EESTI UUDISED BNS

1. juulist jõustuva korrakaitseseaduse järgi tohib avalikus kohas alkoholi tarbida, kuid juua ei või siiski lasteaedade, koolide, noortelaagrite ja haiglate läheduses, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kohalikele omavalitsustele jääb õigus keelata alkoholi tarbimine mänguväljakutel ja terviseradadel. Kuigi rohkem piiranguid otseselt pole, näeb eelnõu ette, et avalikus kohas tarbitakse alkoholi teisi inimesi häirimata.

Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei arendusbüroo juhi Priit Heinsoo sõnul peab nimetatud häirimise määramiseks olema keegi konkreetselt, keda häiritakse.

"Kui kellegi alkoholitarbimine avalikus kohas kedagi teist häirib, siis peab politsei hindama seda häirivust ja vajadusel selle tegevuse lõpetama," sõnas Heinsoo.

Jaanuari keskpaigas Eesti-Venemaa piiri illegaalsel ületusel hukkunud sudaanlase põrm maeti Eestisse.

"Selle perekonna esindaja, kes oli siia saadetud nende asjadega tegelema, korraldas hukkunu matmise ja temaga kaasas olnud isiklike asjade toimetamise hukkunu lähedastele," ütles BNS-ile välisministeeriumi pressispetsialist Helena Nõmmik. Ta lisas, et hukkunu matmise Eestisse otsustasid lähedased, kellega saadi kontakt Sudaani saatkonna kaudu Stockholmis.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid pidasid 15. jaanuari hommikul Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni kaks piiririkkujat, kes kandsid lühikesi pükse ja kellest üks oli palja ülakehaga. Piirivalvurid toimetasid piiririkkujad Koidula raudteepiiripunkti ruumidesse sooja ning kutsusid meestele kiirabi.

Mõni aeg hiljem leidsid piirivalvurid ka kolmanda piiririkkuja. Mees oli teadvuseta ja kuigi piirivalvuritel õnnestus mõneks ajaks mehe pulss ja hingamine taastada, ei õnnestunud mehe elu ligikaudu tunniajase elustamise käigus päästa.

Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.

Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“

Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus.

„Karussellide loomine on olnud pikk protsess ning nõudnud osapooltelt head koostööd ja tahet. Rõõm on, et kõik on teinud seda südamega ja innustunult. Väga oluline oli prototüübi valmimine ja selle katsetamine haiglas. See andis suurepärase võimaluse iga viimse detaili just selliseks lihvida, et see haiglasse sobiks ja oleks lastele ohutu, näiteks karusselli rattad vastavad meditsiinis kasutatavatele standarditele,” ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

„Lähtusime raamatukarussellide tootmisel haiglates kehtivatest nõuetest ja lastesõbralikkusest, ainulaadse ümmarguse ja rõõmsa disaini töötas välja EKA üliõpilane Kätlin Pesur, mida täiustasime üheskoos edasi. Pidasime silmas kasutusmugavust palatites ja liftides, kõrgeid ohutusnõudeid ja mahutavust,“ ütles raamatukarussellid valmistanud osaühingu Plaat Detail juht Jaen Uussalu

„Meil on siiralt hea meel, et raamatukarussellid jõuavad ka väikeste haiglate lasteosakondadesse. Uued toredad raamatud ning mängud aitavad kindlasti kaasa väikeste patsientide paranemisele ja samas tekitavad huvi ka edaspidi raamatuid lugeda,“ ütles Põlva Haigla ülemarst ja lastearst Margit Rikka.

Valga Haigla juhataja Marek Seer: „Nähes lapsi rõõmustamas raamatute üle, saab selle üle ainult head meelt tunda. Positiivsed elamused aitavad kaasa paranemisele ja see on meie haigla eesmärk nii väikeste kui suurte patsientide puhul.“

"Raamatukarussell teeb lapsele haiglas olemise rõõmsamaks ja annab võimaluse elektroonilise maailma  kõrval ehtsast paberist raamatut käes hoida," ütles Lõuna-Eesti Haigla AS juhatuse liige Arvi Vask. Lõuna-Eesti Haigla raamatukarussellile kingib Võru Instituut omalt poolt ka võrukeelseid lasteraamatuid.

SA Aitan Lapsi toetas projekti pandipakendite annetustest kogutud 16 500 euroga, mille eest hangiti raamatud ja mängud liikuvatesse raamatukogudesse. Raamatukarussellid valmistanud Plaat Detail ja metallifirma ASSI panustasid omavahenditest 25 000 eurot. Tulevikus hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus Kultuuriministeeriumi toel selle eest, et karussellides oleks alati piisavalt raamatuid ja põnevaid mänge.

Tööandjal on kohustus kuumade ilmade puhul hoolitseda, et temperatuur kontoris oleks tööks sobilik ning teha vajadusel tööruumides või -korralduses muudatusi, märgib tööinspektsioon.

Seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleb töötajal, kui ta tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad, pöörduda tööandja poole. „Tööandja peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu," rääkis Soone.

Ta lisas, et kuna kuumad ilmad korduvad aastast aastasse, tasub tööandjal kuumuse leevendamiseks kaaluda pikemaajaliste ja efektiivsemate lahenduste kasutamist, nagu näiteks jahutussüsteemide paigaldamist tööruumidesse. „Kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et töötajatel oleks võimalik kuumuse korral teha sagedasi lühiajalisi puhkepause puhkeruumis, kus on värske ja jahe õhk ning võimalus tarbida kvaliteetset joogivett,“ märkis Soon. 

Seadus ei piira ka välistingimustes töötegemist ülemääraste kuumakraadidega, vaid lubab tööandjal lähtuda mõistlikkuse ja inimlikkuse printsiipidest. Üheks abinõuks kõrge temperatuuri käes töötavate inimeste tervisekahjustuste vältimiseks on kindlustada töötajad piisava koguse külma ja kvaliteetse joogiveega.

Kuumakraadide puhul on võimalik tööandjal ümber korraldada ka töötamise aeg. Näiteks alustada teetöödega varajastel hommikutundidel, et kasutada efektiivselt seda aega, kui päikesekiirgus on madalam, ning pidada pikem paus sel ajal, kui kiirgus on oma haripunktis. Seejuures tuleb tööandjal loomulikult teavitada ümberkorraldustest ka töötajaid ning arvestada töötajate põhjendatud vastuväidetega.

Ilmastikust tingitud erakorraliste töötingimuste tekkimist nagu liiga kuum või külm temperatuur ei ole võimalik inimestel ära hoida. Küll aga on inimeste võimuses võtta kasutusele mitmesuguseid abivahendeid nii külma kui ka liigse kuuma leevendamiseks. Oluline on lähtuda inimlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest ning püüda keeruliste olukordade leevendamiseks parimal võimalikul moel koostööd teha, märkis inspektsioon.