Kaitsevägi manitseb inimesi Kevadtormist maha jäänud imitatsioonivahendeid ja pürotehnikat mitte puutuma.

"Tegelikult kaitseväeüksused peavad enda järelt koristama, aga võib juhtuda, et mõnikord jääb mingeid asju maha," ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling BNS-ile. "Kui kohalikud elanikud need leiavad, siis me paneme kõigile südamele, et helistataks numbril 112," lisas Mühling.

Õppuse alad vaadatakse Mühlingu kinnitusel õppuse viimasel päeval üle, kuid maastikul ei saa välistada, et kõik sajaprotsendiliselt üles saab korjatud.

Postimees kirjutas neljapäeval, et piirkonnast, kus õppust toimus, leidsid kohalikud elanikud hiljem hulga õppeotstarbelist lahingumooma, millega üks mees end ka kergelt vigastas.

Kaitsevägi korraldas aasta suurima õppuse Kevadtorm sel aastal 5.-23. maini Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Põhiosa tegevusest toimus Valgamaal, samuti olid õppusega seotud Ämari lennubaas ja Pärnust toetas õppust tulevane toetusväejuhatus.

Õppuse lahingutegevus kestis 15.-22 maini, mil ajateenijate pataljon viis läbi viivitus-, kaitse- ja vasturünnaku operatsioone. Lisaks pataljonile hinnati õppusel eri tasandi staapide tööd õppuse planeerimisel ja juhtimisel ning brigaadi allüksuste omavahelist koostööd. Vastase rollis oli Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline koondüksus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti jalaväekompaniid ning Leedu luurerühm. Hinnatava pataljoni poolel osales Belgia raketirühm, Poola ründelennukid ja õhutõrjeüksus. Kokku osales õppusel üle 550 liitlasriikide kaitseväelase. 16. maist sai   Kevadtormist  NATO õppus Steadfast Javelin.

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist saab tööandja töövõimetuslehte välja kirjutada ja esitada vaid elektroonilisel kujul, et lühendada haigekassast töövõimetushüvitiste saamise aega.

"Töövõimetuslehe elektrooniliseks muutmine on edukalt piloteeritud ning aasta algusest viime selle 100 protsenti ellu," ütles peaminister Taavi Rõivas Twitteris. Kogu protsess muutub paberivabaks, hoides kokku nii tööandja kui riigi kulusid, teatas sotsiaalministeerium.

Käesolevast aastast on süsteemiga liitumine olnud kõigile tööandjatele vabatahtlik. Märtsi lõpuks esitati 55 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest digitaalselt ja süsteemiga on liitunud juba üle 8000 tööandja. "Tulemused on näidanud, et ettevõtjad on süsteemi kiiresti omaks võtnud isegi siis, kui selleks puudub seadusest tulenev kohustus," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. "Tegemist on järjekordse tiigrihüppega, mis lihtsustab töötajate ja tööandjate igapäevaelu."

Andmete elektroonilise esitamise aeg haigekassale on tööandjatel lühenenud kordades. Teenust kasutanud ettevõtete töötajad saavad hüvitise kätte üldjuhul juba järgmisel päeval. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt edastada, võib töövõimetuslehe välja kirjutada ka paberkujul.

Elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise ja esitamise sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2015. Sel aastal võib töövõimetuslehte välja kirjutada kas paberil või elektrooniliselt.

Digitaalse süsteemi arendus valmis juba eelmise aasta lõpus.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil heaks kiita tulumaksuseaduse muudatuse, millega kasvab maksuvaba tulu 154 eurole kuus ning muuta tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid.

Eelnõuga tehakse valitsuse tegevusprogrammis tulumaksumuudatused – suurendatakse maksuvaba tulu ja pensionide täiendava maksuvaba tulu määra. Eelnõu kohaselt suureneb maksuvaba tulu alates tuleva aasta 1. jaanuarist 144 eurolt kuus 154 euroni. Pensionile kohaldatavat täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 210 eurolt 220 euroni, teatas riigikantselei.

Eelnõuga muudetakse ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda. Tulumaksusoodustusega nimekirja muudatused põhinevad valitsuse 23. jaanuaril kabinetis heaks kiidetud ettepanekutel.

Eelnõuga antakse nimekirja koostamise ülesanne valitsuselt üle maksu- ja tolliametile. Eelnõuga muudetakse nimekirja kandmise aluseks oleva heategevuslikkuse mõiste sisu, jättes muuhulgas välja sihtrühma toetamise nõue. Eelnõu kohaselt tegutseb ühing heategevuslikult, kui ta pakub kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mitte taotleval või üldkättesaadaval viisil.

