Tänavu on liikluses elu kaotanud 28 inimest

Tänavu on liiklusõnnetustes elu kaotanud 28 inimest ehk mullusega võrreldes 21 rohkem, samas paistis aprill silma sellega, et varasemast oli veidi vähem purjus juhtide süül toimunud ränki avariisid.

Jaanuarist aprillini juhtus kokku 349 inimkannatanutega liiklusõnnetust ehk mullusega võrreldes 24 võrra rohkem. Neis sai viga 427 inimest, keda on mullusega võrreldes 13 enam. Hukkus 28 inimest ehk mullusest 21 võrra rohkem.

Kui möödunud aastal nõudsid liiklusõnnetused aasta esimese nelja kuuga nelja kergliikleja elu, siis tänavu on neid olnud üheksa. Joobes juhtide süül on tänavu saanud avariides viga 44 inimest ja surma kuus, mullu olid need arvud vastavalt 40 ja kaks.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul hukkus aprillis liikluses kaheksa ning sai vigastada 135 inimest, mida on samas suurusjärgus, kui ülemöödunud aastal ent tunduvalt rohkem, kui mullu. "Möödunud aastast veidi vähem on aprillis õnnetusi juhtunud joobes juhi süül ent neljakuulist perioodi tervikuna vaadates on ka selliseid õnnetusi olnud varasemast rohkem," lisas Kommusaar.

Aprillikuu tõi liiklusesse kaherattalised ning suurenes jalgratturite ja mootorratturitega juhtunud õnnetuste osakaal. Kokku sattus aprillis liiklusõnnetusse 21 jalgratturit ja üheksa mootorrattajuhti või kaassõitjat. Vigastada saanud jalgratturite seas on kaheksa last vanuses 7-15, ülejäänud õnnetusse sattunud jalgratturid olid täisealised ning valdavas osas mehed.

Jalgratturitega liiklusõnnetuste asjaolusid vaadates on Kommusaare sõnul üks kriitilisemaid teemasid jalgratturile tee andmine. Suur osa õnnetustest on juhtunud pööretel, kus autojuht ei märka vasakpööret sooritades otse vastutulevat ratturit või sõidab peateel liikuvale jalgratturile ette kõrvalteelt.  Vöötrajast üle sõitvate ratturitega on aprillis olnud kaks õnnetust. Üks õnnetus oli selline, kus kokku põrkasid kaks jalgratturit ning mõlemad said ka vigastada.  Viiel juhul on õnnetusse sattunud alkoholi tarvitanud ratturid. 

Mootorrattaõnnetuste puhul on ligi pooled sellised, kus rattur sõiduvea tõttu või ootamatul manöövril kukub. Ülejäänud õnnetused on juhtunud eelkõige seetõttu, et autojuht ei andnud pööret sooritades eesõigusega mootorratturile teed.

Politsei soovitab enne mootorrattaga liiklusesse suundumist harjutada kinnisel või hõredama liiklusega piirkonnas läbi tähtsamad sõiduvõtted ehk pidurdamine, pöörded ja põiked. "Kuna õnnetused võivad juhtuda ka lühemate sõitude korral, tuleks igal rattatiirul kasutada sõiduvarustust – kindaid, saapaid ning kaitsmetega pükse ja jakki. Kiiver on mootorratturile ja mopeedil liiklejatele kohustuslik," rõhutas Kommusaar.

Politsei rõhutab, et  kaherattaliste ohutuse tagamiseks on vaja mõlema osapoole hoolsust ning tähelepanelikkust. Autojuhtidelt nõuavad erilist valvsust pöörded ja liiklemine  reguleerimata ristmikel, kus kaherattalistega õnnetusi sagedamini juhtub. Enne mistahes manöövri alustamist tuleb veenduda, et ei eest, küljelt ega tagantpoolt ole lähenemas kaherattalist.  

Kaherattalistel liiklejad saavad õnnetuse korral alati raskemalt vigastada, kui autos olijad, mistõttu tuleks teha kõik endast olenev, et õnnetust vältida. Eelkõige eeldab see enda hästi nähtavaks tegemist ning turvavarustuse kasutamist. Unustada ei tohi, et ka jalgrattur on juht ja temale kehtivad liiklusreeglid sarnaselt autojuhiga.

Jalgratast ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna ning jälgida tuleb kõiki liiklusmärke ja fooritulesid. Ülekäigurada võib küll ületada rattalt maha tulemata, ent sellisel juhul ei ole ratturil autojuhi suhtes eesõigust nagu on jalakäijal. Seega tuleb igal juhul enne ülekäigurajale sõitmist hoog maha võtta. Ülekäigurajal sõites ei tohi mingil juhul ohustada jalakäijat. 

Maikuus pöörab politsei liiklusjärelevalves rohkem tähelepanu kergliiklejatele ning nende ohutusega seotud rikkumistele. Samuti kontrollitakse mootorratturite ja mopeedide poolt liiklusnõuete täitmist ja turvavarustuse kasutamist. Kuu jooksul kontrollib politsei enam kui 50 000 juhi joovet.