EESTI UUDISED BNS

Kehtima hakanud igaüheõigus selgitab looduses liikumise reegleid

Foto: Võrumaa TeatajaAlates reedest kehtib uuendatud igaüheõigus, uus seadus selgitab looduses ja võõral eramaal liikumise reegleid.

Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.  

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, sealhulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.  

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.  

Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus. 

Tulekahjudes on tänavu hukkunud 30 inimest

Võrumaa TeatajaTänavu on esimese seitsme kuu jooksul tulekahjudes hukkunud 30 inimest ehk seitsme inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Harjumaal on tänavu hukkunud kaheksa, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Võrumaal neli, Ida-Virumaal kolm, Jõgevamaal ja Raplamaal kaks ning Pärnumaal, Saaremaal ja Viljandimaal üks inimene, selgub päästeameti statistikast.

Kõige ohvriterohkem kuu oli tänavu veebruar, kui tulekahjudes hukkus kümme inimest. Jaanuaris hukkus tulekahjudes kuus, märtsis viis, juunis neli, aprillis ja juulis kaks ning mais üks inimene.

Seitsme kuuga on uppunud 38 inimest

Võrumaa TeatajaTänavu seitsme kuuga uppus Eestis 38 inimest ehk kümne inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Kõigem mustem kuu oli äsjalõppenud juuli, kui uppus 14 inimest. Aprillis uppus üheksa, mais kuus, märtsis neli, juunis kolm ja jaanuaris kaks inimest, selgub päästeameti statistikast. Ainus kuu, mil ei uppunud ühtegi inimest, oli tänavu veebruar.

Mullu uppus seitsme kuuga Eestis 28 inimest ja kogu aasta jooksul oli uppunuid 56.

Veterinaaramet avas aafrika sigade katku teemalise vihjetelefoni

Foto: Võrumaa TeatajaSeoses Eesti piiridele läheneva sigade aafrika katkuga avas veterinaar- ja toiduamet (VTA) selleteemalise vihjetelefoni 605 4750, millele ootab küsimusi ja teavet sigade aafrika katku kahtlusega loomadest.

Kõik automaatvastajale tulnud teated ja küsimused salvestatakse ja registreeritakse ning vajadusel neile vastatakse, teatas VTA BNS-ile. Samuti saab esitada küsimusi kodulehel asuva veebivormi kaudu.

"Sigade aafrika katk ohustab kodu- ja metssigu ning võib põhjustada seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju, seepärast on oluline võimalikult operatiivselt saada teavet kõikidest nakatumiskahtlustest," ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. "Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust."  

Teisi loomaliike ja ka inimesi sigade aafrika katk ei ohusta, küll võivad nad kanda edasi viirust. Sigade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult teavitama veterinaararsti.

Arsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut. Selleks on keelatud viia farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid, tuleb takistada kõrvaliste isikute sissepääsu farmi ning  vältida teiste loomade ja näriliste kokkupuudet elussigade või korjustega.  

Sigade Aafrika katku ja klassikalise katku teemal on võimalik küsimusi esitada ka VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu.

Lätis, Leedus ja ka Poolas on juuli jooksul diagnoositud mitmeid sigade aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade aafrika katku diagnoositud ei ol e, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. 

VTA on kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis. 

Riik hakkab koostama uut vägivalla vähendamise arengukava

Pilt on illustratiivne FOTO: VTValitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks justiitsministri ettepaneku algatada uue vägivalla vähendamise arengukava 2015-2020 koostamine.

