President Toomas Hendrik Ilves kuulutas laupäeva õhtul Tallinna Lauluväljakul avatuks 26. üldlaulupeo, toonitades, et eestlaste laulupidu on läbi aegade alati olnud vabadusest, alates esimesest peost poolteist sajandit tagasi.

"Meie laulupidu on alati olnud Vabadusest, alates esimesest peost poolteist sajandit tagasi. Oleme laulnud, et Vabadust pühitseda. Oleme laulnud Vabaduse puudumisest. Oleme laulnud Vabaduse järele ihkamisest. Ja vaikinud vaid siis, kui sellest laulda ei saa," lausus Ilves.

"Oleme laulnud end vabaks. Ja laulame, et vabaks jääda. Sest Vabadus ei saa mitte vaiki olla. Vabadus on meie laul. Kuulutan kahekümne kuuenda üldlaulupeo avatuks. Elagu Eesti!"

Tallinnas Vabaduse väljakult stardib laupäeva pärastlõunal laulu- ja tantsupeo rongkäik, mis koosneb 15 maakonna, kolme linna ja väliskülaliste kolonnidest ning kokku osaleb rongkäigus rohkem kui 42 000 peolist.

Kell 14 liikvele mineva rongkäigu peas liiguvad peo üldjuhid, dirigendid   ja  peo tuli, mida saadavad ka kaks hobukaarikut, teatas BNS-ile rongkäigu üldjuht Jaanus Väljamäe.

Veidi teistmoodi on tema sõnul tänavu see, et peorivi kõige ees sammuvad Tallinna peolised, kes alustavad liikumist Vabaduse väljaku juurest, Pärnu maantee ristmiku lähedalt. Edasi väljuvad maakondade ja linnade kolonnid tähestiku järgi, alustades Harjumaast. Rongkäigu kolonnid rivistatakse ja liikumine kogu teekonnal toimub kaheksa inimesega ühes reas.

Väljamäe sõnul on rongkäigu marsruut kõigile tuttav ja pea viie kilomeetri pikkune teekond kulgeb Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed, Narva maanteed ja Pirita teed ning jõuab välja Tallinna Lauluväljakule. Kolonn siseneb lauluväljakule Mereväravatest ja liigub laulukaare suunas. "Rongkäigu tempo valitakse laste järgi ning seda lastakse sel korral veelgi alla, et ka kõik orkestrid saaksid sammu pidada. Rongkäik kestab umbes kuus tundi," rääkis Väljamäe.

Pikas rivis silma paistmiseks on peolised oma kolonni kaunistamisel lähtunud piir- või kogukondlikust eripärast ja võtnud aluseks ennekõike laulu- ja tantsupeo üldise kujunduskontseptsiooni. Tänavu on selles kasutatud kaunistusi, mis on valminud näpunööritehnikas.

"Pealtvaatajate huvi rongkäigu vastu on olnud erakordselt suur. Seetõttu soovitame kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda," soovitas Väljamäe. Ohutuse tagamiseks saadab rongkäiku ka meditsiini- ning turvateenistus.

Justiitsministeeriumis tutvustatud Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute uuringu kokkuvõttest selgub, et kõige karmimad on kurjategijate suhtes elanikud, kõige leebemad aga kohtunikud.  

„Uuringu tulemusi vaadates teeb mind murelikuks nii Eesti elanike, aga ka professionaalide leebe suhtumine perevägivalda võrreldes teiste kuritegudega,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Hea on aga see, et uuring avab selle hinnangu andmise tagamaid ja annab meile võimaluse paremini kriminaalpoliitikat planeerida.“ 

