Kaitsevägi manitseb Kevadtormist jäänud pürotehnikat mitte puutuma

Kaitsevägi manitseb inimesi Kevadtormist maha jäänud imitatsioonivahendeid ja pürotehnikat mitte puutuma.

"Tegelikult kaitseväeüksused peavad enda järelt koristama, aga võib juhtuda, et mõnikord jääb mingeid asju maha," ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling BNS-ile. "Kui kohalikud elanikud need leiavad, siis me paneme kõigile südamele, et helistataks numbril 112," lisas Mühling.

Õppuse alad vaadatakse Mühlingu kinnitusel õppuse viimasel päeval üle, kuid maastikul ei saa välistada, et kõik sajaprotsendiliselt üles saab korjatud.

Postimees kirjutas neljapäeval, et piirkonnast, kus õppust toimus, leidsid kohalikud elanikud hiljem hulga õppeotstarbelist lahingumooma, millega üks mees end ka kergelt vigastas.

Kaitsevägi korraldas aasta suurima õppuse Kevadtorm sel aastal 5.-23. maini Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Põhiosa tegevusest toimus Valgamaal, samuti olid õppusega seotud Ämari lennubaas ja Pärnust toetas õppust tulevane toetusväejuhatus.

Õppuse lahingutegevus kestis 15.-22 maini, mil ajateenijate pataljon viis läbi viivitus-, kaitse- ja vasturünnaku operatsioone. Lisaks pataljonile hinnati õppusel eri tasandi staapide tööd õppuse planeerimisel ja juhtimisel ning brigaadi allüksuste omavahelist koostööd. Vastase rollis oli Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline koondüksus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti jalaväekompaniid ning Leedu luurerühm. Hinnatava pataljoni poolel osales Belgia raketirühm, Poola ründelennukid ja õhutõrjeüksus. Kokku osales õppusel üle 550 liitlasriikide kaitseväelase. 16. maist sai   Kevadtormist  NATO õppus Steadfast Javelin.