Lapsevanemad suhtuvad tubakatoodete tarvitamisse laste ja noorte seas rangemalt kui alkoholi joomisesse.

Iga neljas lapsevanem arvab, et tubakatoodete tarvitamine peaks olema kõigile keelatud ja kolmveerand peab väga vajalikuks hoolitseda selle eest, et laps üldse tubakatooteid ei tarvitaks, selgub Emori uuringust. Alkoholi kohta arvab sama esimesel juhul kümnendik ja teisel juhul pooled vastajad. Seejuures ei arva iga neljas vanem, et tema võimuses on oma lapse sõltuvusainete tarvitamisega seotud otsuseid oluliselt mõjutada.

Nii tubakatoodete kui ka alkoholi tarvitamist peavad lapsevanemad Eesti noorte seas ühtmoodi suureks probleemiks. Vanemate endipoolne tihedam alkoholi tarvitamine kodustel tähtpäevadel muudab tolerantsemaks ka alaealisele alkoholi andmise suhtes. Uuring toob esile asjaolu, et iga kolmas 6-14-aastaste laste vanem peab vajalikuks ise esimesena lapsele alkoholi pakkumist, et seeläbi suunata tema tulevast alkoholi tarvitamist. Sigarettidega seoses peab seda vajalikuks iga kümnes.

Enamik lapsevanemaid tunnetab oma vastutust laste teavitamisel ja suunamisel ning näeb alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisest tulenevaid ohtusid. Pea kõik lapsevanemad on seda meelt, et isa või ema on peamiselt vastutav selle eest, et lastele oleks selgitatud sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevaid ohte ja kahjusid.

Enamik mõistab ka, et noorena alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine suurendab sõltuvusse sattumise riski vanemas eas ja mõjutab noore inimese õppimisvõimet. Kolmveerand vanemaist on veendunud, et nad saavad ise oma lapse otsuseid tubakatoodete ja alkoholi tarvitamise suhtes tugevalt mõjutada ning paljud peavad vajalikuks erinevate lapsi suunavate tegevuste rakendamist.

Uuringu hinnangul vajaks tähelepanu see neljandik lapsevanematest, kes ei arva, et nemad vanemana saavad olulisel määral mõjutada enda lapse otsuseid seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Taolise arusaamaga inimesed peavad ka mitmete last suunavate tegevuste rakendamist ja temaga ohtudest rääkimist vähem vajalikuks.

Lapse mõjutamise võimalust peavad väiksemaks sellised vanemad, kes igapäevaselt oma lastega vähem suhtlevad. Nende hulgas on ka vähem inimesi, kes leiavad, et lastega peaks alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega kaasnevatest ohtudest rääkima juba 10 aastaselt või varem.

Siseministeeriumi tellitud uuring viidi läbi tänavu aprillis ja mais.

Eesti elanikest 33 protsenti on ühistranspordiga väga rahul, rahulolematuid on 24 protsenti, selgub Eurobaromeetri elanike ühistranspordiga rahulolu kiiruuringust.

Vähemalt korra nädalas kasutab ühistransporti 39 protsenti Eesti elanikest, mõned korrad kuus kasutab seda 12 protsenti elanikest ja paar korda aasta jooksul 15 protsenti elanikest. 24 protsenti vastanutest ei kasuta ühistransporti mitte kunagi.

Eestis kasutab ühistransporti 52 protsenti elanikest. Sellega kuulub Eesti 12 EL-i riigi hulka, mille elanikud on suurimad regulaarsed ühistranspordi kasutajad.

Eesti elanikest 38 protsenti kasutab ühistransporti kooli või tööle sõitmiseks. Sama palju elanikke kasutab seda vabaaja tegevuste puhul.

Uuringust selgus, et EL-i elanikest kasutab vähemalt korra nädalas ühistransporti 32 protsenti. Üldiselt olid eurooplased ühistranspordiga rahul, välja arvatud piletihindadega. Enim olid ühistranspordi erinevate aspektidega rahul Luxembourgi elanikud ja kõige vähem rahul olid Malta elanikud.

