alkoholi tarvitanud alaealistega ja erinevate liiklusrikkujatega," ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Möödunud kolme ööpäeva jooksul kontrollis politsei Võrumaal enam kui 300 autojuhi joovet. Reedest pühapäeva lõunani tabasid Hauka laadal avalikku korda ja liiklusturvalisust taganud ametnikud kokku kaheksa alkoholi tarvitanud juhti, kõigi suhtes alustas politsei menetlust. Politsei avastas ka ühe alaealise napsitaja, kelle andis vanematele üle.

Kainenema toimetas politsei neil päevil Võrumaal ühtekokku 12 inimest.

Ilmateenistuse ennustuse kohaselt toob eelolev nädal kaasa senisest jahedama ilma.

Teisipäeva öösel liigub madalrõhulohk ühes vihmapilvede ja äikesega üle Eesti, päeval sajab kohati hoovihma. Tuul pöördub kõikjal edelasse ja palavus asendub taas mõõduka soojaga. Sooja on öösel 15-20, päeval 21-26, sajuhoo korral langeb alla 20 kraadi.

Kolmapäeva öösel suundub üle mere Soome poole järgmine madalrõhulohk ja selle tihedamaid vihmapilvi võib Lääne- ja Loode-Eestisse jõuda. Päeval saab Venemaa kohal mõjusamaks kõrgrõhuala ning Eesti jääb läänepoolse madalrõhuala ja ida pool oleva kõrgrõhuala piirimaile. Mõnes kohas sajab hoovihma, pole välistatud äike. Edelatuul muutub tuntavamaks, puhanguid on sisemaal kuni 12, rannikul 15 m/s. Sooja on öösel 11-16, päeval 19-24 kraadi.

Neljapäeva öösel on mõjusam kõrgema rõhuga vöönd ja saju võimalus vaid üksikutes kohtades. Päeval suundub Kesk-Euroopast kirdesse uus madalrõhkkond. Esmaspäevastel andmetel liigub see piki Venemaa lääneserva kirdesse. Siin-seal sajab hoovihma, aga tugevad sajud sel juhul Eestisse ei ulatu või riivavad vaid Kagu-Eestit. Sooja on öösel 10-15, rannikul kuni 18, päeval 17-22 kraadi.

Reede öösel madalrõhkkond eemaldub, taevas saab lühiajaliselt selgemaks ja saju võimalus on väiksem. Päeval laieneb Skandinaavia põhjaosast madalrõhuala serv Soome lahe ümbrusse ja sajuhoogude võimalus on suurem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja on öösel 10-15, rannikul kuni 18, päeval 19-23 kraadi.

Nädalavahetusel jääb Eesti madalrõhuala servaalale. Kuid ägedam tsüklonaalne tegevus kandub Eestist kaugemale ja seetõttu varieerub saju võimalus 50-75 protsendini, Kesk- ja Kirde-Eestis on saju tõenäosus kuni 50 protsenti. Tuul puhub laupäeval läänekaarest, pühapäeval pöördub lõunakaarde. Sooja on öösel 10-15, rannikul kuni 18, päeval 20-23 kraadi.

Esmaspäeval jõuab Põhjamerele uus aktiivne madalrõhkkond ja selle idaserv laieneb üle Läänemere. Niiskust tuleb lisaks ja vihma sajab Eestis laialdasemalt. Kagu- ja lõunatuul tugevneb. Sooja on öösel 10-15, päeval 19-23 kraadi.