Emadepäeva puhul on pühapäeval Eestis lipupäev.

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised, teatas riigikantselei.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli pere- ja ühiskonnas. Eestisse jõudis emadepäeva tähistamise komme 1922. aastal Helmi Mäelo algatusel. Emadepäev on kõikide emade ja perede tähtpäev.

Soomes Espoos hukkus reede pärastlõunal kaevetöödel kaks pinnasevaringu alla jäänud eestlast, vahendas Helsingin Sanomat  

Töölised olid varingu hetkel kolme meetri sügavuse kanalisatsioonikraavi põhjas. Nende kolmas kaaslane üritas mehi välja kaevata ja kui see ei õnnestunud, kutsus kohale päästjad.

Päästjad said hädakõne kella kahe ajal pärastlõunal ja neil kulus mitukümmend minutit mõlema ohvri väljakaevamiseks.

Päästetöötajate andmeil ei olnud kraavi ühele küljele paigaldatud toestust. Tööohutusinspektor Ville Kurunsaari nimetas õnnetuse põhjuseks tööohutusnõuete eiramist. Kurunsaari sõnul algatatakse juhtunu osas ilmselt kriminaalasi.

"Kraav oli toestamata ja maa liigub üsna kergesti, kui on erinevaid kihte ja niiskust," ütles inspektor.

Politsei kinnitas, et teavitab oma otsusest edasiste sammude kohta nädalavahetuse jooksul.

Soomes sai eelmisel aastal tööõnnetustes surma 20 ja ülemöödunud aastal 28 inimest. Naistega juhtub surmaga lõppevaid tööõnnetusi haruharva, vaid üks või kaks aastas. Viimastel aastatel on tööõnnetused pidevalt vähenenud, kuid mõnedel hinnangutel võib seda põhjendada majanduslangusega.

Vuokse sadamas sai novembrikuus surma Ghana päritolu mees, kes libises ja kukkus vette. Oktoobris tabas lahtipääsenud metallitükk Iisalmes asuva terasetehase töölist, kes hukkus kohapeal. Septembris jättis keskealine mees elu Rovaniemes eramajale tehtud elektritööde käigus, elektrilöögist suri ka Savitaipaleel Poola ettevõtte heaks töötanud mees.

Nädalavahetusel harjutavad pea pooltuhat kaitseliitlast Kevadtormi raames tegutsemist politsei- ja piirivalveameti (PPA) abistamisel, mis on üks Kaitseliidu seadusega ettenähtud kohustusi.

"Koostöös PPA-ga on võimalik saada õppetunnid, mille alusel on võimalik anda hinnang, kuidas ja mis moodi on Kaitseliidul võimalik toetada edaspidi PPA-d siseriikliku turvalisuse tagamisel," selgitas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

"Vastavalt kehtivale riigikaitse arengukavale on maakaitse Kaitseliidu ülesanne, PPA tegevuse toetamine on arvestatav osa sellest," lisas kindral Kiili.

PPA korrakaitsepolitsei juhi Joosep Kaasiku sõnul on politsei ja Kaitseliidu koostöö pikaajaline. "Kaitseliit on turvalisuse loomisel politseile oluline koostööpartner. Selleks, et kaitseliitlased saaksid ja oskaksid politseitegevusi vajadusel toetada, on aga eelnevalt vaja põhilised ülesanded läbi rääkida ja ka harjutada," ütles Kaasik.

Kaitseliitlased harjutavad kõigis maakondades PPA ametnike käe all sõiduki ja isiku kinnipidamise ja läbiotsimise protseduure, tegevusi valvatava objekti patrullis ja kontrollpostil, tegevust julgeolekuperimeetril ja teisi politseilisi tegevusi.

Õppuse lõpptulemusena peab olema läbi harjutatud maakaitse juhtimisahel ning malevates on ette valmistatud rühma suurused üksused, mis on valmis toetama PPA tegevust riigikaitseliste objektide ja riigipiiri valves.

Politsei tegevuse toetamist harjutas Kaitseliit Tallinnas ka mullusel Kevadtormil.

Kaitseliit osaleb tänavusel Kevadtormil esmakordselt maakaitsestaabi ja maakaitseringkonna staabiga. 10.-17. maini osalevad Kevadtormil lahingülesannete täitmisel Kaitseliidu Tartu, Põlva, Võrumaa, Viru, Valgamaa, Sakala ja Pärnumaa maleva ning Küberkaitse üksused, kokku üle 1000 kaitseliitlase.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

Politsei viib reedel kogu Eestis läbi "Kõik puhuvad" operatsioone ning juhib tähelepanu ohtudele, mis alkoholi tarvitanuna rooli istumisega kaasnevad.

Reedel teevad puhumisoperatsioone kõikide prefektuuride politseinikud. Joobekontrolle viiakse läbi nii päeval kui ka öötundidel ning nii asulates kui asulavälistel teedel.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul hälbib alkoholi mõjul juhi võime liikluspilti tajuda, ohte märgata ning nendele reageerida. „Sageli juhtuvad joobes juhtidega õnnetused suurtel kiirustel. Väga tihti ei kasuta sellised juhid ka turvavarustust ega nõua selle kasutamist reisijatelt. Nii on ka nende õnnetuste tagajärjed enamasti rasked,“ ütles Tänak.  

Möödunud aastal hukkus joobes juhtide põhjustatud õnnetustes 25 inimest ning vigastada sai üle 250 liikleja. Tänavu on alkoholi mõju all juhi süül vigastada saanud 54 ja hukkunud kuus inimest. 

Keskmiselt avastab politsei iga päev 22 alkoholi tarvitanud juhti.