Lähipäevil läheb ilm järjest soojemaks ning nädala lõpus võib termomeeter kohati näidata kuni 20 soojakraadi, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva ööks tekib Pihkva järve taha uus osatsüklon, mis liigub päeva jooksul järjest ägenedes piki Venemaa lääneserva Laadoga suunas. Madalrõhkkonna tihe sajuala katab ööpäeva jooksul eelkõige Ida-Eesti, kus sajuhulk on võrdlemisi suur, 50-75-protsendilise tõenäosusega tuleb sademeid ligi 10 millimeetrit. Sajupilvede serv ulatub Kesk-Eestini. Lääne pool on öösel saju võimalus väike, päeval aga sajab mõnel pool hoovihma. Üksnes saartel on saju tõenäosus väiksem. Tuul puhub läänekaarest, on öösel nõrk, päeval tasapisi tugevneb ja õhtul teeb põhjarannikul ja Kirde-Eestis puhanguid 15 m/s. Öösel on sooja 4-9, päeval 11-15 kraadi, sajupilvede all jääb alla 10 kraadi.

Kolmapäeval kaugeneb madalrõhkkond Karjalasse ja laussadu öö hakul eemaldub. Päeval võib aga arenevatest rünksajupilvedest mõnes kohas hoog vihma tulla. Tuul puhub öösel edelast ja on võrdlemisi tugev, päeval aga läänekaarest ja nõrgeneb. Öösel on sooja 3-8, päeval 12-16 kraadi, tuulele avatud rannikul tuleb sooja kuni 10 kraadi.

Neljapäeval õhurõhk tõuseb ja kõrgrõhkkond tugevneb ning ilm on sajuta. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul ja ilm on pisut jahedam. Öösel on sooja 1-6 kraadi, maapinna lähedal langeb temperatuur 0 ümbrusse ümbrusse, päeval on sooja 11-16, meretuulega rannikul 10 kraadi.

Reedel tuleb kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja rahulik. Temperatuur langeb öösel õhus vahemikku 0 kuni +5 kraadi, maapinnal on öökülmaoht, päeval on sooja 12-16 kraadi.

Laupäeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaale. Öö on selle servas sajuta ja vaikne ning jahe. Sooja on 2-7 kraadi, maapinna lähedal võib temperatuur langeda 0 kraadi lähedale. Päeval laieneb lõuna poolt madalrõhkkonna serv. Lisandub soojemat ja niiskemat õhku ning vihma võimalus suureneb. Tuul pöördub idakaarde ja tugevneb veidi. Sooja on 14-19 kraadi.

Pühapäeval on kohatiste vihmahoogude ja äikese võimalus. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Öösel on sooja 6-12, päeval 15-20 kraadi, Kagu-Eestis võib temperatuur veelgi kõrgemale tõusta.

Järgmise nädala esmaspäeval ulatub madalrõhkkond servaga Eesti kohale. Hoovihma ja äikese võimalus püsib. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Öösel on sooja 7-12, päeval 12-17 kraadi. Kui soe õhumass püsima jääb, siis tõuseb temperatuur 20 kraadi ümbrusse.

 Aprilli viimasel nädalal kontrollisid maksu- ja tolliameti ametnikud Viljandi maakonnas, Põlvamaal, Tartus, Otepääl ja Võrumaal töötasude deklareerimist ja tööjõumaksude tasumist. Läbi viidi 58 tegevuskoha vaatlust ning vesteldi 379 ettevõtjaga. Kokku võeti 51 seletust töötajatelt ning alustati 43 menetlust.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk selgitas, et amet suunab alates kevadest rohkem ressurssi vaatlustele ümbrikupalga maksmise tuvastamiseks. Eesmärk on olla valmis suvel tööle hakkavaks töötamise registriks. „Registri eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine, mis saab võimalikuks koos maksuhalduri poolt läbi viidavate kontrollidega ettevõtetes,“ selgitas Värk.

Alates aprilli lõpust on maksu- ja tolliamet lisaks tavapärastele maksukontrollidele oluliselt suurendanud ümbrikupalga maksmise tuvastamiseks vaatluste arvu üle terve Eesti. „Meie eesmärk on kontrollida ümbrikupalkade maksmist võimalikult paljudes ettevõtetes erinevatest tegevusvaldkondadest,“ rääkis Värk. „Vaatlustega ning ettevõtjatega ühendust võtmisega jätkame ka edaspidi ning alates esimesest juulist suurendame oma kohalolekut veelgi,“ lisas ta.

Kontrolliti ehitusobjekte, aga ka metallitööd ja puidutöötlust tegevaid ettevõtteid. Samuti sõidukite müügiga, remondiga ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid, jaekaubandus-, majutus- ning põllumajandusettevõtteid. Viljandi maakonnas teostati 10, Tartus 21, Võru maakonnas 11, Põlva maakonnas 10 ja Otepääl 6 vaatlust.

Telefoni teel võeti ühendust ja vesteldi 379 ettevõtjaga, kellest 20 on tänaseks teinud vabatahtlikult parandusi varasemate perioodide deklaratsioonidel, deklareerides juurde makse summas 10 142 eurot. Veel 131 ettevõtjat on pärast maksuhalduripoolset tähelepanu juhtimist lubanud märtsi ja aprilli töötasud õigesti deklareerida. Lisaks tuvastati ühel juhul dividendide deklareerimata jätmine ja ettevõte, millel oli üksnes maksuvaba käive, kuid samas arvati usinalt sisendkäibemaksu maha.

Näiteks tuvastati Põlvamaa saekaatri vaatlusel viis töölist, kes tegid parajasti tööd. Samal ajal ei peaks deklaratsioonide põhjal äriühingus ühtegi töötajat olema. Selgus, et kõik viis töötajat töötavad seal juba pikka aega, palka makstakse sularahas 100 eurot nädalas. „On kahetsusväärne, et üritatakse suuremat kasumit teenida töötajate heaolu arvelt,“ rääkis Värk.

Tallinnas ja Tartus toimuvad esmaspäeval rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsid, mis keskenduvad muutustele õenduses, alates õdede töövastutusrikkamaks muutumisest kuni ühiskonna muutunud tervishoiu vajadusteni.

Eesti Õdede Liidu liikme Regina Palatu sõnul on õendus muutunud aastatega üha iseseisvamaks ja õdede töö vastutusrikkamaks, erinevaid õendusabiteenuseid pakkudes saavad õed varasemast oluliselt rohkem inimeste vajadustele vastata. "Inimesel on võimalik minna pereõe või eriõe vastuvõtule või saada koduõendusteenust oma kodus, koolides toetavad laste tervist kooliõed, ka kiirabisüsteemis on õdedel eluline roll – need on mõned, kuid ilmekad näited sellest, kuidas õdede panus on tervishoiusüsteemi muutnud patsiendile lähedasemaks, inimeste vajadustega arvestavamaks,“ ütles Palatu. 

Eesti Õdede Liidu liikme Airin Treiman-Kiveste sõnul esitavad Eesti elanike võrdlemisi tagasihoidlikud tervisenäitajad ja tendents elanikkonna vananemisele õdedele uusi väljakutseid aidata inimestel ennetada ja leevendada kroonilisi tervisemuresid. "Selleks, et oma kutsetööd patsiendikeskselt ellu viia ja inimesi nende tervise hoidmisel toetada, tuleb õdedel muutuva ühiskonnaga sammu pidada,“ ütles Treiman-Kiveste.

Rahvusvahelise õdede nõukogu eestvedamisel keskendub tänavune õdede päev inimeste muutunud vajadustele, millega õed pidevalt kohanema peavad, ning uutele võimalustele, kuidas seda teha saab. Õed on arvukaim tervishoiutöötajate grupp tervishoiusüsteemis ning nende õlul lasub suur vastutus inimeste tervise ees. 1899. aastal asutatud rahvusvaheline õdede nõukogu ühendab 130 riigi õendustöötajate organisatsioone, esindades miljoneid õdesid üle maailma. 

Eesti Õdede Liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast. Eesti Õdede Liitu kuuluvad nii üldõed kui ka kõikide õenduserialade õed.

Emadepäeval Estonia kontserdisaalis esinenud president Toomas Hendril Ilves tõdes, et statistika näitab üheselt naiste ebavõrdset positisiooni ühiskonnas ning riigipea kinnitusel tuleb seda muuta, nagu ka panna mehed vastutama perekondade heaolu eest.

"Miskipärast on meil Eestis nii, et juttudesse sugude võrdõiguslikkusest suhtub suur osa ühiskonnast nagu lapse tüütusse jonni. Hakkavad kõlama üleolevad naljad, et ettevõtte nõukogu liikmete hulgas peaks olema kaks ja pool naist. Et naiste nappus riigikogus olevat naiste endi süü. Räägitakse mingist “Lääne poliitkorrektsusest”, kui samal ajal tunneme vajadust Lääne väärtuste järel, praegusel äreval ajal eriti tugevalt," rääkis Ilves.

Samas tõi ta esile, et statistilised näitajad peegeldavad karmi reaalsust. "Naiste positsioon Eestis vaatab kiretult vastu statistikaameti andmetest. Naised on keskmisest palju õiguskuulekamad, nad on palju haritumad, naisi on ühiskonnas rohkem. Ja nad teenivad palju vähem. Sama töö eest," rääkis Ilves.  

Kuigi teemaga justkui tegeletakse, siis palgalõhe meeste ja naiste vahel riigipea sõnul mitte ei kahane, vaid kasvab. "Ka sooline hariduslõhe mitte ei kahane, vaid kasvab – ehkki teistpidi. Vähem haritud saavad oluliselt suuremat palka. Maal, kus on väärtustatud haridust peaaegu kultuslikult, ei väärtustata haritumaid," ütles Ilves.

Tema sõnul vaatavad praeguse olukorra tagajärjed vastu ka Eesti rahvastikunäitajatest. Eesti elanikkond kahaneb, väljarännanute hulgas moodustavad suure osa noored, haritud naised – suur osa neist peatsed emad.

"Riik, mis, nagu alati, olla selles süüdi, on tegelikult üks väheseid tööandjaid, kelle juures palgalõhe ei evi erilist soolisust. Mis on siiani olnud meie vastus sellele olukorrale? Vastuseks on olnud järjekordne konverents. Pealkirjaga „Miks Eesti naine ei sünnita?“ Selge – vastutaja on paika pandud. Aga mis oleks, kui selle asemel, et vastutus naistele veeretada, hakkame hoopis küsima ja konverentse korraldama nii: mida teeb Eesti mees selleks, et naisel oleks turvaline luua oma kodu, pere ja tulevik just Eestis; miks Eesti tööandja, olgu naine või mees, ikka pahatihti naisalluva tööd mehe omast vähem väärtuslikuks peab; miks Eesti mees ei hooli oma tervisest, vaid joob, sööb, töötab, istub, kukub või sõidab end surnuks ja jätab oma lähedased üksi. Mida näitab meie oodatud eluea statistika, kus naised on peaaegu samal tasemel kui nende suguõed Põhjalas, aga meeste eluiga on ikka idaeuroopalik," arutles Ilves.

Tema sõnul tuleb ka küsida, miks jätavad isad lapsi unarusse, nii et riik, ega ammugi lastega jäänud ema ei suuda isalt lastele elatisraha kätte saada, kuidas saame teha rohkem aitamaks neid üksikemasid, kes kasvatavad last või lapsi ja peavad samal ajal tööl käima, mille eest tasutakse vähem kui sama tööd teinud mehele.

"Ehk ongi tegelikult nii, et Eesti rahva kestmise põhiküsimus pole: miks Eesti naine ei sünnita, vaid hoopis: miks Eesti mees ei vastuta? Iga ema, iga naine ootab kindlustunnet. Ja selle tunde osa on usaldus. Teadmine, et inimesed ei vea alt. Sestap ma loodan, et emadepäev kujuneb natuke teistsuguseks päevaks. Selliseks, mis on enam kui lihtsalt üks kahest päevast aastas, mil mehed on naiste vastu kenad. Päevaks, mil mõeldakse ja arutatakse, kuidas sellest tupikust välja tulla. Et tulevikus oleks meil rohkem emasid, keda austada," ütles Ilves.

Riigipea sõnul on 2014. aasta kevad on ärev aeg. "Meie poliitikud, riigiametnikud ja diplomaadid töötavad pikki päevi selle nimel, et meil oleks tugevam julgeolekuline heidutus, et NATO oleks Eestis nähtavam. Meie pikaajaline pühendumus kaitsekulutuste hoidmisele kokku lepitud, ette nähtud tasemel kannab nüüd vilja. Ajad on ärevad, aga me oleme oma kodutöö teinud," rääkis Ilves.

Samas küsis riigipea seksuaalvähemusele viidates, et miks ajal, kui eestlane tunnetab üle pika aja taas oma rahva väikest arvukust ja sellega kaasnevat kaitsetust, tegeletakse riigi sees viha külvamise ja sallimatusega. "Aastaid olen ma kirjutanud, kõnelenud, vaielnud selle nimel, et Lääne-Euroopa ei käsitleks meid teisejärgulise Euroopa Liidu või NATO liikmena. Et meid võetaks võrdväärsena. Et meie oleme just nagu teie olete. Või kas oleme? Ajal, mil me tahame nii väga tunda end osana sellest Läänest, kuhu me peame end kuuluvaks ja mida hurjutatakse Kremlist ta sallivuse ja pehmuse pärast, näitame oma sallimatusega kuuluvust hoopis sallimatute leeri," rääkis Ilves.  

Mida tehakse seadustega, otsustatakse Ilvese sõnul riigikogu saalis. "See on nende pädevuses. Mind teeb ärevaks see, kuidas neid asju arutatakse väljaspool seadusandliku võimu saali. Mõelgem sellele omaenda pere suhtes just sallivaimale inimesele – emale – pühendet päeval," ütles Ilves.

"Jah, meil on arvamuste vabadus. Meil on õigus välja öelda, kui miski ei meeldi. Aga meil ei ole õigust kedagi alandada ega hirmutada. Kindlasti mitte emasid. Ega peresid, mis on meie enda omast erinevad. Õigus teha oma eraelus vabu valikuid on meie vabaduse alus. Kui selle aluse oma jalge alt mistahes põhjusel või ettekäändel kaotame või isegi seda kõigutame, saab meist hoopis teistsugune riik ja teistsugune ühiskond ka paljudes muudes küsimustes. Me näeme sellist riiki liigagi lähedal," arutles president.