Uuringu põhjal vähenes salasigarettide ostjate osakaal märgatavalt

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal ostis teadlikult 2013. aastal salasigarette 21 protsenti suitsetajatest võrreldes 2012. aasta 32 protsendiga.

Salasigarette oli ostnud nii pidevalt kui vahetevahel 5 protsenti suitsetajatest, väga harva oli neid ostnud 11 protsenti suitsetajatest. Võrreldes 2012. aastaga on salasigarettide suitsetamine muutunud harvemaks - vähenes illegaalseid sigarette pidevalt ja ka vahetevahel ostnud suitsetajate osakaal. Lisaks teadlikule salasigarettide suitsetamisele tarbis neid mitteteadlikult veel 2 protsenti suitsetajatest, kes ostsid peamiselt teiste käest välismaalt toodud sigarettide ega teadnud, et see on käsitletav ebaseadusliku tegevusena.

Salasigarette tarbiti teadlikult kõige enam Kirde-Eestis, kus illegaalseid sigarette oli aasta jooksul ostnud 51 protsenti suitsetajatest, samas pidevalt oli neid ostnud vaid 9 protsenti suitsetajatest. Kõige intensiivsemalt ostsid illegaalseid sigarette Kesk-Eesti suitsetajad, kellest pidevalt ostis neid 11 protsenti. Salasigarettide ostjaid oli enam meeste, madalama haridustasemega ja sissetulekuga elanike hulgas.

Peamiselt osteti illegaalseid sigarette nende odavama hinna tõttu. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 84 ja mõnevõrra oluliseks 11 protsenti salasigarettide ostjatest. Kui pakk legaalseid sigarette maksis keskmiselt 2,82 eurot, siis salasigarettide paki võis hankida keskmiselt 1,64 euro eest. Aastaga suurenes hinnavahe 37 protsendilt 42 protsendile.

Aina enam on salasigarettide müük liikunud müüjate kodudesse, kust illegaalseid sigarette ostis 2013. aastal 52 protsenti ostjatest. Vähenenud on kunagi esikohal olnud tänavakaubanduse osakaal (43 protsenti).

Elanike suitsetamisharjumuste muutumisest tulenenud illegaalsete sigarettide turumahu vähenemise tõttu kahanes ka salasigarettide osakaal sigarettide siseturumahust, moodustades 2013. aastal sellest 21-25 protsenti. Koguseliselt müüdi salasigarette 460 miljonit tükki (2012. aastal 650 miljonit), selle rahaline käive oli 37,9 miljonit eurot (2012. aastal 54,6 miljonit). Riigil jäi illegaalse kaubanduse tõttu 2013. aastal hinnanguliselt saamata ligikaudu 59,7 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu. Eesti riigieelarvesse laekus 2013. aastal tubakatoodete aktsiisi 166,6 miljonit eurot võrreldes 2012. aasta 158,3 miljoni euroga.

Küsitluse järgi suitsetas 2013. aastal 23 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Igapäevaseid suitsetajaid oli 18 protsenti, harvemini suitsetas 5 protsenti. Keskmiselt tarbisid suitsetajad 15 sigaretti päevas. Võrreldes 2012. aastaga suitsetajate osakaalu ja suitsetamisharjumuste osas muutusi ei olnud, kuid uus trend on see, et ligi kolmandik suitsetajatest suitsetab nikotiiniga e-sigarette. E-sigarettide suurenev tarbimine on vähendanud tavaliste sigarettide jaemüüki ja e-sigarettide ja nende tarvikute müügilt ei laeku riigile aktsiisimaksu.