EESTI UUDISED BNS

Seaduse kohaselt peab Eestis olema postkontor igas vallas ja kirjakast maal mitte suurema vahe tagant kui kaks kilomeetrit, kohustuse täitmine läheb Eesti Postile sel aastal prognoosi kohaselt maksma 2,9 miljonit eurot.

Kohustus puudutab kõiki valdu, hoolimata nende suurusest. Eestis on 40 valda, kus elab vähem kui tuhat inimest, väikevaldade postkontorite käive on keskmiselt kolm eurot päevas, kirjutab Postimees.

"See oli poliitiline otsus, sest väga mõistuspäraseks ei saa seda pidada. Eesti Post peaks algatama seaduste ülevaatamise," ütles Tallinna Tehnikaülikooli regionaalpoliitika professor Sulev Mäeltsemees lehele. Tema sõnul oleks mõistlik kombineerida postiteenuste osutamist näiteks poe, raamatukogu või vallavalitsuse teenustega, kaaluda võiks tema hinnangul ka margiautomaatide kasutamist.

Majandusministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ütles lehele, et septembrist jõustuv määrus, mille kohaselt kerkivad kirja- ja pakisaatmise hindade piirmäärad, peaks Eesti Posti riiklike teenuste kahjumlikkust oluliselt vähendama.

2007. aastal saadeti Eesti Posti kaudu 60 miljonit kirja, 2013. aastal 30 miljonit. Tänavu peaks senist kahanemistempot arvestades saadetama 25 miljonit kirja.

Põllumajandusministri hinnangul on riik ja ettevõtjad teinud endast oleneva, et olla valmis sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks Eestis, kasutusele on võetud ennetavad meetmed.

"Sigade aafrika katk pole Eestisse tänase päeva seisuga veel jõudnud, kuid riik ja ettevõtjad on võtnud kasutusele juba rea ennetavaid meetmeid," ütles põllumajandusminister Ivari Padar teisipäeval kohtumisel seakasvatajate ja jahindusorganisatsioonidega. "Seirame pidevalt olukorda ja riik on valmis seakatku kahtluse tekkimisel koheselt reageerima. Samas on väga oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid." 

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel andis seakasvatajatele ja jahindusorganisatsioonidele ülevaate seakatku levikust lähiriikides ja ennetavatest tauditõrjemeetmetest, mida on rakendatud seakatku leviku tõkestamiseks. "Seakasvatajad on sigade Aafrika katku ja Eestis kehtestatud piirangutega päris hästi kursis, oleme ennetava teavitustööga tegelenud juba ligi aasta ning plaanime seda veelgi intensiivistada," ütles Pärtel.

Teisi loomaliike ja ka inimesi sigade aafrika katk ei ohusta, sigade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima veterinaararsti.  Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut. Selleks on keelatud viia farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid, tuleb takistada kõrvaliste isikute sissepääsu farmi ning  vältida teiste loomade ja näriliste kokkupuudet elussigade või korjustega. 

Lätis, Leedus ja ka Poolas on juulikuu jooksul diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.

Maanteeamet kinnitusel on teepinna temperatuurid tõusnud äärmiselt kõrgele ja see on hakanud lõhkuma asfalti.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe sõnul mõõdeti näiteks esmaspäeval maksimaalseks teetemperatuuriks 56 kraadi. "Selliste, aga juba ka madalamate teetemperatuuride puhul muutub teekatetes sideainena kasutatav bituumen pehmeks ja võib sõidukite rataste mõjul eralduda teepinnale. Selliseid niinimetatud higistavaid teelõike esineb enamasti vanemate pinnatud teekatete puhul või lõikudel, kus raske transpordi osakaal suur ning kiirendus- ja aeglustusradadel," rääkis Hallimäe BNS-ile.

Tema sõnul puistavad teetöölised higistavate teelõikude katendite kahjustumise vältimiseks kriitilised kohad üle liivaga. "Kui puistamine ei toimu piisavalt kiiresti, võivad autorattad teekattest tükke välja katkuda. Üksikutes kohtades on ka seda juhtunud. Lisaks bituumeni eraldumisele hoogustub kõrgetel temperatuuridel roobaste teke," selgitas Hallimäe.  

Lisaks teedel tehtavale ülevaatusele ootab ka maanteeinfokeskus teateid sellistest lõikudest, et teehooldefirmad saaksid kiiresti reageerida ja kiire puistamisega suurema kahju ära hoida.

Põlva politsei otsib esmaspäeval oma kodust lahkunud 88-aastast naist, kes ei ole praeguseni naasnud.

88-aastane Ada lahkus esmaspäeva õhtul oma kodust Põlvamaal Vastse-Kuuste vallast Logina külast ning on sellest ajast teadmata kadunud, edastas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Ada on lühikest kasvu, umbes 160 sentimeetrit pikk ja kõhna kehaehitusega. Naisel on halli värvi keskmise pikkusega juuksed. Kodust lahkudes oli naisel seljas helepruun kampsun, halli värvi dressipüksid ja mustad kummikud.

Naise võimalikust asukohast ootab politsei teavet telefonil 110.