EESTI UUDISED BNS

Eesti puukidelt leiti uut haigustekitajat

Lisaks laialt teada puukentsefaliidile ja borrelioosile võivad Eesti puugid levitada uut haigust, millega kaasneb kuude kaupa kestev palavik, kirjutab Postimees.

«Candidatus Neoehrlichia Mikurensis on puukidega ülekantav patogeen, mida viimastel aastatel on leitud puukidel ja väikenärilistel nii Euroopa kui ka Aasia riikides,» rääkis tervise arengu instituudi teadur Julia Geller. Seda haigusetekitajat on leitud haigetel Hiinas, Šveitsis, Rootsis, Tšehhis ja Saksamaal.

Haiguse sümptomid on ikka ja jälle tekkiv palavik, mis kestab kolm kuni kaheksa kuud, külmavärinad, öine higistamine ning kaalulangus. Gelleri sõnul on paljud neist haigetest olnud immuunpuudulikkusega – neil on haiguse kulg eriti raske ning ühel korral tõi see kaasa surma. Kuna Candidatus Neoehrlichia Mikurensisest põhjustatav haigus on bakteriaalne, siis ravitakse seda antibiootikumidega, kirjutab Postimees.

Tartu Ülikooli professori Matti Maimetsa sõnul on alates 2009. aastast Euroopas diagnoositud 11 juhtu, millest kuus on publitseeritud. Haigestunud on peamiselt immuunpuudulikkusega patsiendid. Eestis ei ole seda haigust veel diagnoositud.

Tervise arengu instituudi viroloogia osakonnal koostöös Tartu Ülikooliga on käimas uurimistöö nende haigusetekitajate leidmiseks puukides. «Praeguseks on haigustekitajat Candidatus Neoehrlichia Mikurensis leitud Saare- ja Järvamaal, levimusega vastavalt 3,6 ja 2,5 protsenti. Arvatavasti leidub seda kõikjal, kus on puugid ja närilised, ainult et erineva levimusmääraga,» rääkis Geller Postimehele.

Ta selgitas, et projekt algas 2012. aastal ja lõpeb 2015. aastal, kuid Candidatus Neoehrlichia Mikurensis’e olemasolu on seni uuritud vaid 2013. aastal kogutud täiskasvanud puukidel ehk nendel, mis on inimestele ohtlikud.

«Kuigi uuring pole veel lõppenud, võib siiski öelda, et kuigi Eestis on see haigustekitaja olemas, ei ole see nii suure levimusega nagu puukborrelioosi põhjustaja,» sõnas Geller.

Praegu diagnoositakse Eestis puukide edasi kantavates haigustest Lyme’i tõbe ehk puukborrelioosi. Mullu sai selle diagnoosi 1132 inimest, 2012. aastal 1546 ja 2011. aastal 2303. Puukentsefaliiti põdes eelmisel aastal 114 inimest, 2012. aastal 178 ja 2011. aastal 250. Kui puukborrellioosi vastu vaktsiini pole, siis entsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida.

2011. aastal kirjutas Rootsi meedia, et Candidatus Neoehrlichia Mikurensis’t võib esineda kuni kümnel protsendil puukidest. Bakteriaalne nakkus avastati Rootsis esimest korda 2009. aastal ühel 77-aastasel Göteborgist pärit mehel, kes jäi haigeks pärast paadimatka. Mehel tõusis kiiresti palavik, kadus teadvus ning haiglas avastati tema jalgadest ja kopsudest vereklompe. Tänu antibiootikumiravile mees paranes.

Õhutõrjepataljon hävitas õppustel kõik tingliku vastase lennukid

Foto: Võrumaa TeatajaNeljapäeval lõppesid Rutjal Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljoni ajateenijate kahepäevased lahinglaskmised, mille käigus tabasid kahurimeeskonnad kõiki sihtmärke.

"Kui ajateenijad suudavad sellest tabada reaalsest õhuohust kümneid kordi väiksemaid mudellennukeid, ei tahaks ma olla nende võimaliku vastase asemel," ütles õhutõrjepataljoni ülem major Harles Kosk kaitseväe peastaabi pressiesindaja teatel.

ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga ja kahe rauaga õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonna ülem, sihtur, seadur, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kg kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid. Lisaks õhutõrjekahuritele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Kahuripatarei ajateenijad suunduvad suurõppuse Kevadtorm alale pühapäeval ning hakkavad tegutsema koos 2. jalaväebrigaadiga.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa umbes 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, kaitseväe logistikakeskus paikneb Pärnus ja toetab õppust sealt.

Kevadtormil algas pataljoni koostegevusõpe

FOTO: Võrumaa TeatajaKaitseväe suurõppusel Kevadtorm algas täna allüksuste koostegevusõpe.

Täna hommikul harjutasid Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonide allüksused Sõmerpalu-Kanepi joonel vastutusalade üleandmist ja üksteise positsioonide läbimist.

"Kuigi esmapilgul võib eesliinil võitleva üksuse nihutamine läbi tagumise üksuse positsioonide tunduda lihtne, vajab taoline operatsioon õnnestumiseks põhjalikku planeerimist ning omavahelist koordineerimist," ütles Kalevi jalaväepataljoni õppekompanii ülem kapten Artur Meerits, kelle ülesandeks oli tagada oma üksuse sujuv ja valutu liikumine läbi Kuperjanovi pataljoni positsioonide.

Nii tuli kalevlastel arvestada Kuperjanovi ajateenijate püstitatud tõketega ning liikuda mööda kuperjanovlaste määratud liikumisteid.

Tänase ühisharjutusega sai alguse suurõppusel Kevadtorm pataljoni koostegevusõppe faas, mille käigus harjutavad 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljoni allüksused omavahelist koostööd.

