Tarbijakaitseamet sai tänavu esimese poolaasta jooksul kokku üle tuhande kaebuse ning nõustas inimesi enam kui 12 000 korral.

Aasta esimese kuue kuu jooksul sai tarbijakaitseamet kokku 1075 tarbija kaebust ja 3713 kirjalikku pöördumist, mille hulgas oli 3114 tarbijate ja ettevõtjate järelpärimist, ütles BNS-ile ameti pressiesindaja. Telefoni teel nõustas amet inimesi kokku 12 126 korral.

Kõige rohkem küsisid inimesed esimesel poolaastal tarbijakaitseameti käest abi info- ja sidetehnoloogia toodete, riideesemete ning jalatsite kohta.

Esimesel poolaastal koostas amet turujärelevalvet teostades kokku 1554 kontrollakti ja 45 õiendit. Kokku 79 ettevõtet trahviti rkkumiste eest, trahvide kogusumma oli 11 737 eurot. Suulise hoiatuse tehti amet ühele ettevõttele ning ettekirjutusi koostas 19 juhul. Väiksemate puuduste osas koostati ettevõtjatele kokku 614 märgukirja.

Pressiesindaja märkis, et ameti olulisemateks tegevusteks esimesel poolaastal olid ettevõtjatele suunatud koolituste „Suunanäitaja“ korraldamine nii Tallinnas kui Pärnus ning e-kaubandusele esitatavate nõuete teemal Tallinnas, samuti kasutatud autode turu korrastamise teemalise teavituskampaania ja ühiskontrollide korraldamine koostöös maanteeameti, politsei- ja piirivalveameti ning maksu- ja tolliametiga.

Ka tõi ta esile kolmanda tarbimiskeskkonna arengu konverentsi „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!“ korraldamise, hasartmängu ja finantsteenuste reklaami tõhustatud järelevalve tegemise ja kiirlaenuandjate kontrollimise koostöös andmekaitse inspektsiooniga.

Juuni lõpus oli töötuna arvel 27 677 inimest ehk 4,4 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, mais oli töötuse määr 4,6 protsenti.

Juunis registreeris end töötukassas 4403 uut töötut. Juunikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3876 inimest. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, teatas töötukassa.

Kõrgeim ehk 8,4 protsenti oli registreeritud töötuse määr Valgamaal ja 8,3 protsenti Ida-Virumaa ning madalaim Tartumaal ja Harjumaal, kus see oli vastavalt 3,3 ja 3,4 protsenti.

Kõige suurema osa ehk 18 protsenti eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid nii oskus- ja käsitöölised kui ka lihttöölised ning 16 protsenti teenindus- ja müügitöötajad.

Juunikuu jooksul lisandus maikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3966 uut tööpakkumist, millest 60 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8491. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest ehk 24 protsenti oli teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid lihttöölistele ning oskus- ja käsitöölistele pakutavad töökohad, vastavalt 19 ja 17 protsendiga vahendatavate töökohtade koguarvust.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paavel sõnul on töötukassa e-teenuste kasutamine viimase kahe kuu jooksul suurenenud. Maikuust alates on inimestel võimalus esitada töötukassa portaali kaudu avaldusi ja seda võimalust kasutatakse aina enam.

Tööalasel koolitusel osales juunis 2297 ja tööotsingu koolitusel 870 inimest. Tööpraktikal osales 766, tööharjutusel 554 ning tööklubis 336 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1463 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 50 uut töökohta. Palgatoetusega oli juunis töötamas 1280 inimest. Lisaks osales veel 1702 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis juunis töötuskindlustushüvitist 9979 inimesele ehk 30 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 389 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,4 miljoni euro. Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai juunis 7277 inimest ehk 22 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juunis 654 inimesele. Keskmine juunis määratud hüvitis oli 1539 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juunis 190 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 613 eurot ning hüvitisteks maksti juunis üle 357 000 euro.

Rallivõistlus ja jalgratturite retk häirivad reedel Lõuna-Eestis veidi liiklust.

Autoralli testsõitudeks on kella 10.30-16 suletud liiklus Võru maakonnas Luutsniku - Plaani tee Raagi - Plaani lõigul. Ümbersõit toimub Ruusmäe kaudu ja teekond pikenen ligi kolme kilomeetri võrra, teatas maanteeamet.

Jalgratturid sõidavad reedel kella 12-13.30 Tartu maakonnas Kõrveküla-Lähte maanteel Kõrvekülast Vasulani. Ristmikel korraldavad liiklust reguleerijad ning on kehtestatud ajutisi kiiruspiiranguid.

Ühiskonnas palju vastukaja põhjustanud ettepanek muuta täiskasvanud jalgratturitel kiivri kandmine kohustuslikuks võetakse tõenäoliselt tagasi ja kiivrikandmine jääb ka edaspidi vabatahtlikuks.

"Liiklusseaduses praeguse seisuga, vaadates siin viimastel kokkusaamistel kokkulepitud, kiivri kandmist jalgratturitele kohustuslikuks ei tehta," rääkis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Uku Särekanno BNS-ile. "Reaktsioon avalikkuse poolt oli selge: "tänan ei", samas on positiivne, et see teema nii palju tähelepanu sai, äkki mõni hakkab nüüd sagedamini kiivrit kandma," lisas ta.

"See oli ka ainult üks ettepanekutest kogu paketist, mille me koostasime, sest kergliiklejate surmajuhtumite arv oli hüppeliselt tõusnud. Samas on teisi leevendavaid meetmeid veel, kinnitati 4,8 miljonit eurot kergliiklusteede ehitamiseks ja edaspidi, kui siseministeerium peab kooskõlastama planeeringuid, siis on kavas alati nõuda ka rattateid," rääkis Särekanno.

Veel kaalub siseministeerium, kas näiteks keelata lastel kuni teatava vanuseni, näiteks 6-7 eluaastani, maanteedel jalgratastega liiklemine.