EESTI UUDISED BNS

Võrumaal põrkasid kokku kaks sõiduautot, õnnetuses vigastada saanud juhile anti esmaabi õnnetuspaigal.

Võrumaal Vastseliina vallas Viluste - Lindora tee 22. kilomeetril kaldus sõiduauto Dodge Caravan roolis olnud 39-aastane Aleksandr pühapäeval kella 23.45 ajal paremkurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu tuleva sõiduautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 31-aastane Ivan, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kokkupõrke tagajärjel sõitis Mercedes-Benz kraavi ja paiskus katusele. Juhile anti esmaabi koha peal.

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest ning rahvaarvu vähenemine on pidurdunud, teatas statistikaamet.

Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3 protsenti, välisrände tõttu vähenes elanikkond 2614 ja loomuliku iibe tõttu 1741 inimese võrra, teatas statistikaamet BNS-ile.

Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses, märkis amet.

Loomulik iive oli 2013. aastal negatiivne 1741 inimese võrra. Mullu sündis 13 575 ja suri 15 316 inimest. Välisrände saldo oli samuti negatiivne, ssisserändajaid oli 4110 ja väljarändajaid 6724, seega rändas välja 2614 inimest rohkem kui riiki sisenes.

Amet märgib, et rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus. Sündide arv on viimasel kolmel aastalt kiirest langenud, 2013. aastal oli üle 2000 sünni vähem kui 2010. aastal. Surmade arv langes möödunud kümnendil, mille tulemusel on kasvanud oodatav eluiga, kuid viimasel kolmel aastal on surmade arv stabiliseerunud. Seega väheneb Eesti loomulik iive peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu.

Väljaränne jäi 2013. aastal eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele, kuid sisseränne mõnevõrra kasvas. Et väljaränne hakkas 2–3 aasta eest kiiresti kasvama, oli sisserände kasv ootuspärane, kuna need protsessid toimuvadki omavahel paariaastase nihkega, märkis statistikaamet. Selle tulemusel vähenes välisrände tõttu Eesti rahvaarv 1000 inimese võrra vähem kui 2012. aastal.

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond, kus rahvaarv kasvas enam kui 4100 inimese võrra. Samas ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond kahanes veidi. Elanikkonda kaotasid kõige rohkem Ida-Viru ja Järva maakond. Nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu vähenes neis maakondades rahvaarv üle 1,5 protsendi. Suhteliselt väiksem elanike kaotus oli Saare, Hiiu, Tartu ja Põlva maakonnas. Tartu maakonda ilma Tartu linnata elanike arv kasvas veidi.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustab esmaspäeval Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, külvates lennukilt vaktsiini sisaldavaid söödakapsleid.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest, teatas amet BNS-ile. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist piki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse lseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, seda ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal.

Leitud vaktsiinipala tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb selle ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, nahka tuleb pesta ka seebiga ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste äge närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 13. maini.

Esmaspäeval teevad gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajad inglise keele riigieksamit, eksamile on registreerunud pea 8000 eksaminandi.

Esmaspäeval viiakse läbi eksami kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisosa, suulise osa intervjuud toimuvad koolides 6.–12. maini, teatas BNS-ile SA Inove esindaja.

Sellest aastast peab õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele eksami. Võõrkeele eksamiks said eksamisooritajad valida eksami inglise, prantsuse, saksa või vene keeles.

Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme tunnistuse. 75–100 protsenti maksimaalsest tulemusest saavutanutele väljastatakse B2-tasemel keeleoskust tõendav tunnistus. Keeleoskuse taseme omistamise eeltingimus on, et ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0.

Riigieksamite tulemused teatatakse õpilastele 20. juuniks.

Riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 500 eksaminandi. Kokku tehakse 27 216 eksamit.