Alates homsest on Kalevi ja Kuperjanovi pataljon erinevatel pooltel, kalevlaste ülesandeks jääb sedapuhku vastase roll. Järgmisel nädalal harjutavad üksused koostööd eri lahinguliikides. Õppus lõpeb lahingutega Kevadtormi viimasel nädalal, mil ajateenijate pataljonile astub vastu Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline üksus.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa umbes 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, kaitseväe logistikakeskus paikneb Pärnus ja toetab õppust sealt.

9400 last tulevad heategevuse nimel jooksma

Neljapäeval tuleb kokku 9400 last, et joosta 20 linnas üle Eesti toimuval heategevuslikul teatejooksul.

Teatejooksul osalemisega kutsuvad lapsed kõiki üles mõtlema liikumisvõime kaotanud lastele, kelle ravi heaks saab annetusliinl helistades raha annetada.  

Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul on tänavu oodata jooksma pea sama palju lapsi kui rekordaastal kahe aasta eest. „Laste aktiivne osavõtt teeb suurt rõõmu. On oluline, et lapsed õpiksid rõõmu tundma liikumisest ning samas õpiksid juba noorelt head tegema," rääkis Pallase.

Osalemisega annavad lapsed panuse oma eakaaslaste ravi jaoks, kes on liikumisvõime kaotanud. "Loodame väga, et täiskasvanud hindavad laste aktiivsust ja soovi head teha ning annetavad heategevustelefonile 900 7777 helistades,“ lausus Pallase. 

Teatejooks on Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus ning ühtlasi suurim üritus, kus lapsed ise annavad oma panuse heategevuse heaks. Sündmus toimub neljapäeval Tallinnas, Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Raplas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Sillamäel, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Suurim osalejate arv on taaskord Pärnus, kus jooksma asub 1360 last, järgnevad Tallinn 1271 ja Tartu 972 lapsega. Teatejooksu stardipaugu annab Tallinnas Vabaduse väljakul president Toomas-Hendrik Ilves. Tartu jooksu avavad linnapea Urmas Kruuse ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, teistes linnades viivad jooksu avamise läbi samuti kohalikud juhid.

Valitsus kiitis heaks lapsetoetuse tõusu tarvis seaduse muutmise

FOTO: Võrumaa TeatajaValitsus kiitis neljapäeval heaks riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise, et praegune valitsusliit saaks pakkuda lapsetoetust tõstes peredele suuremat kindlustunnet.

Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid leppisid koalitsiooni moodustades kokku, et tõstetakse lapsetoetust esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta kuus 100 euroni, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Samuti lepiti kokku, et suhtelises vaesuses elavatele peredele makstavaid vajaduspõhiseid lastetoetusi tõstetakse 45 euroni kuus ning et toimetulekutoetuse määramisel tõstetakse lapse osakaalu 0,8-lt üheni.

Kehtiva korra kohaselt makstakse lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras ehk lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 19,18 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse lapsetoetust kaheksakordses lapsetoetuse määras ehk lapsetoetuse suurus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on 76,72 eurot. Seega tõuseb esimese ja teise lapse teotus 25,82 euro võrra ja kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 23,28 euro võrra.

Eelnõu vastuvõtmisega kasvavad lapsetoetuse kulud 2015. aastal umbes 73–73,2 miljoni euro võrra. Seega, kui 2013. aasta lõpus ulatusid lapsetoetuse väljamaksed kokku 70,6 miljoni euroni, siis 2015. aastal on lapsetoetuse kulud kokku 151,1–151,4 miljonit eurot, teatas pressiesindaja.

Oluliselt suureneb ka vajaduspõhine peretoetus. Kui 2014. aastal on ühe lapsega pere vajaduspõhise peretoetuse suurus 9,59 eurot, siis 2015. aasta algusest on see 45 eurot. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurolt 90 eurole. Vajaduspõhise peretoetuse kulud suurenevad hinnanguliselt 4,8–7,3 miljoni euro võrra ning vajaduspõhise peretoetuse kulu kokku on 2015. aastal 8,4–12,8 miljonit eurot.

Toimetulekupiiri tõus alaealiste leibkonnaliikmete kohta suurendab nii saajate arvu kui makstavat toimetulekutoetust. Kokkuvõttes suurenevad toimetulekutoetuse kulud hinnanguliselt 1,5 miljoni euro võrra.

Seadusemuudatus on planeeritud jõustuma 2015. aasta algusest.

Eesti elanikud vaatavad telerit keskmiselt kolm ja pool tundi päevas

Foto: Võrumaa TeatajaAprillis vaatasi Eesti elanikud telerit keskmiselt kolm tundi ja 36 minutit päevas, traditsiooniliselt veetsid telerite ees rohkem aega mitte-eestlased.

Eestlased veetsid aprillis telerite ees kolm tundi ja 31 minutit ning mitte-eestlased kolm tundi ja 47 minutit, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.

Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal 2 (23,1 protsenti), ETV (20,6 protsenti) ja TV3 (19,3 protsenti) vahel ning mitte-eestlastel PBK (20,7 protsenti), NTV Mir (14,5 protsenti) ja RTR Planeta (12,9 protsenti) vahel.

Vaadatuim saade oli aprillis ETV programmi seriaal "Õnne 13", mida jälgis keskmiselt 189 000 inimest ehk 14,8 protsenti teleauditooriumist. Järgnesid Kanal2 seriaal "Pilvede all" 171 000 vaatajaga (13,4 protsenti) ja TV3 tõsielusari "Selgeltnägijate tuleproov" 160 000 vaatajaga (12,5 protsenti).


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD