Võrumaal sai teisipäeva hommikul viga autoga vastu puud sõitnud naine.

Õnnetus juhtus kella 07.47 ajal Haanja vallas Kaloga külas Kose -Käbli tee 8. kilomeetril, kus 58-aastase Mare juhitud Toyota Avensis sõitis teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile. Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Esialgsetel andmetel võis juhti tabada terviserike.

Päevaga sai liikluses viga kuus inimest

Eesti eri paigus said möödunud ööpäeval kuues liiklusõnnetuses vigastada kuus inimest, kellest kaks olid lapsed

Esimene õnnetus juhtus Võrumaal, kus teisipäeva hommikul viga autoga vastu puud sõitnud naine. Õnnetus juhtus kella 07.47 ajal Haanja vallas Kaloga külas Kose-Käbli tee 8. kilomeetril, kus 58-aastase Mare juhitud Toyota Avensis sõitis teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile. Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. Esialgsetel andmetel võis juhti tabada terviserike.

Tallinnas sai teisipäeva hommikul autolt löögi ülekäigurajal teed ületanud 13-aastane tüdruk, kes toimetati haiglasse. Õnnetus juhtus kella 08.45 ajal Linnamäe tee 12 juures, kus 60-aastase Aleksandri juhitud Ford Focus sõitis otsa reguleerimata ülekäiguraja sõiduteed ületanud jalakäijale. Jalakäija, 13-aastane tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Valgamaal sai viga teelt välja sõitnud ja katusele paiskunud auto juht. Õnnetus juhtus kella 09.24 ajal Helme vallas Kalme- Roobe tee 1. kilomeetril, kus 62-aastase Harri juhitud sõiduauto VAZ 2106 sõitis teelt välja ja paiskus katusele. Juht toimetati Valga haiglasse.

Tallinnas sai teisipäeva õhtul viga sõiduteele jooksnud 4-aastane tüdruk, kes sai löögi sõiduautolt. Õnnetus juhtus kella 18.40 ajal Männiku tee Risti tänava ristmiku lähedal, kus sõiduteele jooksnud 4-aastane tüdruk sai löögi 41-aastase Madise juhitud sõiduautolt Honda CRX. Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Tallinnas sai viga mootorrattur, kes külili kukkudes rammis sõiduautot. Õnnetus juhtus kella 19.25 ajal Akadeemia tee, Ehitajate tee ja Sõpruse pst ringristmikul, kus 25-aastase Tiidu juhitud mootorratas Yamaha XTZ750 kaotas juhitavuse ja kukkus külili ning libises vastu sõiduautot Audi A3, mida juhtis 20-aastane Marek. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Ka päeva viimases liiklusõnnetuses sai viga mootorrattur. Õnnetus juhtus kella 22.50 ajal Harku vallas Tallinna -Rannamõisa-Kloogaranna maantee 22. kilomeetril, kus 25-aastase Anu juhitud mootorratas Ducati Monster sõitis järsus kurvis teelt välja. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas teisipäeval Võrus esmakordselt kogunenud Kagu-Eesti tegevuskava töörühma koosolekul, et sealset arengut toetava tegevuskava peamine eesmärk on tõsta regiooni konkurentsivõimet, toetada ettevõtluse arengut ja seeläbi kasvatada inimeste sissetulekuid.

Pevkur märkis, et ehkki elanikkonna vananemine ja noorte liikumine maalt suurematesse linnadesse on maaelu arengu probleemiks nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas, saab erinevate meetmetega riik keskustest kaugemale jäävaid piirkondi toetada.

"Kagu-Eesti eristub teistest piirkondadest keskmisest väiksemate sissetulekute ning keskmisest suurema tööpuudusega. Seetõttu on eriti oluline keskenduda Kagu-Eesti tegevuskava koostamisel just ettevõtluse ja töökohtade loomisele, et inimeste sissetulekud kasvaksid," sõnas minister.

"Piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamine ja piiriüleste koostöövormide leidmine on piiriäärsete maakondade suurepärane võimalus muuta regioon atraktiivseks nii eestlaste kui lätlaste, aga ka kaugemate külaliste jaoks. Kagu-Eestil on palju potentsiaali nii omanäoliste piirkondade kultuuripärandi esiletoomisel kui ka juba toimivatele ettevõtlusharudele lisandväärtuse kasvatamisel," tutvustas Pevkur Kagu-Eesti kui siseturismi sihtkoha eeldusi.

"Ka kodukoha turvalisemaks muutmiseks on piiriäärsetel aladel rohkem võimalusi, kui esmapilgul tundub. Avatud piirid võimaldavad näiteks päästjatel või kiirabil teises riigis asuvat abivajajat aidata ning tinglikult võib öelda, et just Kagu-Eesti elanike elu on turvalisem tänu sõprussuhetele Lätiga. Küll on ka siin parandamisruumi, olgu näitena toodud kasvõi päästeteenistuste või kiirabide kaardirakendused," sõnas siseminister.

Kagu-Eesti maakonnad on viimase seitsme aasta jooksul regionaalarengu programmidest toetust saanud üle 65 miljoni euro. Sellest valdav enamus, üle 46 miljoni, on tulnud Euroopa Liidu struktuuritoetuse meetmetest, üle kümne miljoni siseriiklike programmide toetustest ning veel üle kaheksa miljoni Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi programmidest.

2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem.

Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam, kirjutab põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban teisipäeval ministeeriumi blogis.

Viimase 10 aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda.

Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46 protsenti, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54 protsendini. Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades: Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.

Kui vaadata rendimaade osakaalu Euroopa Liidu tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu osas kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuures põllumaa rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaa rendihind 30 eurot. Enam kui poolel põllumajandusmaast jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot hektari kohta.

Üheksas maakonnas ületab rendihind Eesti keskmist. Kõrgeimad rendihinnad on Tartumaal (50,3 eurot hektari kohta), Ida-Virumaal (46,1 eurot) ja Viljandimaal (44,5 eurot). Kõige vähem makstakse keskmisena renti Hiiumaal (20,9 eurot), Saaremaal (26,7 eurot) ja Läänemaal (27 eurot). Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul, siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti.

Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 000 hektarit põllumajandusmaad ehk 4 protsenti põllumajandusmaast. Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 hektarit) ja Viljandimaal (5008 hektarit).

Üle 40 protsendi Soomes töötavatest välismaalastest arstidest on pärit Eestist, samas on viimastel aastatel sagenenud ka Soome arstide tööleasumine Eestisse, selgub esmaspäeval avalikustatud Soome tervise- ja sotsiaalhoolekandeameti andmetest.

Soomes arstina töötavate välismaalaste arv kahekordistus aastatel 2000-2011 ning ulatus 2011. aasta lõpuks 4,2 protsendini kõigist Soome arstidest, kirjutab Postimees.

Ameti andmetel töötas 2011. aastal Soomes 695 välismaalasest arsti. Neist 42,8 protsenti oli pärit Eestist, 15,8 protsenti Venemaalt ning 5,1 protsenti Rootsist.

Sealjuures moodustasid välimaalastest hambaarstidest Eestist tulnud arstid üle poole. 2011. aastal oli 52,4 protsenti Soome välismaalastest hambaarstidest pärit Eestist, 9,5 protsenti Rootsist ja 4,8 protsenti Venemaalt.

Ameti andmetest selgub, et Soome arstid siirduvad üha enam tööle Eestisse. 2013. aasta seisuga töötas 370 Soome arsti Rootsis ja 115 arsti Eestis. 70 Soome arsti töötas mullu Saksamaal, 60 Ameerika Ühendriikides, 50 Suurbritannias, 40 Norras ja 180 teistes riikides.

Soome arstide Eestisse tööleasumine sagenes eelmise kümnendi teisel poolel. Aastal 2000 töötas Eestis 15 ning aastal 2005 samuti 15 Soome arsti. 2010. aastal oli Eestis töötavate Soome arstide arv kasvanud 90ni ning eelmisel aastal oli Eestis tööl juba 115 Soomest pärit arsti.