Haridusministeerium soovib õppetoetuste saajate hulka suurendada

Haridus- ja teadusministeerium soovib laiendada õppetoetuse saajate ringi ja muuta toetuse saamise tingimused õiglasemaks.

Haridusministeerium saatis ametkondlikule kooskõlastusringile õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, mille abil soovitakse laiendada vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muuta toetuse saamise tingimused õiglasemaks, teatas ministeerium.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et kuna vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk on aidata majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilasi, siis peab see süsteem olema praegusest paindlikum. "Pole ju mõistlik, et mõne aine ebaõnnestumisel jääb majandusraskustes tudeng kohe õppetoetusest ilma. Rahata jäämine aga seaks kahtluse alla tema õpingute jätkamise võimalikkuse."

Eelnõu kohaselt saavad edaspidi õppetoetust taotleda ka need üliõpilased, kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Tegemist on vajaduspõhise eritoetusega, mis on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Näiteks on mõni tudengi pereliige jäänud töötuks või kaotanud töövõime, kuid registriandmed sissetuleku vähenemist veel ei kajasta.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise aasta maksuandmed, taotlemine toimub portaali Eesti.ee kaudu. Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkab menetlema õppeasutus, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente.

Teine oluline muudatus, mida eelnõuga kavandatakse, puudutab õppekava täitmist. Praegu on vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldus õppekava täitmine normkoormusel ehk 100 protsendi ulatuses. See tähendab, et mõne punkti saamatajäämisel pole üliõpilasel võimalik õppetoetust saada. Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad ehk õppekava kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti ulatuses täitvad tudengid.

Vajaduspõhised õppetoetused rakendusid möödunud sügisel kõrgkooli sisseastunud üliõpilastele. Juba talvel tehti selles süsteemis esimesed muudatused, millega laiendati õppetoetuse saajate ringi. Sissetuleku ülempiiriks pereliikme kohta kehtestati siis 299 eurot varasema 280 euro asemel. Taotlusi saab nüüd esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu esialgu. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise aasta sissetulekust. Toetuse suurus on 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74 eurot ja 35 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74-149 eurot. Sissetulek vahemikus 149-299 eurot tagab 75-eurose toetuse.

Toetust saab taotleda kaks korda aastas. Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot ja ka seda on võimalik taotleda kaks korda aastas.

Enne 2013. aastat sisseastunud tudengitele jääb kuni 2015/ 2016. õppeaastani ehk õpingute nominaalaja lõpuni kehtima endine toetussüsteem.

Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on tudengitel võimalik taotleda mitut erinevat stipendiumi, mis on mõeldud erivajadustega üliõpilaste ja vanemliku hoolitsuseta kasvanud üliõpilaste toetamiseks, samuti väga heade õppetulemuste premeerimiseks ja riigile olulistel erialadel õppijate lisatoetamiseks.