Eurobaromeetri uuring viidi läbi 28 EL-i liikmesriigis mullu 9.-11. septembrini. Vastajaid vanuses 15 ja vanemad oli kokku 28 036.

Riigikogus läbis kolmapäeva hilisõhtul teise lugemise eelnõu, mis tõstab uuel aastal kõigi laste lapsetoetusi ja suurendab ligi viis korda vajaduspõhiseid peretoetusi.  

Järgmisel nädalal lõpphääletusele tuleva eelnõu järgi hakkab riik alates 2015. aastast maksma pere esimesele ja teisele lapsele igas kuus 45 euro suurust ning kolmandale ja enamale lapsele saja euro suurust toetust. Samal ajal kerkivad vajaduspõhised peretoetused ühe lapsega perele 45 euroni ning kahe ja enama lapsega perele 90 euroni kuus.  

„Sotsiaaldemokraatide jaoks on tegu märgilise tähisega Eesti perepoliitikas. Lapsetoetuse 2,5 kordne kasv on väga suur asi, mis pakub täiendavat tuge kümnetele tuhandetele peredele, kus sirguvad lapsed,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Tema sõnul kindlustab see paljudele lastele võimaluse minna muusikakooli või trenni, paljudele lastele avaneb seetõttu võimalus käia sagedamini kinos või teatris. "Ja pole kahtlustki, et osa peresid saab tänu täiendavale toetusele  katta oma lastele täisväärtuslikuma toidulaua," lisas Pikhof.

Tema sõnul leevendavad peatselt kinnitamisele tulevad seadusemuudatused oluliselt laste vaesust ja aitavad kaasa sellele, et Eestis sünniks rohkem lapsi. 

Maksu- ja tolliamet (MTA) toimetab sellest nädalast maksukohustuslastele dokumendid kätte elektrooniliselt e-maksuameti keskkonnas ning haldusaktist teavitatakse isikut elektronposti aadressil või mobiiltelefoni lühisõnumiga.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul peab dokumendi kättesaamiseks e-maksuametisse sisse logima, dokumendi avama ning sellega registreerib keskkond automaatselt ka kättetoimetamise kinnituse.

"E-maksuametis dokumendi viie päeva jooksul vastu võtmata jätmisel edastatakse see paberil. Samuti siis kui maksumaksja selleks ise soovi avaldab," selgitas Reitmann. E-maksuameti süsteem on häälestatud selliselt, et viie päeva jooksul ei saa isik e-maksuametis muid toiminguid teha, kui pole tutvunud talle saadetud dokumendiga.

Reitmanni sõnul saab elektroonilise kättetoimetamisega edaspidi hoida ära ka neid juhuseid, kus teade tähitud kirjast ei ole adressaadini jõudnud ning isik on vajaliku info hilinemisega kätte saanud. „Klientide soov on juba pikemat aega olnud üha enam suhelda elektrooniliste kanalite kaudu, mis on kiirem ning mugavam. Lõpuks oleme sealmaal, kus saame sellele soovile vastu tulla. Et kõik tõrgeteta sujuks, palume kontrollida üle oma kontaktandmed e-maksuametis, samuti seda, et e-postkasti uusi kirju mahuks. Siis jõuab teade e-maksuametis ootavast dokumendist kenasti adressaadini," rääkis Reitmann.

"Ametil on olemas väga hea näide eeskujulikult toimivast elektroonilisest asjaajamisest - üle 95 protsendi füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidest esitatakse juba elektrooniliselt ning samas suunas võiksime liikuda ka dokumentide kättetoimetamisega,“ lisas Reitmann.

Maksu- ja tolliamet alustas elektroonilisele suhtlemisele üleminekut juba mullu suvel, kui hakkas aruandlusega ja võlgadega seotud dokumente e-maksuameti kaudu kätte toimetama.