Hooaja algusest on gripi tagajärjel surnud 22 inimest

Lõppeva gripihooaja algusest on gripi tagajärjel surnud 22 inimest, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse.

Gripi tagajärjel surnud inimestest 40 protsenti olid nooremad kui 65 aastat ja kõige noorem neist 28-aastane, selgub terviseameti statistikast. Intensiivravi on gripi tõttu vajanud 57 inimest vanuses 28-88 eluaastat. Intensiivravi vajanutest moodustasid 56 protsenti vanemd kui 65-aastased, vanuses 50-64 eluaastat oli 31 protsenti  ja vanuses 28-48 eluaastat 13 protsenti patsientidest. Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna- Eesti haigla andmetel.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osakaal on aprillis järjekindlalt langenud. Eelmisel nädalal vajas arstiabi 2971 inimest, neist 53 protsenti olid lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest  hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti haiglaravi vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Gripitaolistest haigestumistest olid 78 protsenti seotud muude respiratoorsete viirustega, neist peaaegu pooled ehk 48 protsenti RS-viirused. Gripiviirustest tingitud haigestumisi oli 22 protsenti.

Viimase kolme nädala jooksul vähenes  märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud A-gripi viiruse H1N1 ehk seagripi kõrval on ringlusesse jõudnud A-gripi viirused H3N2 ning B-gripi viirused.  

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 13 A- ja üks B-gripiviirus.