Uuringus paluti vastajatel välja tuua oma karistuseelistused nelja stsenaariumi põhjal. Analüüsiti perevägivalla, omastamise, röövimise ja murdvargusele pakutud karistuse tüüpi, pikkust ja eesmärke. Pakutud karistustes olid karmimad elanikud, neile järgnesid politseinikud ja prokurörid ning kõige leebemad olid karistushinnangutes kohtunikud. Kõik uuritud grupid olid karistushinnangutes karmimad murdvarga suhtes, leebeimad aga perevägivalla suhtes.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt selgitas, et elanike karmimad karistushinnangud on põhjendatavad sellega, et elanike hulgas on rohkem selliseid inimesi, kes määraksid kurjategijatele eriti karme karistusi. „Samuti suhtub elanik kurjategijasse suurema emotsionaalsusega, samal ajal kui kohtunikud on konkreetsele isikule mõistetava karistuse määramisega rohkem kokku puutunud ja seetõttu teavad paremini, millist mõju konkreetne karistus isikule kaasa toob ja millise raskusega kuritegu on. Professionaalidest on kõige karmima hoiakuga politseinikud, kes kõige vahetumalt kurjategijatega kokku puutuvad. Vahepealsete hinnangutega on prokurörid, kes ka kriminaalmenetluses on politseinike ja kohtunike vahel,“ ütles Sööt.

Justiitsminister Anvelt tõi välja, et Eesti elanike ning politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute suur lõhe näitab, et elanikud ei pea karistusotsuseid õiglasteks, oodatakse oluliselt karmimaid otsuseid. „Kui ootusi ei täideta, siis kannatab usk õigussüsteemi. Usu kaotamine omakorda tingib aga selle, et seaduserikkumised on inimeste jaoks õigustatumad,“ lisas Anvelt.

Karistushinnangute järgi eelistatakse Eestis kõigist karistusliikidest sageli enim vanglakaristust.

Kuigi Eestis on vangistusele ohtralt alternatiive, näiteks üldkasulik töö, elektrooniline valve, ravi ja nii edasi, siis eelistatakse Eestis ikka enim just vangistust. "Ilmselt tuleneb see asjaolust, et vangistust teatakse kõige paremini ja seda tajutakse karistuse sünonüümina,“ selgitas Anvelt.

Kaasaegsed uuringud aga kinnitavad, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks sugugi parim lahendus. Vähe teatakse, et tingimisi vangistus ei pruugi olla inimese jaoks sugugi leebe, vaid tähendab isikule reeglina mitmeid piiranguid ja kohustusi, näiteks osalemine programmides, kriminaalhooldajaga regulaarne kohtumine ja nii edasi. "Samas võimaldab tingimisi vangistus isikul säilitada töökoha ja perekondlikud sidemed, mis mõlemad on äärmiselt vajalikud retsidiivsuse vähenemiseks, ent mille vangla läbi lõikab. Kui elanikud mõistaksid paremini karistusalternatiivide tegelikku olemust, nõustuksid nad ilmselt otsustega rohkem ning siin näeme olulist selgitamise rolli just kohtunikel ja õiguskaitsjatel,“ selgitas justiitsminister. 

Karistushinnangute uuring on Eestis esmakordne. Uuringu tellis justiitsministeerium ja selle viis läbi Turu-Uuringute AS. Analüüsi teostasid autorid Tartu Ülikoolist ja justiitsministeeriumist, uuringu väljatöötamisele aitasid kaasa ka riiprokuratuur ning politsei- ja piirivalveamet.

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel algava laulu- ja tantsupeo "Aja puudutus. Puudutuse aeg" raames lauluväljakul Eesti toidu väljak, kus esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole siinse köögi parimad palad.

"Eesti toidu toorained on sageli väga lihtsad ja neid tunti juba enne esimest laulupidugi 145 aastat tagasi. Toiduväljakul näeb ja saab maitsta meie kööki kogu selle rikkuses - lihtsast karaskist tänapäeva tippkokkade teosteni," ütles põllumajandusminister Ivari Padar pressiesindaja teatel.

Minister lisas, et peame eesti toitu kui kultuuri ja järjepidevuse kandjat ise kõrgelt hindama. "Sellest on kantud ka Eesti toidutegijate - põllumeestest kuni tippkokkadeni - ühine tulek eesti rahva kõige olulisemale sündmusele," sõnas ta.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest osast: Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti toidutööstuste ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kohalike toiduvõrgustike telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne ettevõtte toodangut.

Publik saab Eesti toidu väljakule alates reedest kella 19.30-st.