EESTI UUDISED BNS

Möödunud aasta eest deklareeriti tulu ligikaudu 6 miljardit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

2013. aasta kohta esitati maksu- ja tolliametile 553 536 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2012. aastaga võrreldes 1,6 protsenti vähem. Ühe deklaratsiooni kohta teeb see keskmiselt ligi 11 200 eurot, teatas amet.

Võrreldes eelneva aastaga kasvas oluliselt välistulude deklareerimine, mis moodustas 151,2 miljonit eurot ehk 32 protsenti enam kui 2012. aastal. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul pööras amet välistulude deklareerimisele varasemast suuremat tähelepanu.

Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95 protsenti esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Harju maakond (96,4 protsenti) ja valdadest Kiili vald (98,8 protsenti).

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,7 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2013. aasta eest 898 eurot kuu kohta, 2012. aastal oli keskmine palgatulu 839 eurot kuus.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (57 protsenti), pensionidelt (17,2 protsenti) ja laste maksuvabalt tulult (7 protsenti). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid ja töötuskindlustuse maksed.

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti kolmes deklaratsioonis, mida on poole vähem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 2324 deklaratsiooni alusel kokku 291 858 eurot. Tagastatud on tulumaksu 383 834 deklaratsiooni alusel kogusummas 85,5 miljonit eurot.

Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2013. aastal eluasemelaen või juhtumeid, kus laenu pole INF-deklaratsioonil kajastatud. Samuti lähevad kontrolli need deklaratsioonid, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kus varasemate aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest, on tähtajaks 1. oktoober. 1. juuliks tuleb 12 781 isikul juurde tasuda tulumaksu 5,8 miljonit eurot ja 1. oktoobriks ootab maksu- ja tolliamet tulumaksu 17 miljonit eurot 9454 isikult.

Võrumaal keeras jalgrattur neljapäeva õhtul ette tagant tulnud sõiduautole ja sai vigastada

Kell 19.25 juhtus liiklusõnnetus Lasva vallas Võru-Räpina maantee 12. kilomeetril, kus 57-aastane Robert kaldus teadmata põhjustel jalgrattaga ootamatult vasakule, ette tagant tulnud Citroen Berlingole, mida juhtis 27-aastane Andres, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti korrapidaja.

Kiirabi viis jalgratturi Lõuna Eesti Haiglasse.

Siseministeeriumi andmetel sündis Eestis mullu 1102 last ja suri 1330 inimest, seega püsib Eesti loomulik iive jätkuvalt negatiivsena.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna andmeil registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused aprillis kokku 1102 lapse sünni, neist 573 olid poisid ja 529 tüdrukud, teatas ministeerium BNS-ile. Kaksikuid sündis 11 paari, neist viis paari poisse, üks paar tüdrukuid ja viis segapaari.

Tallinnas sündis 420 last, Harjumaal 141, Hiiumaal kuus, Ida-Virumaal 93, Jõgevamaal 21, Järvamaal 25, Läänemaal 20, Lääne-Virumaal 31, Põlvamaal 17, Pärnumaal 54, Raplamaal 27, Saaremaal 31, Tartumaal 141, Valgamaal 17, Viljandimaal 43 ning Võrumaal 15 last.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed poistele Artjom, Kristjan, Markus, Sander, Damir, Oliver, Gregor, Kristofer, Richard ja Sebastian. Tüdrukutele pandi enim nimeks Mia, Mirtel, Darja, Alisa, Arina, Sandra, Eliise, Kaisa, Laura ja Polina.

Eelmisel kuul sõlmiti 305 abielu, neist kaheksa sõlmisid vaimulikud ja 16 notarid. Lahutati 221 abielu ning registreeriti 1330 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 43 ja maavalitsuse otsusega 109 inimesele, neist eesnimi 21, perekonnanimi 118 ning ees- ja perekonnanimi 13 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 104 naist ja 48 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1205 sündi, 1418 surma, 281 abielu, 238 abielulahutust ja uus nimi anti 153 inimesele.

Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm algas ööl vastu neljapäeva lahingutegevus, esimesed lahingud võttis vastu Kaitseliidu maakaitsepataljon.

Ööl vastu neljapäeva alustas Scoutspataljoni juhitud rahvusvaheline üksus Võru lähistel rünnakut kokku harjutava ajateenijate pataljoni ja Kaitseliidu maakaitsepataljoni vastu, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap.

Esimesed lahingud võttis vastu maakaitsepataljon. "Kaitseliit asus täitma lahinguplaani - maakaitsepataljon osutas vastasele visa vastupanu, jätkates samaaegselt kohalike elanikkonna kaitsmist," ütles kolonelleitnant Aron Kalmus, kes juhib Kevadtormi sõjamängu.

Lahingutegevus leiab neljapäeval aset Võru, Kanepi ja Antsla vahelisel alal, kust üksused liiguvad edasi Viljandi suunal. Liiklejatel palutakse olla selles piirkonnas tavapärasest tähelepanelikum.

Scoutspataljoni juhitud rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti kompaniid ning Leedu luurerühm.

Hindamisõppusel rakendavad üksused lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile.

Kaitsetegevusega algavates lahingutes hinnatakse nii erinevate tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, mis hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, Ämari lennubaasi ning Pärnumaad. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.