Abituriendid üle Eesti teevad reedel matemaatika riigieksamit, kell 10 algav eksam lõpetab gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajate jaoks tänavuse riigieksamite perioodi.

Eksaminandid said valida kitsa või laia matemaatika riigieksami, teatas SA Innove BNS-ile. Kitsa eksami valis 4359 ja laia eksami 4343 eksaminandi. Sellest aastast on matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik.

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida matemaatikat kitsa või laia ainekava alusel. Kitsas matemaatikas on kaheksa kursust, laias matemaatikas 14 kursust. Riigieksamite valikul sai kitsast matemaatikat õppinu valida laia eksami, laia matemaatikat õppinu aga valida ka kitsa eksami. Mõlemat, nii kitsast kui laia eksamitööd hinnatakse skaalal 0 –100 punkti. Eksami sooritamise tingimused on kõigile eksaminandidele samad. Eksam loetakse sooritatuks kui eksaminand on saanud eksamil vähemalt ühe punkti.

Matemaatika eksamiülesannete koostamisel suurendatakse aasta-aastalt selliste ülesannete osakaalu, kus on suur osa teksti mõistmisel ning ümbritseva elulise probleemi või ülesande sidumisel konkreetse matemaatilise mudeliga.

Sellest aastast pidid õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksami. Riigieksamite tulemused teatatakse õpilastele 20. juuniks.

Riigieksamite eesmärk on anda koolile, omavalitsusele jaka riigile võrreldavat ning objektiivset infot õpitulemuste kohta gümnaasiumiastmes, et mõista iga kooli tugevusi ja arengukohti.Koolide omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et iga kool tegutseb alati eripärases olukorras ja kontekstis.

Sihtasutus Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 500 eksaminandi. Kokku tehakse 27 216 eksamit.

Reedel on politsei teravdatud tähelepanu all kiiruspiirangute järgimine.

Politsei pöörab reedel kogu Eestis rohkem tähelepanu juhtide poolt sõidukiiruse valikule ning seda eelkõige asulavälistel teedel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile. Samuti tuletab politsei meelde, et ohutu sõidukiiruse valik on oluline liiklejate turvalisuse tagamisel.

PPA korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul on suurema osa õnnetuste otseseks või kaudseks põhjuseks valesti valitud sõidukiirus. „Liigsuur või valesti valitud kiirus mõjutab nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka selle tagajärgede raskust. Suviti sagenevad sellised teelt väljasõidud, kus hõre liiklus ahvatleb juhte oma ja sõiduki võimeid proovile panema ning kiirust ületama. Suurel kiirusel piisab vaid liikluskeskkonna ootamatust muutusest või tähelepanu hajumisest ning järgneda võib raske õnnetus,“ ütles Tänak.

Tänavu on juhtunud 535 ühesõidukiõnnetust ehk teel väljasõitu, neist 183 olid sellised, kus inimene sai vigastada. Valesti valitud sõidukiiruse tõttu on hukkunud 13 inimest.Selle aastal on ühesõidukiõnnetuste osakaal olnud tavapärasest suurem, 33 hukkunust pea pooled on oma elu kaotanud just sellistes õnnetustes.

Maanteeameti möödunud aasta küsitlusuuringu tulemuste kohaselt ületatakse linnadevahelistel põhiteedel sageli kiirust ning seda teeb enda sõnul 83 protsenti küsitlusele vastanud meestest ja 80 protsenti küsitlusele vastanud naistest. Asulates ületab kehtestatud piirkiirust sageli 66 protsenti vastanud meestest ja 63 protsenti naistest.

Võrus sai neljapäeva õhtul kolme sõiduauto kokkupõrkes viga üks juhtidest.

Õnnetus juhtus kella 18 ajal Kubja tee 22 juures, kus 32-aastase Rando juhitud Audi A4 Avant sõitis tagant otsa ees peatunud sõiduautole Volkswagen Passat, mida juhtis 47-aastane Üllar, mis omakorda paiskus otsa ees peatunud sõiduautole Audi A6, mida juhtis 24-aastane Sander, teatas siseministeerium BNS-ile.

Volkswagen Passati juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse, kus peale esmaabi andmist lasti kodusele ravile.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014-2020, mis seab sihiks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmise ning maapiirkondade ettevõtluse arendamise.

"Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3 protsenti aastas ja suurenema ka lisandväärtusega toodangu eksport," ütles põllumajandusminister Ivari Padar pressiteates.

"Arengukavas oleme pannud olulist rõhku sellele, et Eesti maapiirkonnad oleksid tervikuna konkurentsivõimelisemad. See tähendab, et lisaks põllumajanduslikele investeeringutele suunatakse vahendeid ka muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse," ütles Padar.

Maaelu arengukavas 2014-2020 (MAK) on 24 meedet, mis keskenduvad neljale põhiteemale: uute kasvuvõimaluste leidmine läbi teadmussiirde, nõustamise ning teadus- ja arendustegevuse; investeeringud põllumajanduse ja toidutootmise uuendamiseks; põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine; maapiirkondade elujõulisuse tagamine läbi ettevõtluse mitmekesistamise ja kohaliku algatuse.

Arengukava fookuses on aktiivsed tootjad ja nende poolt toodetu võimalikult suur väärindamine. "Me tahame jõuda selleni, et meie põllumajandussaadusi ka töödeldaks Eestis – nii saame eksportida väärtuslikumaid tooteid. Suurt tähelepanu oleme arengukavas pööranud ka põllumajandustootjate ühistegevusele, sest ühine tootmine, töötlemine ja turustamine annab tootjatele turul praegusest tugevama positsiooni," sõnas Padar.

Maaelu arengukava 2014-2020 kogueelarve on 1,002 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Järgmisena läheb MAK 2014-2020 kooskõlastamisele Euroopa Komisjoni, kus läbirääkimised võtavad aega kuni 6 kuud. Esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2015. aasta alguses.