EESTI UUDISED BNS

Lastekaitsjad soovivad tragöödiate ennetamiseks suuremaid õigusi

Võrumaa TeatajaLastekaitsjate ja sotsiaaltöötajate hinnangul on nende võimalused laste kaitsmise eesmärgil perede siseasjadesse sekkuda liialt piiratud ja nad soovivad täiendada lastekaitseseadust meetmetega, mis aitaksid ennetada traagilisi juhtumeid.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESA) pöördus ministeeriumide ja riigikogu fraktsioonide poole ettepanekutega täiendada menetletavat lastekaitseseadust meetmetega, mis võimaldaksid laste efektiivsemat kaitset ja aitaksid ennetada traagilisi juhtumeid, teatas kolmapäeval BNS-ile ESA eestseisuse liige Mart-Peeter Erss.

"Meedia on viimastel nädalatel avaldanud materjale mitmetest traagilistest sündmustest ja olukordadest, mis on hävitanud või rikkunud laste elusid. Samas on seadustega pidevalt kitsendatud sotsiaaltöötajate ja lastekaitsjate õigusi sekkuda perede siseasjadesse ning teostada probleemsetes peredes järelvalvet," lausus Erss.

Olukorra parandamiseks teeb ESA ettepaneku lisada uuele lastekaitseseadusele kolm olulist põhimõtet, mille kohaselt ei tohiks rakendada 48-tunnist ajalist piirangut lapse perest eraldamiseks kohaliku omavalitsuse otsusega. Samuti tuleks tagada lastekaitseametnikule ligipääs lapse ja vanema terviseandmetele ning lastekaitsetöötajal peab olema õigus last näha ja ta peab pääsema lapse asukohta järelevalve teostamiseks.

Erssi sõnul puuduvad praeguses olukorras lastekaitsetöötajatel ka efektiivsed vahendid problemaatiliste vanemate koostööle kallutamiseks. 

"Peamiseks meetodiks lastekaitsetöös on ja jääb sisuliselt ikkagi veenmine. Aga isegi see pole võimalik, kui seda tuleb teha ebapiisava informatsiooni alusel, läbi lukustatud ukse purjus vanemaga vestelda püüdes või kurtidele kõrvadele. Halvima vältimiseks peaksid lastekaitsetöötajatel olema piisavad volitused järelevalve teostamiseks. Kui pered ikka koostööd ei tee või tulemusi ei saavuta, siis peaks lastekaitsetöötajal olema suuremad võimalused sekkuda perekonnaellu seaduse jõul. Samuti tuleks seadustega kehtestada stiimulite süsteem, mis võimaldaks motiveerida lapsevanemaid laste huvide kaitseks koostööd tegema. Näiteks tuleks kaaluda peretoetuste ja vanemahüvitise üle käsutusõiguse andmist eestkosteasutusele," selgitas Erss.

Ohtliku olukorra ilmnemisel peab lastekaitsetöötajal olema piisavad volitused lapse paigutamiseks ohutusse kohta ilma viivituse ja liigse bürokraatiata. Menetlusdokumentide vormistamine peaks toimuma alles pärast ohuolukorra likvideerimist mõistliku aja jooksul. Praegused reeglid lubavad lastekaitsel siseneda politsei kaasabil kodudesse alles tõestatud ohu korral, aga see peaks olema võimalik ka järelevalve teostamiseks.

Laulu- ja tantsupidu kajastavad BBC, CNN ja New York Times

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu kajastavad teiste rahvusvaheliste meediaväjaannete hulgas BBC, CNN ja New York Times.

Laulu- ja tantsupeo välismeedia juhi Maris Hellrandi sõnul on laulupeo kajastuse tellinud nii New York Times kui ka Wall Street Journal. "Kohal on ka rahvusvahelise telekanali CNN võttegrupp, Saksa-Prantsuse ARTE, soomlaste YLE TV ja MTV3. Eeltutvustuse lasi juba nädala eest eetrisse BBC," rääkis Hellrand.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeole on akrediteerunud üle saja välisajakirjaniku. Enim on ajakirjanikke Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Eksootilisematest maadest on esindatud ajakirjanikud Hiinast, Koreast ja Jaapanist, kaugemalt tulijatest veel ka USA ajakirjanikud. 

Mõnede kanalite jaoks on huvitav näidata laulupeo lugu nende oma riigist pärit osalejate silme läbi. "Kuna saabumas on palju väliskollektiive, siis nemadki on oma riigist tuleva meedia huviorbiidis. Mitmed ajakirjanikud käisid Eestis juba kevadel ja talvel ning jälgisid eelproove ja nüüd ootavad nad sealt tuttavate lauljatega taaskohtumist," lisas Hellrand.

Eestisse on juba jõudnud mõned USA ajakirjanikud, neljapäeval saabub pressitöötajaid juurde ka Saksamaalt ja Suurbritanniast. Koostöös EAS-i turismiarenduskeskusega kasutatakse peoeelseid päevi, et tutvustada ajakirjanikele Lahemaad, Pärnut ja teisi Eesti paiku. Peale laulupeo pakuvad paljudele huvi ka e-Eestiga seotud teemad nagu digitaalne ID ja Eesti startupid.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Ilmateenistus hoiatab Lõuna- ja Ida-Eestit tugeva vihma eest

Foto: Võrumaa Teataja

Ilmateenistus hoiatab teisipäeval Lõuna- ja Ida-Eestit tugeva vihma eest.

Hoiatuse kohaselt on teisipäeval oodata tugevat vihmasadu ja sajuhulgad võivad õhtuks ulatuda kohati 15-25 millimeetri ehk 15-25 liitrini ruutmeetri kohta.

Ilmateenistuse hoiatus puudutab Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Põlva, Valga ja Võru maakonda.

Juuni oli keskmisest jahedam ja sajusem

Foto: Võrumaa TeatajaLõppenud juunikuu oli keskmisest 1,3 kraadi võrra jahedam ja sajuhulk ületas paljuaastast keskmist 27 millimeetri võrra.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel juunis 13,2 kraadi, paljuaastane keskmine on juunis 14,5 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 5. juunil Narvas ja Valgas 29 kraadi ning miinimumiks 17. juunil Väike-Maarjas 0,3 kraadi.

Eesti keskmine sajuhulk oli juunis 88 millimeetrit, paljuaastane keskmine on 61 millimeetrit. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 12. juunil Pakril 57 millimeetrit.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 206 tundi, paljuaastane keskmine on juunis 280 tundi.

Maksuamet alustas ümbrikupalga vastase kampaaniaga

Foto: Võrumaa TeatajaMaksu- ja tolliamet (MTA) alustas ümbrikupalga vastase kampaaniaga, mis on osa maksu- ja tolliameti tegevusest ümbrikupalga vähendamisel, millele aitab kaasa teisipäeval rakendunud töötamise register ning alates juuli teisest poolest käivituvad kontrollid.

Sotsiaalkampaania keskne osa on kaotuse kalkulaator, mille abil saab iga ümbrikupalga saaja välja arvutada, millised sotsiaalsed garantiid ja võimalused laseb ta ümbrikupalgal oma tulevikust ära hammustada. Tööandja poolt deklareerimata palgalt ei saa töötaja näiteks haigus- ja koondamisraha, hüvitist töötukassast ning väheneb tulevikus saadav pension, teatas amet.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on ümbrikupalgal laastav mõju eelkõige töövõtja, aga ka teiste heaolule. "Ümbrikupalka maksev ettevõtja loob oma sektoris ja tegevuspiirkonnas ebaterve konkurentsi, mis kahjustab korrektselt käituvate ettevõtjate olukorda," ütles Veermäe.

"Seetõttu on vaja kõikide elanike koostööd, et juhtida tähelepanu ümbrikupalga maksmisel tekkivatele probleemidele ning muuta suhtumist selle maksmisel," lisas ta.

Ümbrikupalgale suunatud kampaania aluseks on iga-aastased konjunktuuriinstituudi uuringud ning maksu- ja tolliameti kontrollitegevuse käigus kogutud andmed varimajanduse kohta. MTA teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalga saajate osakaal küll kahanev, kuid siiani hirmuäratavaks peab ta inimeste suhtumist ümbrikupalga saamisse.

"Eesti Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring 2013. aasta kohta näitas, et ümbrikupalka sai osana palgast või täielikult pea 62 000 inimest, kellest pooled on sellega ise rahul. Teadmine selle kohta, et ümbrikupalga vastuvõtmisel muutub nende jaoks tasuliseks elementaarne perearsti teenus või et töötuks jäämise korral ei saa nad arvestada riiklike toetustega, neil puudub," rääkis Kuuse.

Alates teisipäevast saab lapsi tasuta vaksineerida rotaviiruse vastu

Võrumaa TeatajaAlates teisipäevast saavad lapsevanemad oma väikelapsi rotaviiruse vastu tasuta vaktsineerida.

Väikelaste vaktsineerimist rotaviirusnakkuse vastu viivad immuniseerimiskava järgi läbi perearstid, selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai BNS-ile. Immuniseerimiskava täitmise ja immuniseerimise korraldamise nõuetest kinnipidamise üle teeb järelevalvet terviseamet, samuti korraldab amet vaktsineerimistega hõlmatuse seiret ja koostab maakondlikul ja riiklikul tasandil statistikat laste vaktsineerimiste kohta. "Ideaalis võiksid kõik väikelapsed olla vaktsineeritud rotaviirusnakkuse vastu, kuid reaalsuses seda saavutada pole võimalik, sest vaktsineerimine on vabatahtlik," tõdes Kadai. "Riiklik eesmärk on saavutada võimalikult kiiresti vähemalt 95 protsendi vaktsineerimisega hõlmatus iga sünnikohordi kohta," lisas ta. 

Läbiviidud riigihankena hankis riik kokku 60 000 rotaviirusnakkuse vaktsiini doosi, mille tarned toimuvad kolmes erinevas jaos. Vaktsiinikoguste planeerimisel võeti aluseks statistikaameti andmed väikelaste arvu kohta Eestis. Esimene hanke kogus on planeeritud nii, et see kataks kogu vajaduse rohkem kui üheks aastaks. Hanke tulemusel võetakse kasutusele vaktsiin RotaTeq, mille vaktsineerimiskuur koosneb kokku kolmest doosist. Ühele lapsele on ette nähtud kolm vaktsiinidoosi kindlate intervallide tagant täieliku immuunsuse tekkimiseks. Rotaviirusnakkuse vastu vaktsineerimisel on väga kindlad vanuselised piirangud – vaktsineerimisega võib alustada alates lapse kuuendast elunädalast ning Eestis ei soovita terviseamet enam alustada vaktsineerimisega, kui laps on vanem kui kolm kuud. Vaktsiini näol on tegemist suukaudse vaktsiiniga.

Rotaviiruse vaktsiini on paljud lapsevanemad oma raha eest ka seni kasutanud, aga nüüdsest on võtnud riik selle kompenseeritavate vaktsiinide nimekirja, mis tähendab, et see on lapsevanemale tasuta.

Rotaviirus ise on ohtlik just väikelastele, sest põhjustab neile raske kuluga mao-soolepõletikke. Ägeda oksendamise ja vesise kõhulahtisuse tõttu võib väikelastel kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajavad nad sageli haiglaravi. Vaktsineerimine aitab edaspidi ära hoida haiguspuhanguid väikelaste kollektiivides ja tegelikult vähendab tulevikus ka vanemate töölt puudumise vajadust lapse haiguse tõttu. Rotaviirusega nakatunud lapse hooldamine ja põetamine kestab reeglina terve nädala.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD