Ilmateenistuse andmetel jätkub ilma kuumenemine ja lähipäevil või õhutemperatuur tõusta 33 kraadini.

Neljapäeval ulatub Eestis õhutemperatuuri maksimum kohati 30 kraadini, reedel on aga valdavalt 30 soojakraadi, teatas ilmateenistus BNS-ile.

Laupäevast esmaspäevani on aga üle Eesti sooja 30-33 kraadi.

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul tuleks bussijuhtide miinimumpalku kergitada järgmiseks aastaks vähemalt 800 eurole kuus.

"Räägime tööandjatega palganumbrist, mis võiks alata kaheksaga – selles osas oleme ka jõudnud tööandjatega üksmeelele," ütles Toomel BNS-ile, kuid möönis, et esialgu on ebaselge, kas lõplikuks summaks jääb 800, 810 või 820 eurot kuus. "Augustis on järgmine läbirääkimiste voor. Septembris tahaks nii meie kui ka autoliit selle numbri uueks aastaks juba kokku leppida."

Kas algselt väljakäidud 850-eurose kuupalga visioon võiks olla ka reaalselt saavutatav, selgub Toomeli hinnangul alles läbirääkimistel, kuid päriselt loobutud sellest ideest ei olda. "Kuna tänane alamnumber on 700, siis hüpe 850 peale oleks üsna suur, aga selle saavutamist ei tahaks päris välja reklaamida," rääkis Toomel.

"Näha on, et ühistranspordi kvaliteet on ka omavalitsustele oluline teema. Nad mõistavad, et konkurents toimub bussijuhtide palkade arvelt ja see ei ole edasiviiv ega konkurentsi parandav jõud. Mida õiglasem on bussijuhi palk, seda parem on bussijuhtide valik ja seda rohkem inimesi valib selle elukutse enda soovi järgi," lisas ta.

"Praegu, kus on palgad jäänud toppama ja isegi mõnel pool langenud, on näha seda, et südamega asja juures olevad kutselised bussijuhid hakkavad sellst tööst loobuma – nad lähevad kas välismaale või valivad endale tasuvama töö, mis tähendab seda, et tööandjad peavad hakkama bussijuhte otsima kas autojuhtide või ehitajate hulgast ja see on teenuse kvaliteedile mõjunud päris kehvasti," rääkis Toomel ning lisas, et erinevalt väikestest piirkondadest pole Tallinnas ja Tartus bussijuhtide valikuga erilist probleemi.

"Keskmine palk võiks väljendada Tartut. Tallinna palk oleks kindlasti natuke kõrgem ja ülejäänud piirkondade palgad mingi protsendi võrra madalamad. Tartus võiks see number bussijuhtide hinnangul olla umbes 930, mis linnaliinides ka keskmisena enam-vähem juba kokku tuleb. Tallinnas on see juba üle 930 ja jääb 1000 kanti," selgitas Toomel.

Augustis toimuvatel läbirääkimistel räägitakse nii palgast kui ka tööajakatkestuste regulatsioonist. "Tavapäraselt on bussijuhtide tööaeg 40 tundi nädalas, aga mõnedes piirkondades on sõiduplaanid ja graafikud sellised, et tihedalt on tööd ainult hommikul ja õhtul. Sellisteks puhkudeks on meil autoliidus lisaks palgale kokku lepitud ka päevasisese tööajakatkestuse regulatsioon, mis tähendab seda, et kui tööpäev on väga hakitud, siis bussijuhile makstakse ikka enam-vähem normaalset palka. Ja need tunnid, mis sinna vahepeale jäävad, peavad ka olema väljamakstud, et ei oleks sellist olukorda, kus juht sõidab tunnikese hommikul ja tunnikese õhtul ja saabki päeva lõpuks ainult kaks tundi kirja, kuigi on terve päeva väljas olnud," ütles Toomel.

Euroliidu toel on Eesti alkoholismiravi ootamas ees suured muutused, senise deliiriumist väljatoomise asemel keskendutakse edasipidi komplekssele ravile, kirjutab Postimees.

Eesti saab Euroopa Sotsiaalfondist järgmiseks kuueks aastaks kümme miljonit eurot, mille abil on plaanis luua nüüdisaegne tulemuslik alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise süsteem. Nii näiteks on kavas lisaks perearstidele kaasata sõltuvuse varajasse avastamisse ja nõustamisse ka teisi  napsitajatega kokkupuutuvaid meedikuid.

"Juba 2010. aasta märtsis oli alkoholi liigtarvitamise varase  avastamise juhtprojekti raames selge, et isegi kui perearsti hinnangul on patsiendil alkoholiprobleem ja inimene vajab abi, siis tegelikult ei ole teda kuhugi ravile suunata," sõnas Tervise Arengu Instituudi juhataja Maris Jesse.

Ka on plaanis luua alkohoolikute jaoks tänapäevane ravija taastusabi süsteem. Jesse sõnul tahetakse edaspidi hakata alkoholisõltlastele pakkuma eri komponentidest koosnevat ravi, kusjuures ravi eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast. «Me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad inimesed inimesed jooksid vähem, ja võibolla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine," sõnas Jesse.

Riikliku alkoholipoliitika kava kohaselt võiks tulevikus saada ambulatoorset ravi ligikaudu 5300 inimest aastas. Haiglaravi vajaks hinnanguliselt kuni 1500 inimest aastas ja ravi kestus peaks olema 15–20 päeva, millele järgneb haiglaväline ehk ambulatoorne ravi. Kui praegu pakutakse nõustamist vaid narkomaanide lähedastele, siis samasugust tuge peaksid hakkama saama ka alkohoolikute pereliikmed.

"Väga esialgsete plaanide kohaselt võiks abi saanuid programmi lõpus olla 15 000. Varase avastamise ja vajadusel ka lühinõustamise võiks selleks ajaks peremeditsiini kaudu saada aga juba 20 000 inimest aastas," ütles sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Triinu Täht.

Eelmisel aastal teostati Eestis kokku 1909 kehavälise viljastamise (IVF) ja 2609 embrüo siirdamise protseduuri, võrreldes ülemöödunud aastaga on IVF-protseduuride arv tõusnud 1,9 ja embrüo siirdamise protseduuride arv 8 protsendi võrra.

Märgatavalt on IVF- ja embrüo siirdamise protseduuride arv tõusnud 18-25-aastaste seas - vastavalt 47,8 ja 36,7 protsenti, teatas tervise arengu instituut (TAI) BNS-ile. Siirdamiste käigus siirati mullu kokku 4545 embrüot, mida on 5,3 protsendi võrra rohkem kui ülemöödunud aastal.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine - võrreldes tunamullusega on see tõusnud 18 protsenti.

Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus.

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris eelmisel aastal 13 931 elussündi, neist IVF protseduuri tulemusena 398. IVF-laste osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2006. aastal moodustasid IVF lapsed 0,9 protsenti elussündidest, siis eelmisel aastal juba 2,9 protsenti. Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad Haigekassalt taotleda kuni 40-aastased ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.