Täna üle Eesti peetav Teeme Ära talgupäev toob kodudest välja rohkem kui 20 000 talgulist, kokku toimub talgupäeva raames tänavu 1734 talgut.

Enim talguid korraldatakse laupäeval Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 414 talgule on end kirja pannud üle 5400 inimese, teatas talgupäeva esindaja BNS-ile. Talgupealinna tiitlit püüab taas Saaremaa, kus toimub 161 talgut, millele on end kirja pannud üle 2000 talgulise. Pärnumaal on registreerunud samuti üle 2000 talgulise, Ida-Virumaal ja Tartumaal ligi 1500 talgulist. Läänemaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Võrumaal on end osalejana kirja pannud üle 1000 talgulise. Teeme Ära talgupäeva raames korraldatakse laupäevaö talgud ka Petserimaal, Venemaa territooriumile jääval Ida-Setomaal Saalessa (Zalezje) kalmistul.

Talgupäev algas mõnes kohas juba kell 9, kuid suurem osa talguid ootab talgulisi kell 10 või kell 11. Mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ning mõned lähipäevadel. Kõige rohkem korraldatakse küla-, heakorra-, haljastuse ja looduskaitse talguid, samuti korteriühistute ja mälestiste talguid ning koristatakse ka prügi, mitmel pool korraldatakse lisaks praktilisele tööle mõttetalguid. Liikumisaasta raames korrastatakse talgutel terviseradu ja spordirajatisi, Soome lahe aasta raames korraldatakse talguid väikesaartel ja randades, lisaks toimub mitmeid talguid suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonnaga seotudkultuuriväärtuslikes paikades. Talguid korraldavad paljud korteriühistud, külaseltsid, kogudused, linna- ja vallavalitsused, koolid, noortekeskused ja lasteaiad.

Talgulistel aitab kohale jõuda Eesti Buss, pakkudes laupäeval kõikidele talgulistele 50 protsenti odavamat bussipiletit. Eesti Buss opereerib 55 kaugbussiliini üle Eesti ja poole soodsam pilet kehtib kõigile, kes näitavad ette vastava flaieri. Töötukassa maksab registreeritud töötutele taas sõidutoetust talgutööl osalemise eest.

Talgupäeva meeskond ja päästeamet kutsuvad talgulisi hoolega järgima ohutusnõudeid. Kuna kõikjal Eestis on jätkuvalt väga tuleohtlik, tuleks lõkke tegemine lükata pigem aega, mil loodus on rohelisem ja tuleoht väiksem. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist ka tänavu teada anda päästeala infotelefonile 1524. Veekogude ääres peetavatel talgutel tuleks lastel hoolega silm peal hoida.

Möödunud aastal korraldati talgupäeval üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik ja koostööpartnerid.

Järgmise nädala esmaspäeval algab Lõuna-Eestis kaitseväe iga-aastane suurõppus Kevadtorm, millest tänavu võtab osa üle 6000 inimese.

Kaitseväe igakevadine suurõppus Kevadtorm peetakse tänavu 5.-23. maini Lõuna-Eestis Lõuna kaitseringkonna aladel.

Õppusest võtavad osa seitsme liitlasriigi - USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Taani, Belgia, Leedu ja Läti - üksused ning samuti on kavas õppusele kaasata Ämari õhubaasis paikenevad Balti õhuturbemissioonil osalevad Taani hävitajad ja õhuväelased.

Poola õhuvägi võtab Kevadtormist osa kolme ründelennukiga SU-22 ja õhutõrjeraketikompleksiga SA-8, viimase ülesanne on kaitsta Ämari lennubaasi ja seda ümbritsevat õhuruumi. Kevadtormist võtab osa ka sel nädalal Eestisse saaabunud Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii.

Lätist võtab õppusest osa jalaväekompanii ning lisaks ka pioneeriallüksus. Jalaväekompaniiga on esindatud Ühendkuningriik. Reedel Eestisse jõudnud Inglismaa kompanii kuulub Lancasteri hertsogi rügementi, sama üksus võttis Kevadtormist osa ka möödunud aastal ning selle rügemendi pataljonid on nelja rotatsiooni vältel tegutsenud koos Eesti kaitseväelastega Afganistanis.

Leedu võtab Kevadtormist osa luurerühmaga, Belgia õhutõrjerühmaga ning Prantsusmaa küberkaitsespetsialistidega. Veel võtavad õppusest osa 13 Taani pioneeri.

Belgia õhutõrjujad kasutavad õhutõrjeraketisüsteemi Mistral, sama süsteemi kasutab ka Eesti kaitsevägi. Eesti õhutõrjepataljoni koosseisus õppusel osalevad belglased panevad välja õhusihtmärgid Eesti õhutõrjujatele laskmisteks.

Liitlaste jalaväeüksused osalevad Kevadtormil oma tavapärase relvastuse ja varustusega.

Tänavu 12. korda peetav õppus hõlmab Võru, Valga, Tartu, Viljandi ja Põlva maakondi, viimati peeti Lõuna-Eestis sarnased manöövrid aastatel 2005 ja 2011.

Taktikalisel väliõppusel harjutavad tänavu kevadel läbi saava väljaõppeperioodi lõpetavad ajateenijate üksused kõrgema üksuse jalaväebrigaadi raamistikus sõjalisi operatsioone.

Tänavusest Kevadtormist võtab plaanide kohaselt osa umbes 6000 inimest. Õppusest võtavad osa erineva tasandi staabid, operatiiv-, reserv- ja Kaitseliidu üksused ning liitlasriikide üksused.

Õppusel matkivad vastasüksuseid Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, reservväelastega mehitatud õhutõrjepataljon ja välisriikide üksused.

Esimest korda juhib õppust kaitseväe kõige kõrgem juhtimisorgan ehk ühendstaap.

Kui maikuu keskmine õhutemperatuur on jäänud tavaliselt 7,4-11,5 soojakraadi piiresse, siis tänavuseks maiks prognoosib ilmateenistus veidi soojemat ilma.

Kuu esimese poole ilm on sarnaselt aprillile muutlik. Mai esimesel nädalal katab Eestit tsükloni lääneserv ja Eesti on avatud Skandinaaviast tulevale külmale ja niiskele õhumassile.

"Kuu esimese kolmandiku viimasteks päevadeks saabub edelast meile tsüklon, mis toob soojust ja niiskust. Kuid selle möödudes laskub põhja poolt taas jahedamat õhku ja kuu keskpaigani esineb öökülma," märgib ilmateenistus.

Maikuu teine pool on mahedam. Viimane veerandik tõotab tulla aga märksa soojem, sest Lõuna-Euroopast saabub Eestisse soojust ja niiskust ning suureneb äikesevihmade tõenäosus.

Tänavu on liiklusõnnetustes elu kaotanud 28 inimest ehk mullusega võrreldes 21 rohkem, samas paistis aprill silma sellega, et varasemast oli veidi vähem purjus juhtide süül toimunud ränki avariisid.

Jaanuarist aprillini juhtus kokku 349 inimkannatanutega liiklusõnnetust ehk mullusega võrreldes 24 võrra rohkem. Neis sai viga 427 inimest, keda on mullusega võrreldes 13 enam. Hukkus 28 inimest ehk mullusest 21 võrra rohkem.

Kui möödunud aastal nõudsid liiklusõnnetused aasta esimese nelja kuuga nelja kergliikleja elu, siis tänavu on neid olnud üheksa. Joobes juhtide süül on tänavu saanud avariides viga 44 inimest ja surma kuus, mullu olid need arvud vastavalt 40 ja kaks.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul hukkus aprillis liikluses kaheksa ning sai vigastada 135 inimest, mida on samas suurusjärgus, kui ülemöödunud aastal ent tunduvalt rohkem, kui mullu. "Möödunud aastast veidi vähem on aprillis õnnetusi juhtunud joobes juhi süül ent neljakuulist perioodi tervikuna vaadates on ka selliseid õnnetusi olnud varasemast rohkem," lisas Kommusaar.

Aprillikuu tõi liiklusesse kaherattalised ning suurenes jalgratturite ja mootorratturitega juhtunud õnnetuste osakaal. Kokku sattus aprillis liiklusõnnetusse 21 jalgratturit ja üheksa mootorrattajuhti või kaassõitjat. Vigastada saanud jalgratturite seas on kaheksa last vanuses 7-15, ülejäänud õnnetusse sattunud jalgratturid olid täisealised ning valdavas osas mehed.

Jalgratturitega liiklusõnnetuste asjaolusid vaadates on Kommusaare sõnul üks kriitilisemaid teemasid jalgratturile tee andmine. Suur osa õnnetustest on juhtunud pööretel, kus autojuht ei märka vasakpööret sooritades otse vastutulevat ratturit või sõidab peateel liikuvale jalgratturile ette kõrvalteelt.  Vöötrajast üle sõitvate ratturitega on aprillis olnud kaks õnnetust. Üks õnnetus oli selline, kus kokku põrkasid kaks jalgratturit ning mõlemad said ka vigastada.  Viiel juhul on õnnetusse sattunud alkoholi tarvitanud ratturid. 

Mootorrattaõnnetuste puhul on ligi pooled sellised, kus rattur sõiduvea tõttu või ootamatul manöövril kukub. Ülejäänud õnnetused on juhtunud eelkõige seetõttu, et autojuht ei andnud pööret sooritades eesõigusega mootorratturile teed.

Politsei soovitab enne mootorrattaga liiklusesse suundumist harjutada kinnisel või hõredama liiklusega piirkonnas läbi tähtsamad sõiduvõtted ehk pidurdamine, pöörded ja põiked. "Kuna õnnetused võivad juhtuda ka lühemate sõitude korral, tuleks igal rattatiirul kasutada sõiduvarustust – kindaid, saapaid ning kaitsmetega pükse ja jakki. Kiiver on mootorratturile ja mopeedil liiklejatele kohustuslik," rõhutas Kommusaar.

Politsei rõhutab, et  kaherattaliste ohutuse tagamiseks on vaja mõlema osapoole hoolsust ning tähelepanelikkust. Autojuhtidelt nõuavad erilist valvsust pöörded ja liiklemine  reguleerimata ristmikel, kus kaherattalistega õnnetusi sagedamini juhtub. Enne mistahes manöövri alustamist tuleb veenduda, et ei eest, küljelt ega tagantpoolt ole lähenemas kaherattalist.  

Kaherattalistel liiklejad saavad õnnetuse korral alati raskemalt vigastada, kui autos olijad, mistõttu tuleks teha kõik endast olenev, et õnnetust vältida. Eelkõige eeldab see enda hästi nähtavaks tegemist ning turvavarustuse kasutamist. Unustada ei tohi, et ka jalgrattur on juht ja temale kehtivad liiklusreeglid sarnaselt autojuhiga.

Jalgratast ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna ning jälgida tuleb kõiki liiklusmärke ja fooritulesid. Ülekäigurada võib küll ületada rattalt maha tulemata, ent sellisel juhul ei ole ratturil autojuhi suhtes eesõigust nagu on jalakäijal. Seega tuleb igal juhul enne ülekäigurajale sõitmist hoog maha võtta. Ülekäigurajal sõites ei tohi mingil juhul ohustada jalakäijat. 

Maikuus pöörab politsei liiklusjärelevalves rohkem tähelepanu kergliiklejatele ning nende ohutusega seotud rikkumistele. Samuti kontrollitakse mootorratturite ja mopeedide poolt liiklusnõuete täitmist ja turvavarustuse kasutamist. Kuu jooksul kontrollib politsei enam kui 50 000 juhi joovet.