Ilmateenistuse andmeil sadas sarnaselt teisipäevaga lund täpselt 32 aastat tagasi.

"Aastal 1982 täpselt samal kuupäeval oli täpselt samasugune olukord Peipsi ääres Tiirikojal," ütles BNS-ile ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna sünoptik Helve Meitern. "Täpselt samamoodi tuli Gröönimaa piirkonnast madalrõhkkond. Küllalt sarnane ilm oli ka jaanipäeva paiku aastal 1998. Siis küll otseselt rahet ja lumekruupi ei olnud."

Meiterni sõnul on esinenud juhtumeid, kus tsüklonid liiguvad loodest kagusse üle Soome ja jäävad keerlema Valge mere äärde. "Praegu tuleb Gröönimaa lähistelt järjest külma õhku juurde ja 1,5 kilomeetri kõrgusel on kolm-neli kraadi külma. Ja kui sealt hakkab midagi sadama, siis ta ei jõua enne maapinnale jõudmist üles sulada," selgitas Meitern.

"Täna on kõige külmem õhumass meie kohal. Homme ta läheb juba ära, nii et homme õhtuks on meil jälle plusskraadid kõrgemates õhukihtides – ja see määrab temperatuuri ka maapinnal," lisas Meitern.

Enam kui sada inimest kogunes teisipäeva ennelõunal Tallinnas Toompeal riigikogu peahoone ette, et nõuda töövõimereformi peatamist ja töövõimeseaduse eelnõu tagasivõtmist.

Erivajadustega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid korraldasid kella 11-12 riigikogu peahoone ees piketi, kus nõudsid, et kogu keeruline teema tuleb enne reformi käivitamist uuesti ja süsteemsemalt läbi töötada, teatas piketi korraldaja. Piketil osalev Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Tiia Sihver ütles BNS-ile, et hinnanguliselt on sündmusel osalemas üle saja inimese.

"Täna riigikogu suurde saali esimesele lugemisele jõudev töövõimetoetuse seaduse eelnõu käivitaks parlamendi poolt vastu võetuna mahuka struktuurse reformi järgmise aasta 1. juulist, mis puudutab otseselt 100 000 terviserikke või puudega tööealist inimest, kuid pidevat abi vajavate inimeste puhul ka nende lähedasi ja hooldajaid, kellest paljudele lisanduks uusi kohustusi," ütles Sihver. "Reformi püütakse ellu viia sunnimeetmetega, paisutades töötukassa kontoreid ja rakendades tööle sadu uusi klienditeenindajaid ning töötervishoiuarste, kes hakkavad hindama terviseprobleemidega inimeste töövõimet ja kontrollima nende tööotsinguil osalemist, kuid unustatud on lihtne tõsiasi, et tööl käimiseks on ennekõike tarvis sobivaid töökohti ja võimalust kodust välja pääseda," lisas Sihver.

Omavalitsuste sotsiaalteenuseid nagu invatransport, tugiisiku või viipekeele tõlgi teenus pole aga reformikavas ette nähtud. Reformikavas pole ka mõeldud maksusoodustuste peale, mis motiveeriks tööandjaid osakoormuse või muude erivajadustega töötajaid palkama.

Piketi korraldajate poolt valitsusele ja riigikogule üle antud avalikus pöördumises nõutakse tugiprogrammide loomist, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele. Ka palutakse käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid. Lisaks leiavad piketi korraldajad, et töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest või terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks.

Samuti tuleks lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite ja rahastamise osas.

Ka leiavad piketi korraldajad, et reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Nõutakse selgete prioriteetide seadmist reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetaks töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.

Valitsus andis probleemse seaduseelnõu riigikogule üle mai lõpus. Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis eelnõud mitmel istungil, kuid saatis eelmisel neljapäeval selle siiski suurde saali lugemisele.

Piketi korraldusmeeskonda kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, juht- ja abikoerte kool, abikoerte keskus ja teised organisatsioonid ning üksikisikud.

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tabasid juuni alguses Tallinna lennujaama tollikontrollis 52,8 kilogrammi khati taimi ning Põlvamaal likvideeriti päev hiljem kanepikasvatus 69 taimega.

5. juunil peeti Tallinna lennujaamas kinni kaks Hollandi kodanikku, kelle kohvrite sisu kontrollimisel avastati kokku 52,8 kilogrammi khati taimi, teatas riigiprokuratuur BNS-ile.

Riigiprokurör Taavi Perni sõnul tuuakse khati taimi Eestisse sageli Ühendkuningriigist, kuid seekordne laadung saabus Amsterdamist. „Enamasti on khati vedajate eesmärk viia taimed siit edasi Soome, kuna Eestis puuduvad sellel tarbijad,“ sõnas riigiprokurör.

Järgmisel päeval likvideerisid maksu- ja tolliameti töötajad Põlvamaal 69 taimega kanepikasvatuse ning kanepi kasvatamises kahtlustavatena peeti kinni kolm Eesti kodanikku. Perni sõnul leitakse selliseid kanepikasvatusi keskmiselt 3-4 korda aastas. „Kanepi müügi korral oleks võinud sellest saadav kasu ulatuda mõnekümne tuhande euroni,“ ütles riigiprokurör.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul on viimase aja tabamused märk ameti arengust võitluses keelatud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainetega ja nende käitlejatega. „Kuritegude efektiivne avastamine nii lennujaamaas, sadamas, kui ka maanteedel MTA ametnike poolt teeb keelatud ainete transportimise raskemaks ja kallimaks ning see omakorda vähendab ka narkootiliste ainete pakkumist ja kättesaadavust turul.“

Maksu- ja tolliamet hoiab pidevalt silma peal ka postisaadetistel, sest internetist tellitakse posti teel palju kanepiseemneid. „Kanepiseemnete tellimine hoogustub igal kevadel. Kui meil on alust kahtlustada, et seemnete tellimise eesmärgiks on ebaseaduslik kanepi kasvatamine, siis võivad seemnete tellijad olla kindlad, et nad satuvad ka meie ametnike huviorbiiti,“ rääkis Tambre.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi MTA ning juhib riigiprokuratuur.

Aasta esimese nelja kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel õpetajate keskmine brutopalk täisametikoha arvestuses 962 eurot, mis on 13 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on õpetajate miinimumpalk selle aasta jaanuarist 800 eurot kuus. Õpetajate töötasu ületas 962 eurot kuus ehk riigi keskmise 54 omavalitsuses, sealhulgas Narvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Aprilli lõpuks ületas õpetajate keskmine tuhande euro piiri 27 omavalitsuses, millest enamik olid vallad. Kõige kõrgem keskmine palk oli Koeru, Sangaste ja Sauga vallas, ulatudes 1150 eurost kuni 1350 euroni. Omavalitsustele antud õpetajate palgatoetust oli kasutatud nelja kuu arvestuses keskmiselt 99 protsendi ulatuses. Eelmisel aastal samal ajal oli näitaja 93,6 protsenti.

Omavalitsused said sellel aastal õpetajate palgatoetust keskmiselt 978 eurot iga õpetaja ametikoha kohta, millele lisandub aasta jooksul riigilt toetuslepingutega eraldatav raha, mis seni õpetaja palgastatistikas täielikult ei kajastunud.