EESTI UUDISED BNS

Kanepi lähistel kaitseväe suurõppusel Kevadtorm osalevad Eesti, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide sõdurid kohtusid laupäeva hommikul prints Harryga.

"Tänahommikune kohtumine Eesti kaitseväelastega oli fantastiline, Eesti võib oma kaitseväe ja sõdurite üle väga uhke olla," ütles prints Harry rohkem kui tunni kestnud kohtumise järel, edastas kaitseväe peatsaap BNS-ile.

Õppust väisanud prints sai ülevaate Kevadtormist ning kohtus Scoutspataljoni, Ameerika Ühendriikide maaväe 173. õhudessantbrigaadi ning Ühendkuningriigi Lancasteri hertsogi rügemendi kaitseväelastega, samuti Kevadtormil osalevate ajateenijatega.

Sõduritega kohtumisel olid kohal president Toomas Hendrik Ilves, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, suursaadikud Chrs Holtby ja Aino Lepik von Wiren.

Kohtumise käigus kirjutasid maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja Lancasteri hertsogirügemendi ülem brigaadikindral Peter Rafferty alla sõprusleppele, mille eesmärgiks on süvendada ja hoida Afganistani lahingutes sõlmitud Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste vahelist relvavendlust.

Brigaadikindral Rafferty andis Scoutspataljonile rügemendi aumärgi. Tegemist on esimese korraga, kui rügemendi aumärk anti väljapoole Suurbritanniat ning väljapaistvale üksusele, mitte isikule. Tunnustuse võttis vastu pataljoni ülem major Andrus Merilo.

Brigaadikindral Rafferty andis üle ka aukirjad Estcoy-17 kaitseväelastele lipnik Kaimar Ploomile, veebel Janar Pällile, nooremveebel Marek Orumaale ja nooremseersant Martin Valgule.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, kus sel aastal osaleb üle 6000 kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase. Lisaks Eesti üksustele on Kevadtromil esinatud 550 sõdurit üheksast riigist. 16. mail sai õppusest ametlik NATO õppus, mille NATO nimetus on Steadfast Javelin.

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega riik toetab gümnasistidele tasuta koolilõuna sisse viimist.

Eelnõu järgi saaksid koolipidajad – omavalitsused ja erakoolide omanikud – järgmisest aastast senisest pea kolm miljonit eurot rohkem riiklikku koolilõunatoetust. Eelnõu näeb ette kindlustada igale gümnaasiuminoorele vähemalt üks soe lõuna päevas riigi ja kohaliku omavalitsuse toel, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Praegu on lõuna tasuta põhikoolis ning ka kutsekeskhariduse tasemel. Munitsipaalkoolides on tänavu kokku enam kui 20 000, erakoolides üle 1000 ja riigigümnaasiumides 1500 gümnasisti.

„On riigi huvides, et kõik võimekad lapsed saaksid omandada gümnaasiumihariduse, sõltumata pere sissetulekust. Täna elab meil ligi 20 protsenti gümnaasiumiealistest noortest vaesuses, mistõttu kaasneb paljudele peredele lapse gümnaasiumisse astumisega koheselt ka märkimisväärne lisakulu. Peaksime soodustama kõigi noorte õpinguid, mistõttu laiendabki riik koolilõuna saajate ringi," ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Minister lisas, et Eestis on juba täna mitmeid omavalitsusi, kes on suutnud tagada oma gümnasistidele tasuta koolitoitu.

Praegu toetab riik koolilõuna maksmisel ainult põhikoolide õpilasi, kuid juba praegu pakuvad paljud omavalitsused tasuta või väikese lisatasuga koolilõunat ka gümnaasiuminoortele. Toetuse suurus on 136 eurot ja 50 senti iga gümnaasiumiõpilase kohta kooliaasta jooksul ehk 78 senti päevas.

Kolmandik ajateenijatest on kohanud kiusamist teiste ajateenijate poolt ning pisut enam kui viiendik allohvitseride poolt, selgub uuringust.

Inimõiguste instituudi poolt ajateenijate seas läbiviidud uuringust selgub, et kolmandik ajateenijatest on kohanud ajateenijate mõnitamist ja alandavat kohtlemist teiste ajateenijate poolt, 21 protsenti aga allohvitseride poolt. Olukord on võrreldes 2005. aastal läbi viidud sarnase uuringuga paranenud ja ajateenijad hindasid suhteid teenistuskaaslastega võrreldes 2005. aastaga paremaks.

Värske uuringu andmetel on 16 protsenti ajateenijatest talunud kiusamist teiste teenistuskaaslaste poolt, 2005. aastal oli see näitaja 30 protsenti. Jao- ja rühmaülemate poolt on kiusamist kogenud 21 protsenti ajateenijatest ja see ei ole võrreldes 2005. aastaga muutunud.

Samas märgib uuring, et kiusamine, mõnitamine ja alandav kohtlemine on subjektiivsed hinnangud ja üldistamine on peaaegu võimatu. Nii on esinenud juhtumeid, kus kiusamisena tajutakse tavapärast ajateenistuses kehtivat korda ja distsipliini. Uuringu koostajad nendivad, et seetõttu ajateenijate vastustest ei saa teha olukorra kohta kaitseväes kaugeleulatuvaid järeldusi.

Võrreldes 2005. aastag on vähenenud teiste ajateenijate poolt ning ohvitseride ja väeosa juhtkonna poolt lähtuv rahvusepõhine halvustamine.

Esimese kahe päevaga on Euroopa Parlamendi valimistel osalenud üle 36 000 inimese.

Reede õhtuks kella 20 seisuga käis Euroopa Parlamendi valimistel maakonnakeskustes hääletamas 6485 inimest ja elektrooniliselt andis oma hääle 29 623 valijat. Kokku osales kahe päevaga valimistel 36 108 inimest, teatas keskvalimiskomisjon.

Tallinna valimisjaoskondades on kahe päevaga valimas käinud 3637 ja Tartus 1657 inimest.

Valimiste esimesel päeval andis oma hääle 18 513 inimest.

Maakonnakeskustes saab hääletada 18. mai kella 20-ni, elektrooniline hääletamine lõpeb 21. mail kell 18. Maakonnakeskuses on võimalik hääletada sõltumata isiku registrijärgsest elukohast. Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid 9 ja Tartu linnas 6.

Elektrooniliselt saab hääletada aadressil www.valimised.ee. Soovi korral saab interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel 19.-21. maini valimisjaoskonnas. Valimispäeval, 25. mail häält enam muuta ei saa. Oma hääle kohalejõudmist on võimalik kontrollida nii Androidi, Windows Phone'i kui ka iOS operatsioonisüsteemi nutiseadmetega.