EESTI UUDISED BNS

Kokkuostjad tänavuse kehva mustikasaagi pärast ei muretse

Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts  FOTO: INNO TÄHISMAATänavune külm kevad valmistab mustikakorjajatele peavalu, sest marju on vähe, kokkuostjad on aga muretud, kuna möödunud aasta saak seisab külmhoonetes ja on veel müümata, kirjutab Postimees.

"Päris ikaldus see nüüd ka pole, aga kindlasti on mustikat palju vähem kui möödunud aastal. Pohla ja jõhvikat on küll, aga mustikaga jääb kehvaks," ütles Võrumaal asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, kes ostab ka oma talu toodanguks metsaande kokku.

Öökülmad kevadel ja varasuvel on Koltsi sõnul marjataimedele liiga teinud, mis omakorda annab korjajatele võimaluse nende eest kõrgemat kilohinda küsida. "Hooaja algul pakuvad korjajad madalama hinnaga marja, selliselt kombatakse turgu. Mida vähemaks jääb saaki, seda kõrgemaks tõuseb hind. Praegu müüakse kokkuostjatele kombainiga korjatud ja puhastamata mustikat 2–2,50-eurose kilohinnaga," ütles Kolts.

Aia- ja metsasaaduste kokkuostu ja töötlemisega tegeleva Räpina ettevõtte Figuraata omanik Viljar Vaherpuu öökülmadest räsitud mustikasaagis probleemi ei näe, kuna möödunud aasta viljakas suvi andis saagi, mis on seni müümata. "Mari seisab suurematel kokkuostjatel külmhoonetes, mis on meie eeliseks tänavusel marjavaesel aastal. Väiksemad tegijad, kes saagi hommikul ostavad ja siis õhtuks müüki viivad, tänavu suurt kasumit ei teeni," arvas Vaherpuu.

Öökülmad räsisid suuremas osas just Lõuna-Eesti mustikasaaki, nii et Vaherpuu sõnul on Lääne- ja Põhja-Eesti tänu rannikuäärsele mahedamale kliimale mustikatest pungil. "Ainuke probleem on selles, et neis paikades ei ole kohalikke korjajaid, kes edasi kokkuostu müüks. Ka sellist hästitoimivat väljakujunenud kokkuostusüsteemi pole – enamasti korjatakse vaid enda jaoks või siis piisavas koguses, et ise mari kohe turul maha müüa," selgitab ta.

Politsei on tänavu kätte saanud 280 kilogrammi uimasteid

Pilt on illustratiivne  FOTO: maksu- ja tolliamet

Tänavu poole aastaga on politsei narkokuritegude uurimise üksused üle Eesti registreerinud 573 narkokuritegu, mis on 126 võrra enam kui mullu sama ajaga, konfiskeeritud narkootikumide kogus on oluliselt kasvanud.

Enamik kriminaalmenetlusi alustati paragrahvi alusel, mis käsitleb narkootilise aine suures koguses käitlemist. 430-st sellisest uurimisest on veidi üle poole registreeritud Tallinna linnas.

„Õnneks ei saa kasvunumbritest järeldada, et narkokurjategijate hulk oleks Eestis hüppeliselt kasvanud. Oma loomult on narkootikumide käitlemine varjatud kuritegevuse liik ning valdavalt puudub selles ahelas kannatanu, kes toimuvast politseid teavitaks. Praeguse menetluste arvu kasvu taga näen politseinike pühendunud ja tulemuslikku tööd,“ märkis keskkriminaalpolitsei narkoüksuse juht Toomas Loho.

Sel aastal on oluliselt on kasvanud narkootikumi alaealisele edasiandmisega seotud uurimised. Kui mullu poole aastaga tegid politseinikud kindlaks 23 sellist juhtumit, siis tänavu on see hulk enam kui kaks korda suurem ehk 53.

„Alaealistele narkootikumide müüjate tabamine on kujunenud viimastel aastatel selgeks prioriteediks, millesse politsei panustab täie jõuga,“ rääkis keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe. „Lapsele narkootikumi edasiandmine on äärmiselt küüniline tegevus. Sisuliselt tagatakse sellega kestlik kuritegelik turg, andes võimaluse uudishimulikel noortel valesid valikuid tehes otsida uusi elamusi või põgeneda reaalsusest,“ lisas ta.

Selliste kurjategija tabamiseks loodi eelmisel aastal Põhja prefektuuri narkokuritegude talituses ka eraldi uurimisgrupp, kelle tööks on tabada kurjategijaid, kes müüvad narkootikume alaealistele.

Tänavu on oluliselt kasvanud ka konfiskeeritud narkootikumide kogus. Kui mullu konfiskeeris politsei aastaga ligi 134 kilogrammi narkootikume või nende valmistamiseks vajaminevaid lähteaineid, siis tänavu on see kogus juba poole aastaga rohkem kui kaks korda suurem - 284 kilogrammi.

Nii on kuue kuuga politsei narkoüksused kätte saanud ligi 49 kilogrammi amfetamiine, enam kui kaks kilogrammi kokaiini, ligi 112 kilogrammi GHB-d ja selle analooge, pea 16 kilogrammi kanepit, 250 grammi fentanüüli, 11 grammi hallutsinogeene ja 1,4 kilogrammi kokapõõsa lehti.

 

Mõniste-Ape tugimaantee suletakse raskeveokitele kaheks kuuks

Pilt on illustratiivne FOTO: VTRiigimaantee 68 ehk Võru maakonnas olev Mõniste-Ape tugimaantee suletakse raskeliiklusele 23. juulist kuni 23. septembrini.

