Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse aprillikuus valminud uuringu kohasel kasutab valdav osa elanikest tagasi saadud tulumaksu igapäevasteks kulutusteks ega plaani seda säästa.

Uuringu andmetel kulub pea pooltel tulumaksutagastust saanud elanikel saadud rahasumma igapäevaste kulutuste katmiseks, vaid 15 protsenti plaanib hoiustamist, investeerimist väärtpaberitesse, pensionifondidesse. "Igapäevane kulutamine oli tulumaksutagastuse levinuimaks kasutusviisiks kõigis elanike rühmades sõltumata sissetuleku suurusest, vanusest, haridusest, soost või elukohast. Saadud raha säästmisele mõtleb väga väike osa elanikest," märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu pressiteates.

Veel maksab 11 protsenti inimestest tulumaksutagastusest maamaksu, kümnendik kasutab raha remondi tegemiseks või ehitamiseks. Mainiti ka mööbli, kodusisustuse, kodumasinate või elektroonika ning riiete ja jalatsite ostmist. Vähesed kasutaksid tulumaksutagastust enda või pereliikmete õpinguteks, reisimiseks ja harrastustele, võlgade tagasimaksmiseks või finantskohustuste vähendamiseks. "Ka teabekeskuse teised hiljutised uurimused viitavad sellele, et Eesti elanikel ei ole harjumust või võimalust säästa. Kindlama tuleviku nimel on valmis raha säästma veidi enam kui pooled ehk 55 protsenti Eesti elanikest, kusjuures vaid 4 protsenti hindab valmidust säästmiseks suureks, 35 protsenti mõõdukaks ja 16 protsenti väikeseks," ütles Maripuu.

Vastvalminud tulumaksutagastuse kasutamise uuringu kohaselt ei säästa 78 protsenti elanikest tulumaksutagastust ning kasutab raha jooksvate kulutuste katmiseks. Kogu raha säästab enda sõnul 11 protsenti elanikest ja 10 protsenti kavatseb säästa mingi osa tagastatud tulumaksust.

Maksuametile esitas eraisiku tuludeklaratsiooni 66 protsenti küsitletutest, neist 45 protsenti üksik- ja 21 protsenti ühisdeklaratsiooni. Pooltel tuludeklaratsiooni esitanutest jäi tagastatav summa alla 300 euro, kuni 50 eurot sai tagasi 17 protsenti, 51-100 eurot tagastati 13 protsendile ja kuni 300 eurot maksti tagasi 19 protsendile tuludeklareerijatest. Üks kümnest tuludeklaratsiooni esitanust sai tagasi 300-500 eurot, üle 500 euro sai tagasi samuti üks kümnest. 18 protsenti tulu deklareerinutest ei saanud tulumaksutagastust ja 4 protsenti pidi maksuametile raha juurde maksma.

Uuringu viis teabekeskuse tellimusel tänavu aprillis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluses osales 800 elanikku vanuses 16 aastat ja enam.

Neljapäeval tuleb kokku 9400 last, et joosta 20 linnas üle Eesti toimuval heategevuslikul teatejooksul.

Teatejooksul osalemisega kutsuvad lapsed kõiki üles mõtlema liikumisvõime kaotanud lastele, kelle ravi heaks saab annetusliinl helistades raha annetada.  

Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul on tänavu oodata jooksma pea sama palju lapsi kui rekordaastal kahe aasta eest. „Laste aktiivne osavõtt teeb suurt rõõmu. On oluline, et lapsed õpiksid rõõmu tundma liikumisest ning samas õpiksid juba noorelt head tegema," rääkis Pallase.

Osalemisega annavad lapsed panuse oma eakaaslaste ravi jaoks, kes on liikumisvõime kaotanud. "Loodame väga, et täiskasvanud hindavad laste aktiivsust ja soovi head teha ning annetavad heategevustelefonile 900 7777 helistades,“ lausus Pallase. 

