EESTI UUDISED BNS

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal ostis teadlikult 2013. aastal salasigarette 21 protsenti suitsetajatest võrreldes 2012. aasta 32 protsendiga.

Salasigarette oli ostnud nii pidevalt kui vahetevahel 5 protsenti suitsetajatest, väga harva oli neid ostnud 11 protsenti suitsetajatest. Võrreldes 2012. aastaga on salasigarettide suitsetamine muutunud harvemaks - vähenes illegaalseid sigarette pidevalt ja ka vahetevahel ostnud suitsetajate osakaal. Lisaks teadlikule salasigarettide suitsetamisele tarbis neid mitteteadlikult veel 2 protsenti suitsetajatest, kes ostsid peamiselt teiste käest välismaalt toodud sigarettide ega teadnud, et see on käsitletav ebaseadusliku tegevusena.

Salasigarette tarbiti teadlikult kõige enam Kirde-Eestis, kus illegaalseid sigarette oli aasta jooksul ostnud 51 protsenti suitsetajatest, samas pidevalt oli neid ostnud vaid 9 protsenti suitsetajatest. Kõige intensiivsemalt ostsid illegaalseid sigarette Kesk-Eesti suitsetajad, kellest pidevalt ostis neid 11 protsenti. Salasigarettide ostjaid oli enam meeste, madalama haridustasemega ja sissetulekuga elanike hulgas.

Peamiselt osteti illegaalseid sigarette nende odavama hinna tõttu. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 84 ja mõnevõrra oluliseks 11 protsenti salasigarettide ostjatest. Kui pakk legaalseid sigarette maksis keskmiselt 2,82 eurot, siis salasigarettide paki võis hankida keskmiselt 1,64 euro eest. Aastaga suurenes hinnavahe 37 protsendilt 42 protsendile.

Aina enam on salasigarettide müük liikunud müüjate kodudesse, kust illegaalseid sigarette ostis 2013. aastal 52 protsenti ostjatest. Vähenenud on kunagi esikohal olnud tänavakaubanduse osakaal (43 protsenti).

Elanike suitsetamisharjumuste muutumisest tulenenud illegaalsete sigarettide turumahu vähenemise tõttu kahanes ka salasigarettide osakaal sigarettide siseturumahust, moodustades 2013. aastal sellest 21-25 protsenti. Koguseliselt müüdi salasigarette 460 miljonit tükki (2012. aastal 650 miljonit), selle rahaline käive oli 37,9 miljonit eurot (2012. aastal 54,6 miljonit). Riigil jäi illegaalse kaubanduse tõttu 2013. aastal hinnanguliselt saamata ligikaudu 59,7 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu. Eesti riigieelarvesse laekus 2013. aastal tubakatoodete aktsiisi 166,6 miljonit eurot võrreldes 2012. aasta 158,3 miljoni euroga.

Küsitluse järgi suitsetas 2013. aastal 23 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Igapäevaseid suitsetajaid oli 18 protsenti, harvemini suitsetas 5 protsenti. Keskmiselt tarbisid suitsetajad 15 sigaretti päevas. Võrreldes 2012. aastaga suitsetajate osakaalu ja suitsetamisharjumuste osas muutusi ei olnud, kuid uus trend on see, et ligi kolmandik suitsetajatest suitsetab nikotiiniga e-sigarette. E-sigarettide suurenev tarbimine on vähendanud tavaliste sigarettide jaemüüki ja e-sigarettide ja nende tarvikute müügilt ei laeku riigile aktsiisimaksu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul jäi ümbrikupalkade tõttu riigil 2013. aastal saamata 78,3–113,1 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 47,8–69,1 miljonit eurot füüsilise isiku tulumaksu.

Kui 2012. aastal sai kõigist töötasu teenivatest inimestest ümbrikupalka 12 protsenti, siis 2013. aastal oli neid 11 protsenti, selgub instituudi uuringust. Samas on suurenenud 19 protsendini ümbrikupalga saajatest nende töötajate osakaal, kes said kogu oma sissetuleku illegaalselt. 2012. aastal oli neid 10 protsenti. Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39 protsendile aastasest sissetulekust 2012. aasta 35 protsendilt.

Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas. Aastaga suurenes ümbrikupalka saanute hulgas ehituses töötanute osakaal 22 protsendilt 43 protsendile. Ümbrikupalkade maksmine on kasvanud aasta jooksul toitlustuses, mida märkis töökohana 14 protsenti ümbrikupalga saajatest (2012. aastal 2 protsenti). Kasvanud on ka põllumajandusettevõtetest ja majutusettevõtetest ümbrikupalka saanud töötajate osakaal. Vähenenud on ümbrikupalkade maksmine tööstusettevõtetes ja kaubandusettevõtetes.

Töötajatest kolm neljandikku ei poolda ümbrikupalkade maksmist. Kõige enam põhjendati vastuseisu sellega, et mitteametlik töösuhe jätab töötajad ilma ravi- ja pensionikindlustusest, samuti peetakse illegaalset töötasu ülekohtuseks ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes. Ümbrikupalku pooldas 2013. aastal 8 protsenti töötajatest. Võrreldes eelmise aastaga on ümbrikupalkade pooldajate osakaal jäänud samale tasemele.

Võrreldes eelmise aasta küsitlusega on suurenenud nende vastanute hulk, kes prognoosisid järgneva aasta jooksul ümbrikupalkade vähenemist. Nii arvas 22 protsenti töötajatest, et ümbrikupalkade maksmine 2014. aastal väheneb ja ümbrikupalkade laiemat levikut prognoosis 6 protsenti töötajatest.

Talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse 3. mail peetud Teeme Ära talgupäeva raames korraldatud 1754 talgul kokku 45 024 inimest ehk 3,5 protsenti elanikkonnast.

Enim talguid korraldati Harjumaal ja Tallinnas, kus lõi 416 talgul kaasa kokku 12 512 inimest, teatasid korraldajad BNS-ile. Oma mulluse rekordi ületas taas Saaremaa, kus 163 talgul osales 13,7 protsenti maakonna elanikest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et aasta-aastalt jõudu koguv talgupäev näitab kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut. "Neljandat aastat järgemööda on talgute ja talguliste arv suurenenud, mis kõneleb selget keelt inimeste soovist ja valmisolekust võtta vastutus oma kogukonna ning kodukandi hea käekäigu eest," rääkis Tüür. "Ühine talgupäev kannab olulisi väärtusi ning kaasab üha enam eestimaalasi. Kümned tuhanded talgulised aitavad oma hooliva suhtumisega ühiskonda tervendada."

Talgupäeva raames osales Saaremaal 13,7 protsenti elanikkonnast, Läänemaal 8,5, Järvamaal 7,1, Võrumaal 6,5, Raplamaal 6,2, Jõgevamaal 5,7, Valgamaal 5,4, Hiiumaal 4,9, Lääne-Virumaal 4,8, Viljandimaal 4,5, Pärnumaal 4,1 ja Põlvamaal 4 protsenti. Väiksemad osalusprotsendid olid suuremate linnadega maakondades: Harjumaal 2,3 protsenti ning Ida-Virumaal ja Tartumaal 2,1 protsenti.

2013. aastal korraldati üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

Mullu sügisel Võrus tööd alustanud Danpower Eesti AS-i saksakeelne kõnekeskus värbas esmaspäeval tööle kümme uut töötajat.

"Kõnekeskus on suurepäraselt hakkama saanud ja kuna töömaht suureneb, tekkis vajadus palgata lisatööjõudu," ütles Danpower Eesti juhatuse liige Kairi von Wolff pressiteates.

Esmaspäeval sõlmiti tööleping kümne uue töötajaga. "Kaks väga hea saksa keele oskusega kõnekeskuse klienditeenindajat alustasid tööd juba samal päeval ja kaheksa alustavad 16. juunil," lisas von Wolff.

Kokku pakub kõnekeskus Võrus tööd 23 inimesele.

Danpower Eesti põhitegevuseks on Võru linna varustamine kaugküttega.

Võru kõnekeskus pakub klienditeenindust Saksa klientidele nii telefoni kui ka e-posti teel. Kõnekeskuse kliendiks on Saksamaa üks suurimaid kommunaalettevõtteid Stadtwerke Hannover AG, mis varustab Hannoveri ja selle ümbruskonda gaasi, joogivee, kaugkütte ning elektriga.