Eelnõuga sätestatakse tulumaksuseaduses stipendiumi definitsioon, et tagada maksuvabastuse kohaldamisel senisest suurem õigusselgus. Eelnõu kohaselt käsitletakse tulumaksu kontekstis stipendiumina sellist summat, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enese täiendamiseks. Oluline on stipendiumi juures, et sellega ei kaasneks saaja allutamist stipendiumi saaja sisekorrale, juhistele või järelevalvele ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega töö tegemise või teenuse osutamise eest.

Eelnõuga nähakse ette füüsilistele isikutele PRIA poolt makstavate põllumajandus- ja keskkonnatoetuste tulumaksuga maksustamine. Praegu on toetused füüsiliste isikute puhul maksustatavad vaid siis, kui saaja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Toetuste maksustamine on põhjendatud, sest nende maksmisega hüvitatakse põllumajandustootjatele või erametsaomanikele saamata jäävat tulu või kompenseeritakse muul moel turutõrkeid või makstakse toetust mingi tegevusega seoses.

Eelnõuga täpsustakse ka pärandatud vara võõrandamisel saadud kasu tulumaksuga maksustamist.

Suurimad tubakatootjad, maksumaksjate liit ja tervise­edendajad on üht meelt, et eelkõige peab tubakaaktsiis tõusma turgu hõivavate odavsigarettide puhul, mis peaks sigaretid raskemini kättesaadavaks tegema just noorte jaoks.

Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) pöördus hiljuti terviseminister Urmas Kruuse, riigikogu rahanduskomisjoni juhi Rannar Vassiljevi ja sotsiaalkomisjoni juhi Heljo Pikhofi poole ja väljendas muret, et viimased sigaretiaktsiisi tõusud ei ole kahjuks märkimisväärselt parandanud rahva tervist, kirjutab ajaleht Postimees.

"Toetame tubakatoodete aktsiisitõuse, mille eesmärgiks on teha tubakatooted vähem kättesaadavaks, eriti lastele. Tuleks rakendada sigarettide tükipõhist maksustamist, mis tagaks tõhusamalt rahvastiku tervise kaitset," kirjutas pöördumises ETAK-i juht Andrus Lipand, kes viitas vastavale Euroopa tubakaaktsiisi direktiivile, mis puudutab tükipõhist maksustamist.

Tervise Arengu Instituudi regulaarselt läbiviidava tervisekäitumise monitooringu tulemused näitavad viimasel viiel aastal, et suitsetajate osakaal ei ole langenud 16–64-aastaste seas alla 26 protsendi. Muutust ei ole toimunud ka odavate ja kallimate sigarettide turuosas, st et endiselt on valdav osa sigarette turul odavas hinnakategoorias.

Juba pea kümme aastat kehtib Eestis sigarettidele aktsiisimudel, mille järgi kogutakse 50 protsenti sigarettide aktsiisitõusust sigarettide tükiarvust ja teine 50 protsenti sigarettide jaehinnast sõltuvalt.

Aktsiisi suhteliselt suur sõltuvus sigarettide jaehinnast - tubakaaktsiisi eelarvelisest kogulaekumisest 2013. aastal juba ligi 60 protsenti - on motiveerinud tubakatootjaid tooma Eesti turule üha odavamaid sigarette.

Odava hinnaklassi sigarettide osakaal Eesti turul ulatub umbes 60 protsendini ning aastatega pidevalt suurenenud aktsiisisumma sõltuvus sigarettide jaehinnast on viinud sigarettide turul jaehinna suurte erinevusteni. Praegu on see juba rohkem kui 30 protsenti ehk kuni euro paki kohta.

Terviseedendajate ettepanekut toetavad maksumaksjate liit ja tubakatootjad, kes leiavad, et kõige mõistlikum nii riigieelarve täitmise kui ka rahva terviseedendamise poolest oleks vähendada sigaretipakkide hinnavahesid: odavatele rohkem maksu juurde, kallimatele ka, aga mitte nii suures proportsioonis.

Lisaks sellele on veel täiesti reguleerimata e-sigarettide turg, mille suurust on raske hinnata. On teada, et kui aastatel 2011–2012 ulatus e-sigarettide turuosa Euroopa Liidus ühe protsendini kogu sigaretiturust, siis 2013. aastal oli see juba kolmekordne.

Kui aastas laekub tubakaaktsiisist ja tubakatoodete käibemaksust riigieelarvesse keskmiselt 170 miljonit eurot, siis e-sigarettidele aastateks maksupuhkuse andmisel kaotab riik mõne aastaga kümneid miljoneid eurosid.