EESTI UUDISED BNS

Eestlaste hulgas näeb Euroopa Liidu tulevikku positiivsena 66 protsenti inimestest, suurimaks probleemiks peavad eestlased hinnatõusu, selgub Eurobaromeetri uuringust.

Eurobaromeetri eriuuringust „Eurooplased 2014” selgub, et 53 protsenti eurooplastest on EL-i tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, eestlaste seas oli see näitaja 66 protsenti, teatas BNS-ile Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Eestlased pidasid oma riigi suurimateks probleemideks hinnatõusu ja inflatsiooni, tööpuudust ning tervishoidu ja sotsiaalsüsteemi, vastavalt 38, 32 ja 28 protsenti.

52 protsenti eestlastest ja 44 protsenti eurooplastest vastas jaatavalt küsimusele, kas kriisi mõju töökohtadele on nende arvates jõudnud oma haripunkti. Probleemidest tõid peaaegu pooled ehk 49 protsenti eurooplastest välja töötuse.

Uuringu kohasel on eestlaste usaldus EL-i vastu endiselt tunduvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Eestis oli see näitaja 58 ning EL-is keskmiselt 32 protsenti. Koos eestlastega on usaldus EL-i vastu kõige kõrgem Rumeenias, Bulgaarias, Leedus ja Soomes.

Samuti usaldavad eestlased EL-i rohkem kui oma riigi parlamenti ja valitsust ehk vastavalt 40 ja 44 protsenti. Samas on ka usaldus oma riigi institutsioonide suhtes Eestis tunduvalt suurem kui EL-is keskmiselt, kus see on parlamendi puhul 27 ja valitsuse puhul 26 protsenti.

"Kuigi Euroopa Liidu tegevust Ukraina kriisi ajal on sageli kritiseeritud, pole see vähendanud Eesti kodanike usaldust liidu suhtes," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. "Selle asemel on inimesed julgeolekukriisi ajal tajunud Euroopa Liidu lisaväärtust meie turvalisuse tagajana."

Lähipäevil läheb ilm järjest soojemaks ning nädala lõpus võib termomeeter kohati näidata kuni 20 soojakraadi, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva ööks tekib Pihkva järve taha uus osatsüklon, mis liigub päeva jooksul järjest ägenedes piki Venemaa lääneserva Laadoga suunas. Madalrõhkkonna tihe sajuala katab ööpäeva jooksul eelkõige Ida-Eesti, kus sajuhulk on võrdlemisi suur, 50-75-protsendilise tõenäosusega tuleb sademeid ligi 10 millimeetrit. Sajupilvede serv ulatub Kesk-Eestini. Lääne pool on öösel saju võimalus väike, päeval aga sajab mõnel pool hoovihma. Üksnes saartel on saju tõenäosus väiksem. Tuul puhub läänekaarest, on öösel nõrk, päeval tasapisi tugevneb ja õhtul teeb põhjarannikul ja Kirde-Eestis puhanguid 15 m/s. Öösel on sooja 4-9, päeval 11-15 kraadi, sajupilvede all jääb alla 10 kraadi.

Kolmapäeval kaugeneb madalrõhkkond Karjalasse ja laussadu öö hakul eemaldub. Päeval võib aga arenevatest rünksajupilvedest mõnes kohas hoog vihma tulla. Tuul puhub öösel edelast ja on võrdlemisi tugev, päeval aga läänekaarest ja nõrgeneb. Öösel on sooja 3-8, päeval 12-16 kraadi, tuulele avatud rannikul tuleb sooja kuni 10 kraadi.

Neljapäeval õhurõhk tõuseb ja kõrgrõhkkond tugevneb ning ilm on sajuta. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul ja ilm on pisut jahedam. Öösel on sooja 1-6 kraadi, maapinna lähedal langeb temperatuur 0 ümbrusse ümbrusse, päeval on sooja 11-16, meretuulega rannikul 10 kraadi.

Reedel tuleb kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja rahulik. Temperatuur langeb öösel õhus vahemikku 0 kuni +5 kraadi, maapinnal on öökülmaoht, päeval on sooja 12-16 kraadi.

Laupäeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaale. Öö on selle servas sajuta ja vaikne ning jahe. Sooja on 2-7 kraadi, maapinna lähedal võib temperatuur langeda 0 kraadi lähedale. Päeval laieneb lõuna poolt madalrõhkkonna serv. Lisandub soojemat ja niiskemat õhku ning vihma võimalus suureneb. Tuul pöördub idakaarde ja tugevneb veidi. Sooja on 14-19 kraadi.

Pühapäeval on kohatiste vihmahoogude ja äikese võimalus. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Öösel on sooja 6-12, päeval 15-20 kraadi, Kagu-Eestis võib temperatuur veelgi kõrgemale tõusta.

Järgmise nädala esmaspäeval ulatub madalrõhkkond servaga Eesti kohale. Hoovihma ja äikese võimalus püsib. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Öösel on sooja 7-12, päeval 12-17 kraadi. Kui soe õhumass püsima jääb, siis tõuseb temperatuur 20 kraadi ümbrusse.