Koostatava arengukava üldeesmärk on ennetada vägivalda ja vähendada teisest ohvristumist, uus arengukava keskendub lastega seotud vägivalla, soolise, seal hulgas naistevastase vägivalla, perevägivalla ja inimkaubanduse ennetamisele ja vähendamisele, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

"Meie ühiskonnas on endiselt levinud suhtumine, et perevägivald on iga pere siseasi ning sõpradel, tuttavatel ja naabritel sellega asja pole. Niisamuti kiputakse ikka ja jälle nentima, et ju on ohver juhtunus ise süüdi – seda hoolimata asjaolust, et perevägivalda peab enamik elanikke kuriteoks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

„Perevägivallaga tegelemisel pean oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu lastele. Just lapsepõlves kogetu mõjutab uuringute kohaselt inimese elu ja käitumist täiskasvanuna. 2013. aastal oli vähemalt viiendikul juhtumitest laps peretüli osaline, 13 protsendil juhtumitest oli laps ohvriks. Sellised numbrid on murettekitavad,“ sõnas minister.

Kui praegu kehtiv, aastal 2014 lõpev arengukava keskendub peamiselt tagajärgedega tegelemisele, on uues kavas suurem rõhuasetus ennetusel ja ohvrite toetamisel vastavalt iga sihtgrupi vajadustele.

Arengukava üldeesmärgi saavutamiseks nähakse ette kuus võimalikku meedet: vägivalda taunivate sotsiaalsete normide ja hoiakute kujundamine ühiskonnas, laste ja noorte vägivallast teadlikkuse ja eluoskuste suurendamine, vägivallajuhtumite parem märkamine ja neile reageerimine, vägivallaohvrite abistamine, teenuste pakkumine vägivallakurjategijatele retsidiivsuse vähendamiseks ning uuringud ja seire.

Uue arengukava koostamist hakkab koordineerima justiitsministeerium ning selle väljatöötamises osalevad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, välisministeerium ning riigikantselei. Arengukava koostamisse kaasatakse omavalitsusliidud, vabaühendused, noorteühendused ning teised asutused ja eksperdid.

Arengukava valitsusele heakskiitmiseks esitamise tähtaeg on tänavu detsember.

Põllumehed ootavad tänavu head saaki

FOTO: Võrumaa TeatajaSel nädalal võib Tartumaa põldudel näha juba esimesi vilja koristavaid kombaine, põllumehed ootavad tänavu head saaki, kirjutab Postimees.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul selgub tegelik viljasaak ikkagi alles siis, kui vili salves. "2012. aastal oli pilt veel juuli lõpus väga helge, aga lõppkokkuvõttes jäi 20 protsenti viljast põllule, sest seda ei saadud kätte," selgitas ta, lisades, et terve augusti sadas.

Selleks aastaks on siin-seal prognoositud Koppeli andmetel umbes miljoni tonni suurust teraviljasaaki. 2012. ja 2013. aasta saagid jäid tema sõnul pisut alla miljoni tonni.

Praegu on kergematel muldadel näha juba esimesi põuatunnuseid – vili on läinud pisut liiga vara kollaseks. Kohati võib Koppeli kinnitusel esineda ka vilja lamandumist hoovihmade tõttu. "Kesk- ja Lõuna-Eestis pole minu teada massilist lamandumist olnud," lisas ta.

Väike-Maarja vallas tegutsev OÜ Avispeamees kasvatab tänavu otra ja nisu ning hernest ja rapsi. Osaühingu juht Jaak Läänemets ütles, et ettevõtte herne kasvupind on viimastel aastatel suurenenud – enamik hernest läheb loomasöödaks, aga ka ekspordiks välisriikidesse.

Läänemetsa sõnul oli eelmine saagiaasta ettevõttele väga hea. Tänavust saaki ei julgenud ta veel ennustada, kuid praegu pole nurisemiseks põhjust.

Tartumaa kartulikasvataja Einola Talu vanaperemehe Ants Einola sõnul kasvab kartul seni kenasti. "Kartul on praegu ilusam kui eelmisel aastal, tuli parasjagu vihma ja sooja," lausus ta. Einola Talu kasvatab tänavu kartulit 41 hektaril, mida on paraku kaheksa hektarit vähem kui mullu. "Eelmisel aastal oli müügiga pisut raskusi – saime küll lõpuks müüdud – ja ei tasunud ka ära sama hästi kui varem," ütles Einola.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD