Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul jäi ümbrikupalkade tõttu riigil 2013. aastal saamata 78,3–113,1 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 47,8–69,1 miljonit eurot füüsilise isiku tulumaksu.

Kui 2012. aastal sai kõigist töötasu teenivatest inimestest ümbrikupalka 12 protsenti, siis 2013. aastal oli neid 11 protsenti, selgub instituudi uuringust. Samas on suurenenud 19 protsendini ümbrikupalga saajatest nende töötajate osakaal, kes said kogu oma sissetuleku illegaalselt. 2012. aastal oli neid 10 protsenti. Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39 protsendile aastasest sissetulekust 2012. aasta 35 protsendilt.

Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas. Aastaga suurenes ümbrikupalka saanute hulgas ehituses töötanute osakaal 22 protsendilt 43 protsendile. Ümbrikupalkade maksmine on kasvanud aasta jooksul toitlustuses, mida märkis töökohana 14 protsenti ümbrikupalga saajatest (2012. aastal 2 protsenti). Kasvanud on ka põllumajandusettevõtetest ja majutusettevõtetest ümbrikupalka saanud töötajate osakaal. Vähenenud on ümbrikupalkade maksmine tööstusettevõtetes ja kaubandusettevõtetes.

Töötajatest kolm neljandikku ei poolda ümbrikupalkade maksmist. Kõige enam põhjendati vastuseisu sellega, et mitteametlik töösuhe jätab töötajad ilma ravi- ja pensionikindlustusest, samuti peetakse illegaalset töötasu ülekohtuseks ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes. Ümbrikupalku pooldas 2013. aastal 8 protsenti töötajatest. Võrreldes eelmise aastaga on ümbrikupalkade pooldajate osakaal jäänud samale tasemele.

Võrreldes eelmise aasta küsitlusega on suurenenud nende vastanute hulk, kes prognoosisid järgneva aasta jooksul ümbrikupalkade vähenemist. Nii arvas 22 protsenti töötajatest, et ümbrikupalkade maksmine 2014. aastal väheneb ja ümbrikupalkade laiemat levikut prognoosis 6 protsenti töötajatest.

Talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse 3. mail peetud Teeme Ära talgupäeva raames korraldatud 1754 talgul kokku 45 024 inimest ehk 3,5 protsenti elanikkonnast.

Enim talguid korraldati Harjumaal ja Tallinnas, kus lõi 416 talgul kaasa kokku 12 512 inimest, teatasid korraldajad BNS-ile. Oma mulluse rekordi ületas taas Saaremaa, kus 163 talgul osales 13,7 protsenti maakonna elanikest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et aasta-aastalt jõudu koguv talgupäev näitab kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut. "Neljandat aastat järgemööda on talgute ja talguliste arv suurenenud, mis kõneleb selget keelt inimeste soovist ja valmisolekust võtta vastutus oma kogukonna ning kodukandi hea käekäigu eest," rääkis Tüür. "Ühine talgupäev kannab olulisi väärtusi ning kaasab üha enam eestimaalasi. Kümned tuhanded talgulised aitavad oma hooliva suhtumisega ühiskonda tervendada."

Talgupäeva raames osales Saaremaal 13,7 protsenti elanikkonnast, Läänemaal 8,5, Järvamaal 7,1, Võrumaal 6,5, Raplamaal 6,2, Jõgevamaal 5,7, Valgamaal 5,4, Hiiumaal 4,9, Lääne-Virumaal 4,8, Viljandimaal 4,5, Pärnumaal 4,1 ja Põlvamaal 4 protsenti. Väiksemad osalusprotsendid olid suuremate linnadega maakondades: Harjumaal 2,3 protsenti ning Ida-Virumaal ja Tartumaal 2,1 protsenti.

2013. aastal korraldati üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

Mullu sügisel Võrus tööd alustanud Danpower Eesti AS-i saksakeelne kõnekeskus värbas esmaspäeval tööle kümme uut töötajat.

"Kõnekeskus on suurepäraselt hakkama saanud ja kuna töömaht suureneb, tekkis vajadus palgata lisatööjõudu," ütles Danpower Eesti juhatuse liige Kairi von Wolff pressiteates.

Esmaspäeval sõlmiti tööleping kümne uue töötajaga. "Kaks väga hea saksa keele oskusega kõnekeskuse klienditeenindajat alustasid tööd juba samal päeval ja kaheksa alustavad 16. juunil," lisas von Wolff.

Kokku pakub kõnekeskus Võrus tööd 23 inimesele.

Danpower Eesti põhitegevuseks on Võru linna varustamine kaugküttega.

Võru kõnekeskus pakub klienditeenindust Saksa klientidele nii telefoni kui ka e-posti teel. Kõnekeskuse kliendiks on Saksamaa üks suurimaid kommunaalettevõtteid Stadtwerke Hannover AG, mis varustab Hannoveri ja selle ümbruskonda gaasi, joogivee, kaugkütte ning elektriga.

Hajaasustuse programmist saavad käesoleval aastal lastega maapered riigilt ligi 2 miljonit eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja autonoomse elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul osaleb tänase seisuga hajaasustuse programmis 162 omavalitsust. "Programmis osalevad pea kõik omavalitsused üle Eesti ja neid on rohkem kui kunagi varem. Sellel aastal on Ida-Virumaa tõeline edulugu. Kui eelmisel aastal osales Ida-Virumaalt kaks valda, Kohtla ja Aseri, ja summa kahe omavalitsuse peale oli 21 000, siis sellel aastal osaleb 10 omavalitsust osalussummaga 156 750 eurot," lisas Hankov sihtasutuse teates.

Alates möödunud aasta sügisest saavad hajaasustusega piirkondades elavad maapered taotleda kuni 6500 eurot toetust, et korrastada või ehitada vee- või kanalisatsioonisüsteeme, juurdepääsuteid ning autonoomseid elektrisüsteeme. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Toetuse taotlemiseks peab taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisavad kumbki kolmandiku. Maksimaalne toetussumma ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Taotlusvoorud on juba avatud Tartumaal, Valgamaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Võrumaal, Läänemaal, Harjumaal,Viljandimaal, Jõgevamaal ja Raplamaal. Suvel avanevad voorud Põlvamaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Taotlusvooru kuulutavad maakonnas avatuks maavalitsused.

Hajaasustuse programm on välja töötatud regionaalministri valitsemissalas ja seda rakendab EAS. Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Hajaasustuse programmis osales eelmisel aastal kokku 125 omavalitsust, kus rahastati 622 projekti kogusummas 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus on 991 923 eurot.

Kõige rohkem rahastati veesüsteemide valdkonna tegevusi – 355, kanalistsioonisüsteeme 304, juurdepääsuteede valdkonna tegevusi 73 ja autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevusi 4.