 Aprilli viimasel nädalal kontrollisid maksu- ja tolliameti ametnikud Viljandi maakonnas, Põlvamaal, Tartus, Otepääl ja Võrumaal töötasude deklareerimist ja tööjõumaksude tasumist. Läbi viidi 58 tegevuskoha vaatlust ning vesteldi 379 ettevõtjaga. Kokku võeti 51 seletust töötajatelt ning alustati 43 menetlust.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk selgitas, et amet suunab alates kevadest rohkem ressurssi vaatlustele ümbrikupalga maksmise tuvastamiseks. Eesmärk on olla valmis suvel tööle hakkavaks töötamise registriks. „Registri eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine, mis saab võimalikuks koos maksuhalduri poolt läbi viidavate kontrollidega ettevõtetes,“ selgitas Värk.

Alates aprilli lõpust on maksu- ja tolliamet lisaks tavapärastele maksukontrollidele oluliselt suurendanud ümbrikupalga maksmise tuvastamiseks vaatluste arvu üle terve Eesti. „Meie eesmärk on kontrollida ümbrikupalkade maksmist võimalikult paljudes ettevõtetes erinevatest tegevusvaldkondadest,“ rääkis Värk. „Vaatlustega ning ettevõtjatega ühendust võtmisega jätkame ka edaspidi ning alates esimesest juulist suurendame oma kohalolekut veelgi,“ lisas ta.

Kontrolliti ehitusobjekte, aga ka metallitööd ja puidutöötlust tegevaid ettevõtteid. Samuti sõidukite müügiga, remondiga ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid, jaekaubandus-, majutus- ning põllumajandusettevõtteid. Viljandi maakonnas teostati 10, Tartus 21, Võru maakonnas 11, Põlva maakonnas 10 ja Otepääl 6 vaatlust.

Telefoni teel võeti ühendust ja vesteldi 379 ettevõtjaga, kellest 20 on tänaseks teinud vabatahtlikult parandusi varasemate perioodide deklaratsioonidel, deklareerides juurde makse summas 10 142 eurot. Veel 131 ettevõtjat on pärast maksuhalduripoolset tähelepanu juhtimist lubanud märtsi ja aprilli töötasud õigesti deklareerida. Lisaks tuvastati ühel juhul dividendide deklareerimata jätmine ja ettevõte, millel oli üksnes maksuvaba käive, kuid samas arvati usinalt sisendkäibemaksu maha.

Näiteks tuvastati Põlvamaa saekaatri vaatlusel viis töölist, kes tegid parajasti tööd. Samal ajal ei peaks deklaratsioonide põhjal äriühingus ühtegi töötajat olema. Selgus, et kõik viis töötajat töötavad seal juba pikka aega, palka makstakse sularahas 100 eurot nädalas. „On kahetsusväärne, et üritatakse suuremat kasumit teenida töötajate heaolu arvelt,“ rääkis Värk.

Tallinnas ja Tartus toimuvad esmaspäeval rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsid, mis keskenduvad muutustele õenduses, alates õdede töövastutusrikkamaks muutumisest kuni ühiskonna muutunud tervishoiu vajadusteni.

Eesti Õdede Liidu liikme Regina Palatu sõnul on õendus muutunud aastatega üha iseseisvamaks ja õdede töö vastutusrikkamaks, erinevaid õendusabiteenuseid pakkudes saavad õed varasemast oluliselt rohkem inimeste vajadustele vastata. "Inimesel on võimalik minna pereõe või eriõe vastuvõtule või saada koduõendusteenust oma kodus, koolides toetavad laste tervist kooliõed, ka kiirabisüsteemis on õdedel eluline roll – need on mõned, kuid ilmekad näited sellest, kuidas õdede panus on tervishoiusüsteemi muutnud patsiendile lähedasemaks, inimeste vajadustega arvestavamaks,“ ütles Palatu. 

Eesti Õdede Liidu liikme Airin Treiman-Kiveste sõnul esitavad Eesti elanike võrdlemisi tagasihoidlikud tervisenäitajad ja tendents elanikkonna vananemisele õdedele uusi väljakutseid aidata inimestel ennetada ja leevendada kroonilisi tervisemuresid. "Selleks, et oma kutsetööd patsiendikeskselt ellu viia ja inimesi nende tervise hoidmisel toetada, tuleb õdedel muutuva ühiskonnaga sammu pidada,“ ütles Treiman-Kiveste.

Rahvusvahelise õdede nõukogu eestvedamisel keskendub tänavune õdede päev inimeste muutunud vajadustele, millega õed pidevalt kohanema peavad, ning uutele võimalustele, kuidas seda teha saab. Õed on arvukaim tervishoiutöötajate grupp tervishoiusüsteemis ning nende õlul lasub suur vastutus inimeste tervise ees. 1899. aastal asutatud rahvusvaheline õdede nõukogu ühendab 130 riigi õendustöötajate organisatsioone, esindades miljoneid õdesid üle maailma. 

Eesti Õdede Liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast. Eesti Õdede Liitu kuuluvad nii üldõed kui ka kõikide õenduserialade õed.