Teatejooks on Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus ning ühtlasi suurim üritus, kus lapsed ise annavad oma panuse heategevuse heaks. Sündmus toimub neljapäeval Tallinnas, Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Raplas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Sillamäel, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Suurim osalejate arv on taaskord Pärnus, kus jooksma asub 1360 last, järgnevad Tallinn 1271 ja Tartu 972 lapsega. Teatejooksu stardipaugu annab Tallinnas Vabaduse väljakul president Toomas-Hendrik Ilves. Tartu jooksu avavad linnapea Urmas Kruuse ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, teistes linnades viivad jooksu avamise läbi samuti kohalikud juhid.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ei kahjusta kolme erikooli ühendamine Vastseliina erikooli õpilaste ja lapsevanemate huve.

Vastseliina internaatkooli töötajad saatsid kevadel haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskile pöördumise, milles palusid peatada Vastseliina internaatkooli kooli liitmine teiste erikoolidega. Ossivosvski vastas Vastseliina internaatkooli töötajatele, et koolide administratiivne ühendamine ei saa kuidagi kahjustada Vastseliina internaatkooli õpilaste ja lapsevanemate huve, sest koolide ühendamisel ei muutu tänaste õpilaste ja lapsevanemate jaoks midagi.

“Ühendamine ei too kaasa olulisi muutusi, koheselt muutub vaid kooli nimi ning juhtimine,” seisab kirjas. “Kõik õpilased jätkavad õppimist senises õppekohas, samades klassikomplektides, samade õpetajate ja kasvatajate juhendamisel. Kõik õpetajad, tugispetsialistid ja muud töötajad jätkavad seni tehtud tööd samades õppekohtades. Ümberkorraldamisega seoses ei paigutata õpilasi ümber, ega viida õpetajaid senisest koolist ära,” seisab ministri vastuses. “Sisuliselt on tegemist väga väikese ümberkorraldusega.”

Minister märkis, et koolide ühendamisel koondatakse vaid kaks direktori ametikohta, sest ühel koolil pole kolme direktorit vaja.

Ümberkorralduse paremaks ja sujuvamaks läbiviimiseks rakendab ministeerium pikimat võimalikku tähtaega ning arvestab ümberkorraldusperioodiks viis kuud. “Koolide ühendamise sujuvaks läbiviimiseks on moodustatud komisjon, milles on esindajad igast ümberkorraldatavast koolist, mis võimaldab kogu protsessi vältel arvestada kõikides koolides õppivate õpilaste, nende vanemate ja koolitöötajate huvidega,” seisab vastuses.

Märtsis otsustas haridus- ja teadusministeerium ühendada Vastseliina internaatkooli, Tapa erikooli ja Kaagvere erikooli. Esmase kava järgi pidid muudatused erikoolide töös hakkama toimuma alles sügisest, kuid ümberkorraldusi kiirendas tänavu jaanuaris Tapa erikoolis aset leidnud rahutused, mille käigus lõhkusid õpilased kooli inventari, lahkusid koolist ja laamendamise lahendamisse pidi sekkuma politsei.

Täna hommikul kell 6 alustasid mitmest kaitseväe väeosast liikumist suurõppusele Kevadtorm suunduvad kolonnid.

Tallinnast liikuma asunud Vahipataljoni sõidukid jõuavad Võru lähistele keskpäeval.

Kalevi pataljoni soomukid liiguvad marsruudil Tapa - Paide - Tartu - Nursipalu, kuhu jõuavad kell 11. Kalevi pataljoni Paldiskis paiknevad üksused liiguvad marsruudil Paldiski - Jüri - Tartu - Nursipalu ning marsruudil Paldiski - Saue - Pärnu - Kilingi-Nõmme - Helme.

Viru jalaväepataljoni jalaväelased ning tankitõrjujad liiguvad marsruudil Jõhvi - Mustvee - Luunja - Põlva - Võru - Misso - Murati.

Logistikapataljon jõudis õppuse alale nädalavahetusel, sidepataljon saabus kohale eile. Õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ja Scoutspataljon koos liitlaste üksustega tulevad õppusele järgmisel nädalal.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, praegune kaitseväe logistikakeskus - tulevane toetuse väejuhatus - paikneb Pärnus ja toetab sealt õppust logistiliselt.

19.mail kell 14-16 on kõigil huviliste võimalik Helme lähistel jälgida näidislahingut. Kevadtorm lõpeb 23. mail piduliku rivistusega Tehvandi staadionil.