Jaaniöö tõi politseile hulgaliselt teateid joobes inimestest avalikes kohtades, purjus inimestest, kes kaklevad või rikuvad muul moel korda ning palju teateid oli ka võimalikest alkoholi tarvitanud juhtidest, samas tõsisemaid õnnetusi ega väga raskeid kuritegusid jaanituledega seotult ei olnud.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajori Veiko Kommusaare sõnul oli jaanipühadega seotult Tallinnas ja Harjumaal rahulikum ning rohkem väljakutseid ja tööd maakondades. „Politsei peamine ülesanne oli liiklusturvalisuse ja avaliku korra tagamine. Liiklusjärelevalves pöörasime peatähelepanu juhtide kainusele, kiirusevalikule ning turvavarustuse kasutamisele. Avaliku korra tagamiseks kaardistas iga jaoskond oma kandi jaanituled ning need kohad olid politsei pühadeaegse patrullmarsruudi aluseks,“ rääkis Kommusaar.

Tema sõnul ilmestab jaanipäeva kõige enam alkohol. „Teated purjus inimestest moodustasid politseile tulnud kõnede seas tugeva enamuse. Samuti oli hulgaliselt kaklusi, rüselusi ja agressiivset käitumist, mis alkoholiga seotud,“ ütles Kommusaar.

Politseimajor tänab kõiki neid inimesi, kes jaanipidustustel oma sõpruskonna turvalisuse ja heaolu oma südameasjaks võtsid.

Möödunud ööpäeval juhtus kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai vigastada kaheksa inimest. Joobes juhi süül liiklusõnnetusi ei juhtunud. Politsei avastas 52 alkoholi mõju all juhti.

Kuritegudest registreeriti kõige enam vargusi, oli ka üheksa kehalist väärkohtlemist, mis valdavalt samuti alkoholiga seotud. Politsei alustas ühe uurimise raske tervisekahjustuse tekitamise kohta Ida-Virumaal, kus haiglasse pöördus noahaavaga mees.

23. juuni hommikust postitas politsei oma Facebooki seinale jooksvat infot numbrile 110 tulnud väljakutsete kohta. Infot avaldati tunnise viivitusega ning suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus ning mitte kahjustada võimalikke menetlusi. Ööpäeva jooksul tegi politsei väljakutsete kohta 555 postitust ning needki kõnelevad alkoholiga seotud vahejuhtumite rohkusest.

Jaanilaupäev möödus päästjatele tõsisemate tuleõnnetusteta.

Kokku sai häirekeskus 63 päästekutset, millest 38 olid seotud põlengutega. Ühtegi tõsiste tagajärgedega tulekahju polnud ning keegi õnnetustes vigastada ei saanud, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli möödnud ööpäeval kolm ning seitsmel korral lõid päästjad kaasa liiklusõnnetuste likvideerimisel.

Võrumaal Lasva vallas said esmaspäeva pärastlõunal kahe auto kokkupõrkes kaks inimest vigastada.

Õnnetus juhtus kella 13.30 ajal Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri tee ja Pindi-Verjärve tee ristmikul, kus Toyota Avensisega peateele sõitnud 35-aastane Ainar ei andnud teed sõidueesõigust omanud Toyota Aurisele, mida juhis 69-aastane Matti.

Siseministeeriumi teatel viis kiirabi liiklusõnnetuses vigastada saanud Toyota Aurise juhi ja tema kõrval istunud 70-aastase Vaike Lõuna-Eesti haiglasse.

Päevaga said liiklusõnnetustes viga üheksa inimest

Eesti eri paigus said esmaspäeval kuues raskes liiklusõnnetuses vigastada üheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 3.38 ajal Pärnumaal Are vallas Elbu teel Anni talu juures, kus Opel Zafira sõitis teelt välja kraavi ja paiskus katusele, teatas siseministeerium BNS-ile. Sõidukis viibinud 21-aastane Reimo ja 24-aastane Meili said vigastada ja kiirabi viis nad Pärnu haiglasse. Politsei selgitab, kes oli auto roolis.

Teine õnnetus juhtus kella 12.18 ajal Saaremaal Kihelkonna vallas Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee 32. kilomeetril, kus Opel Astraga peateele sõitnud 81-aastane Rein ei andnud teed sõidueesõigust omanud Opel Astra Caravanile, mida juhtis 27-aastane Jaanika. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Opel Astra ristmikult paremale poole teelt välja haljasalale.Liiklusõnnetuses vigastada saanud Opel Astra juhi viis kiirabi Kuressaare haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 13.30 ajal Võrumaal Lasva vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri tee ja Pindi-Verjärve tee ristmikul, kus Toyota Avensisega peateele sõitnud 35-aastane Ainar ei andnud teed sõidueesõigust omanud Toyota Aurisele, mida juhis 69-aastane Matti. Siseministeeriumi teatel viis kiirabi liiklusõnnetuses vigastada saanud Toyota Aurise juhi ja tema kõrval istunud 70-aastase Vaike Lõuna-Eesti haiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 17.50 ajal Läänemaal Lihulas Tallinna maantee 37 maja juures, kus 36-aastane Vladimir tegeles Opel Astrat juhtides kõrvaliste asjadega, kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis vastu tänavavalgustusposti. Juhi kõrval istunud 28-aastane Vitaliia sai vigastada ja kiirabi viis ta Pärnu haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 20.15 ajal Lääne-Virumaal Rakke vallas Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva maantee 45. kilomeetril, kus 47-aastane Illar ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis ärandatud Audiga kurvis teelt välja kraavi ning rullus korduvalt üle katuse. Õnnetuses said vigastada nii juhtimisõiguseta Illar kui ka tagaistmel turvatoolis istunud nelja-aastane tüdruk. Kiirabi viis nad Rakvere haiglasse, kus meedikud lubasid lapse peagi kodusele ravile.

Kuues õnnetus juhtus kella 23 ajal Vilde tee ja Ehitajate tee ristmikul, kus Peugeot Boxerit juhtinud 58-aastane Ivan eiras liiklusmärgi ,,Anna teed´´ nõudeid ja põrkas kokku peateel liikunud Toyota Aurisega, mida juhtis 64-aastane Viktor. Sündmuskohalt viis kiirabi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Toyotas juhi kõrval istunud 64-aastane Zinaida.

Päästeamet manitseb inimesi pühade ajal järgima tule tegemisel ohutusnõuded ja tuletab meelde, et alkoholijoobes vette minek on suure osa uppumissurmade põhjus.

Hoolimata jahedamatest suveilmadest tuleb veekogudeäärsetel koosviibimistel siiski oma sõpradel ja lähedastel silma peal hoida, teatas päästeamet. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või siis võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Jaanilõkke tegemisel tuleks see teha ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele ning lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida puhas süttivast materjalist. Lõke tuleb teha hoonetest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Samuti tuleb jälgida tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Neile, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, tuletab päästeamet meelde, et rõdu on hoone osa ja rõdul puu või söega köetava grillahjuga grillida ei tohi. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel tuleks hoia käepärast esmased kustutusvahendid, näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, ning viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.