Võrumaal tohib küttida kolme loomapargist põgenenud hunti

Keskkonnaamet lubas Võrumaal erandkorras küttida kolm loomapargist vabadusse pääsenud hunti, kes on kutsikast peast loomaaias elanud ega oska vabaduses hakkama saada ning võivad seal põhjustada mitmeid probleeme.

Keskkonnaamet sai esmaspäeval teate, et lõhutud aediku tõttu on MTÜ Alaveski Loomapargist vabadusse pääsenud kolm hunti, teatas BNS-ile keskkonnaameti pressiesindaja. "Amet andis loa hundid tabada, sest nad võivad vabadusse elama jäädes hulga probleeme tekitada," lausus pressiesindaja, lisades, et vabadusse pääsenud huntide loodusest elusana kinnipüüdmine on äärmiselt keeruline.

"Hundid on kutsikast peale loomaaia tingimustes üles kasvanud ning ei ole võimelised looduses iseseisvalt hakkama saama," ütles ameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik. "Keskkonnaametile laekunud andmete kohaselt on hundid tulnud inimelamute lähedusse. Külaelanikud on kaevanud, inimesed ei tunne end turvaliselt ning loomapargis üles kasvanud hundid võivad asuda murdma piirkonnas peetavaid koduloomi. Loodusesse elama jäädes ja vabalt elavate huntidega paaritudes rikuvad mujalt loomaaeda toodud isendid kohaliku hundipopulatsiooni genofondi."

Keskkonnaamet lubas jahindusorganisatsioonidel vabadusse pääsenud hundid tabada väljaspool jahiaega Antsla, Lepistu, Krabi, Mõniste, Varstu, Koemetsa, Hargla ja Karula jahipiirkonnas ning tuleb jälgida, et kütitaks vaid loomapargist vabadusse pääsenud isendeid.

Keskkonnaamet  ja Võrumaa veterinaarkeskus uurivad loomapargi ehitiste nõuetele vastavust. Nõuete järgi peab tarastus tõkestama loomade põgenemise ning tarastuse korrasolekut peab omanik regulaarselt kontrollima ja vead parandada. Võimalikud sanktsioonid loomapargile tulenevad kontrolli tulemustest.

Tavatingimustes tohib hunte küttida novembrist veebruari lõpuni ja lõppenud hooajal lasid jahimehed Eestis 78 hunti. Neist 68 kütiti limiidi piires ja kümme erilubade alusel. Üldse kütiti tänavusel hooajal kõige enam hunte  Järvamaal ja Harjumaal ehk vastavalt 17 ja 12. Neis maakondades oli huntide asustustihedus kõige suurem ning liikvel kõige enam hundikarjasid.