Ilves juhtis emadepäeval tähelepanu naiste ebavõrdsele kohtlemisele

Emadepäeval Estonia kontserdisaalis esinenud president Toomas Hendril Ilves tõdes, et statistika näitab üheselt naiste ebavõrdset positisiooni ühiskonnas ning riigipea kinnitusel tuleb seda muuta, nagu ka panna mehed vastutama perekondade heaolu eest.

"Miskipärast on meil Eestis nii, et juttudesse sugude võrdõiguslikkusest suhtub suur osa ühiskonnast nagu lapse tüütusse jonni. Hakkavad kõlama üleolevad naljad, et ettevõtte nõukogu liikmete hulgas peaks olema kaks ja pool naist. Et naiste nappus riigikogus olevat naiste endi süü. Räägitakse mingist “Lääne poliitkorrektsusest”, kui samal ajal tunneme vajadust Lääne väärtuste järel, praegusel äreval ajal eriti tugevalt," rääkis Ilves.

Samas tõi ta esile, et statistilised näitajad peegeldavad karmi reaalsust. "Naiste positsioon Eestis vaatab kiretult vastu statistikaameti andmetest. Naised on keskmisest palju õiguskuulekamad, nad on palju haritumad, naisi on ühiskonnas rohkem. Ja nad teenivad palju vähem. Sama töö eest," rääkis Ilves.  

Kuigi teemaga justkui tegeletakse, siis palgalõhe meeste ja naiste vahel riigipea sõnul mitte ei kahane, vaid kasvab. "Ka sooline hariduslõhe mitte ei kahane, vaid kasvab – ehkki teistpidi. Vähem haritud saavad oluliselt suuremat palka. Maal, kus on väärtustatud haridust peaaegu kultuslikult, ei väärtustata haritumaid," ütles Ilves.

Tema sõnul vaatavad praeguse olukorra tagajärjed vastu ka Eesti rahvastikunäitajatest. Eesti elanikkond kahaneb, väljarännanute hulgas moodustavad suure osa noored, haritud naised – suur osa neist peatsed emad.

"Riik, mis, nagu alati, olla selles süüdi, on tegelikult üks väheseid tööandjaid, kelle juures palgalõhe ei evi erilist soolisust. Mis on siiani olnud meie vastus sellele olukorrale? Vastuseks on olnud järjekordne konverents. Pealkirjaga „Miks Eesti naine ei sünnita?“ Selge – vastutaja on paika pandud. Aga mis oleks, kui selle asemel, et vastutus naistele veeretada, hakkame hoopis küsima ja konverentse korraldama nii: mida teeb Eesti mees selleks, et naisel oleks turvaline luua oma kodu, pere ja tulevik just Eestis; miks Eesti tööandja, olgu naine või mees, ikka pahatihti naisalluva tööd mehe omast vähem väärtuslikuks peab; miks Eesti mees ei hooli oma tervisest, vaid joob, sööb, töötab, istub, kukub või sõidab end surnuks ja jätab oma lähedased üksi. Mida näitab meie oodatud eluea statistika, kus naised on peaaegu samal tasemel kui nende suguõed Põhjalas, aga meeste eluiga on ikka idaeuroopalik," arutles Ilves.

Tema sõnul tuleb ka küsida, miks jätavad isad lapsi unarusse, nii et riik, ega ammugi lastega jäänud ema ei suuda isalt lastele elatisraha kätte saada, kuidas saame teha rohkem aitamaks neid üksikemasid, kes kasvatavad last või lapsi ja peavad samal ajal tööl käima, mille eest tasutakse vähem kui sama tööd teinud mehele.

"Ehk ongi tegelikult nii, et Eesti rahva kestmise põhiküsimus pole: miks Eesti naine ei sünnita, vaid hoopis: miks Eesti mees ei vastuta? Iga ema, iga naine ootab kindlustunnet. Ja selle tunde osa on usaldus. Teadmine, et inimesed ei vea alt. Sestap ma loodan, et emadepäev kujuneb natuke teistsuguseks päevaks. Selliseks, mis on enam kui lihtsalt üks kahest päevast aastas, mil mehed on naiste vastu kenad. Päevaks, mil mõeldakse ja arutatakse, kuidas sellest tupikust välja tulla. Et tulevikus oleks meil rohkem emasid, keda austada," ütles Ilves.

Riigipea sõnul on 2014. aasta kevad on ärev aeg. "Meie poliitikud, riigiametnikud ja diplomaadid töötavad pikki päevi selle nimel, et meil oleks tugevam julgeolekuline heidutus, et NATO oleks Eestis nähtavam. Meie pikaajaline pühendumus kaitsekulutuste hoidmisele kokku lepitud, ette nähtud tasemel kannab nüüd vilja. Ajad on ärevad, aga me oleme oma kodutöö teinud," rääkis Ilves.

Samas küsis riigipea seksuaalvähemusele viidates, et miks ajal, kui eestlane tunnetab üle pika aja taas oma rahva väikest arvukust ja sellega kaasnevat kaitsetust, tegeletakse riigi sees viha külvamise ja sallimatusega. "Aastaid olen ma kirjutanud, kõnelenud, vaielnud selle nimel, et Lääne-Euroopa ei käsitleks meid teisejärgulise Euroopa Liidu või NATO liikmena. Et meid võetaks võrdväärsena. Et meie oleme just nagu teie olete. Või kas oleme? Ajal, mil me tahame nii väga tunda end osana sellest Läänest, kuhu me peame end kuuluvaks ja mida hurjutatakse Kremlist ta sallivuse ja pehmuse pärast, näitame oma sallimatusega kuuluvust hoopis sallimatute leeri," rääkis Ilves.  

Mida tehakse seadustega, otsustatakse Ilvese sõnul riigikogu saalis. "See on nende pädevuses. Mind teeb ärevaks see, kuidas neid asju arutatakse väljaspool seadusandliku võimu saali. Mõelgem sellele omaenda pere suhtes just sallivaimale inimesele – emale – pühendet päeval," ütles Ilves.

"Jah, meil on arvamuste vabadus. Meil on õigus välja öelda, kui miski ei meeldi. Aga meil ei ole õigust kedagi alandada ega hirmutada. Kindlasti mitte emasid. Ega peresid, mis on meie enda omast erinevad. Õigus teha oma eraelus vabu valikuid on meie vabaduse alus. Kui selle aluse oma jalge alt mistahes põhjusel või ettekäändel kaotame või isegi seda kõigutame, saab meist hoopis teistsugune riik ja teistsugune ühiskond ka paljudes muudes küsimustes. Me näeme sellist riiki liigagi lähedal," arutles president.