Võrumaal keeras jalgrattur neljapäeva õhtul ette tagant tulnud sõiduautole ja sai vigastada

Kell 19.25 juhtus liiklusõnnetus Lasva vallas Võru-Räpina maantee 12. kilomeetril, kus 57-aastane Robert kaldus teadmata põhjustel jalgrattaga ootamatult vasakule, ette tagant tulnud Citroen Berlingole, mida juhtis 27-aastane Andres, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti korrapidaja.

Kiirabi viis jalgratturi Lõuna Eesti Haiglasse.

Siseministeeriumi andmetel sündis Eestis mullu 1102 last ja suri 1330 inimest, seega püsib Eesti loomulik iive jätkuvalt negatiivsena.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna andmeil registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused aprillis kokku 1102 lapse sünni, neist 573 olid poisid ja 529 tüdrukud, teatas ministeerium BNS-ile. Kaksikuid sündis 11 paari, neist viis paari poisse, üks paar tüdrukuid ja viis segapaari.

Tallinnas sündis 420 last, Harjumaal 141, Hiiumaal kuus, Ida-Virumaal 93, Jõgevamaal 21, Järvamaal 25, Läänemaal 20, Lääne-Virumaal 31, Põlvamaal 17, Pärnumaal 54, Raplamaal 27, Saaremaal 31, Tartumaal 141, Valgamaal 17, Viljandimaal 43 ning Võrumaal 15 last.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed poistele Artjom, Kristjan, Markus, Sander, Damir, Oliver, Gregor, Kristofer, Richard ja Sebastian. Tüdrukutele pandi enim nimeks Mia, Mirtel, Darja, Alisa, Arina, Sandra, Eliise, Kaisa, Laura ja Polina.

Eelmisel kuul sõlmiti 305 abielu, neist kaheksa sõlmisid vaimulikud ja 16 notarid. Lahutati 221 abielu ning registreeriti 1330 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 43 ja maavalitsuse otsusega 109 inimesele, neist eesnimi 21, perekonnanimi 118 ning ees- ja perekonnanimi 13 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 104 naist ja 48 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1205 sündi, 1418 surma, 281 abielu, 238 abielulahutust ja uus nimi anti 153 inimesele.

Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm algas ööl vastu neljapäeva lahingutegevus, esimesed lahingud võttis vastu Kaitseliidu maakaitsepataljon.

Ööl vastu neljapäeva alustas Scoutspataljoni juhitud rahvusvaheline üksus Võru lähistel rünnakut kokku harjutava ajateenijate pataljoni ja Kaitseliidu maakaitsepataljoni vastu, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap.

Esimesed lahingud võttis vastu maakaitsepataljon. "Kaitseliit asus täitma lahinguplaani - maakaitsepataljon osutas vastasele visa vastupanu, jätkates samaaegselt kohalike elanikkonna kaitsmist," ütles kolonelleitnant Aron Kalmus, kes juhib Kevadtormi sõjamängu.

Lahingutegevus leiab neljapäeval aset Võru, Kanepi ja Antsla vahelisel alal, kust üksused liiguvad edasi Viljandi suunal. Liiklejatel palutakse olla selles piirkonnas tavapärasest tähelepanelikum.

Scoutspataljoni juhitud rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti kompaniid ning Leedu luurerühm.

Hindamisõppusel rakendavad üksused lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile.

Kaitsetegevusega algavates lahingutes hinnatakse nii erinevate tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, mis hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, Ämari lennubaasi ning Pärnumaad. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

Aasta-aastalt suureneb liiklusõnnetuste hulk, milles üks pool on pensioniealine inimene, kirjutab ajaleht Sakala.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Tõnu Kürsa sõnul on üks põhjus see, et eakad on lihtsalt varasemast tublimad ja liiguvad rohkem ringi nii ühistranspordivahendite kui isiklike sõiduautode ja jalgratastega.

Möödunud aastal juhtus Eestis 74 inimvigastusega liiklusõnnetust, milles üks osaleja oli üle 65-aastane inimene. Peamised põhjused olid Kürsa sõnul keelatud kohas sõidutee ületamine ja uisapäisa ülekäigurajale astumine. Sooritati ka ohtlikke manöövreid või ei antud teed sõidueesõigusega juhile.

Peamised kohad, kus eakamad liiklejad õnnetustesse sattusid, olidki reguleerimata ristmikud ja ülekäigurajad, ühissõidukite peatumise kohad ning turgude ja kaupluste ümbrused.

Juhtimisõiguse omandamiseks või taastamiseks peab juht edukalt sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Muu hulgas tuleb esitada tervisetõend, mis väljastatakse üldjuhul kümneks aastaks, alates 65. eluaastast aga viieks aastaks.

"Autojuht peab ka ise iga kord autorooli istudes veenduma, et tema tervislik seisund ikka lubab sõidukit juhtida," rõhutas Kürsa. Kui arst on tuvastanud isikul mõne süveneva haiguse, võib tervisetõendi kehtivusaeg olla veelgi lühem. Olemas on ka lisatingimustega tervisetõendid, mille omanik võib autot juhtida näiteks mõnes konkreetses piirkonnas või ainult valgel ajal.