Sulgemise põhjuseks on tee muldkeha nõrk kandevõime ja tee-ehitusel tekkinud tehnoloogilised vajadusted, teatas maanteeamet BNS-ile. Sõiduautodele, kohalikele elanikele ja ühistranspordile jääb läbipääs alles.

Ümbersõit raskeliiklusele tähistatakse Misso, Luhamaa ja Võru kaudu, mis tähendab teekonna pikenemist 20 kilomeetri võrra.

Õnnetuse tagajärjel teele vajunud kruus segab Võrumaal liiklust

2014-07-18 12:25:05 Võru maakonnas Navi - Väimela maantee 3,9 kilomeetril Loosul on tee liiklusele avatud.

Võrumaal kaotas reede hommikul kruusa vedanud järelhaagisega veok juhitavuse, selle haagis läks kummuli ning kruus vajus maanteele laiali, takistades nii liiklust.

Umbes kell 8.20 sai politsei teate, et Navi-Väimela maantee 3,9 kilomeetril Loosul suunaga Väimela poole kaotas liialt teepervele sõitnud järelhaagisega kruusa vedanud veok juhitavuse, mistõttu vajus selle haagis teele kummuli ning veoki lastiks olnud kruus vajus laiali teekraavi ja maanteele, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Õnnetuses inimesed vigastada ei saanud.

Teele risti jäänud veoki järelhaagis sulges maantee mõlemad suunad liikluseks, mistõttu reguleerib politsei sündmuskohal liiklust.

Pressiesindaja teatel korraldab veoki omanik haagise püsti tõstmist ning teele vajunud kruusa äravedu. Puhastustööde ning haagise transpordi ajaks on liiklus sündmuskohal ümbersuunatud Kirumpää kaudu. Liiklus antud teelõigul taastub kohe, kui takistused on eemaldatud.

Võru politsei selgitas sündmuskohal, et veoki roolis olnud mees oli kaine ning tal on vastava kategooria juhiluba. Tee oli õnnetuspaigas kuiv, asfaltkattega ning nähtavus ja ilmastikuolud head. Politseinike kinnitusel vastasid ka veoki rehvid nõuetele.

Võrumaalt Tallinnasse teel olnud naine hukkus Tartus

Tartumaal hukkus neljapäeva varahommikul autoga vastu elektriposti sõitnud naine.

Raske liiklusõnnetus juhtus kella 6 paiku Tartumaal Laeva vallas, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Esialgsetel andmetel kaotas Tartust Tallinna poole liikunud Peugeot’d juhtinud naine masina üle juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu elektriposti. Autot juhtinud 38-aastane Reet sai avariis sedavõrd eluohtlikke vigastusi, et suri sündmuskohal.

Politsei selgitas, et juht kasutas nõuetekohaselt turvavarustust, kuid kuna postist saadud löök sattus täpselt juhipoolsele uksele, ei päästnud turvavöö teda raskematest vigastustest.

Reet alustas sõitu varahommikul Võrumaalt oma kodukohast jõudmaks Tallinnasse tööle. Naine oli autos üksi.

Lõuna prefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste ütles, et kuigi selle juhtumi täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, viitavad sündmuskohalt saadud esmased andmed võimalusele, et juht võis roolis magama jääda.  

Pressiesindaja sõnul oli naine saanud esmase juhtimisõiguse möödunud aasta kevadel, mis tähendab, et tema sõidukogemus oli pisut üle aasta.

Politsei alustas liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude selgitatamiseks kriminaalmenetluse.

Tänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 37 inimest ehk kuue võrra enam kui mullu sama ajavahemikujooksul.

Eesti annab üle veerand miljoni tervishoiu parandamisse Afganistanis

Võrumaa TeatajaVälisministeerium toetab enam kui veerand miljoni euroga tegevusi, millega tõstetakse naiste tervishoiu- ja IT-alase kutsehariduse kvaliteeti Herati, Balkhi, Nangarhari ja Faryabi provintsides Afganistanis.

Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab meditsiinikoolide ja IT-alase hariduse taseme tõstmine Afganistanis parandada naistele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ja naiste tööhõivet tervikuna. “Kvaliteetne sünnitusabi aitab Afganistanis päästa väga paljusid elusid,” ütles Paet. “Samuti saame projektiga kaasa aidata tüdrukute haridusvõimaluste parandamisele eriti IT-valdkonnas, mis annab neile hilisemas elus paremad võimalused tööturul,” lisas ta. 

Projektiga jätkab MTÜ Mondo Afganistanis haridusalast arengukoostööd Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse õppetooliga. Projektiga aidatakse tõsta viie ämmaemandust õpetava meditsiinikooli hariduse taset. Samuti pakutakse Afganistani Faryabi piirkonna sajale naisele kuuekuulist põhjalikku IT-koolitust vastavalt kohalike ettevõtjate vajadustele.

Projekt on ka suunatud tüdrukutele antava hariduse kvaliteedi tõstmisele – 30 maakooli õpetajad osalevad IT-alasel koolitusel ning 33-le koolile soetatakse IT-alast varustust. Samuti jätkub projekti abil õppetöö Fatima Zahra koolis Jalalabadis, kus õpivad erivajadustega vanemate lapsed ja orvud. 

Projekt kestab tänavu 1. augustist kuni 2016. aasta 1. augustini ning selles ajavahemikus toetab välisministeerium projekti 265 151 euroga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD