Tööandjad ei pea 1. maile eelneval kolmapäeval, 30. aprillil tööpäeva lühendama, kuid võib seda teha, teatas tööinspektsioon.

Tuleva nädala reede, 2. mai on tavapärane tööpäev ja jääb käesoleval aastal riigipüha ja puhkepäevade vahele. Selleks, et töötajad saaksid kasutada  puhkepäevi järjest, võttes arvesse ka töö mugavamat korraldamist, on paljud tööandjad nõus andma 2. mail vaba päeva tingimusel, et töötamata päev viiakse üle töötajale ettenähtud puhkepäevale mõnel muul nädalal  pärast 2. maid.

Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitam selgitas, et töötajale on seadusega ette nähtud iganädalane puhkeaeg, mis ei tohi olla lühem kui 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. „Tasatöötamise üleviimine  mõne muu nädala puhkepäevale toob kaasa iganädalase puhkeaja rikkumise. Kui töötaja ei ole huvitatud 2. mai üleviimisest muule puhkepäevale, on tal õigus sellest keelduda, sest tegemist on esiteks puhkeaja nõuete rikkumisega, teiseks tööandja ühepoolse tööajakorralduse muutmisega,“ ütles Siitam.

Siitami sõnul peaks töötaja oma otsusest selgelt tööandjale teada andma, samuti seda, et ta on valmis 2. mail töötama. Kui tööandja siiski korraldab tööaega nii, et 2. mail ei töötata, on töötajal õigus nõuda sel päeval tööga kindlustamata jätmise eest keskmise töötasu maksmist. Kui aga töötaja ei teata oma valmidusest 2. mail töötada ja ei tööta, kuna töötab asenduspäeval, ei saa ta 2. mai eest töötasu, vaid saab töötasu asenduspäeval töötamise eest.

1. maile eelneva tööpäeva lühendamine on vabatahtlik ja seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole. Töötasu osas on kohustuslikud reeglid. Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks riigipühal töötamine ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.

Tööpäeva kolme tunni võrra lühendamine on seaduse järgi kohustuslik 23. veebruaril, 22. juunil, 23. ja 31. detsembril.

Tänavu on aasta algusest alates liiklusõnnetustesse sattunud ligi 30 jalgratturit, lisaks on mitu õnnetust juhtunud tõukerattal sõitva lapsega.

Tänavu on aasta algusest alates on liiklusõnnetustesse sattunud 28 jalgratturit, enamasti on need liiklusõnnetused juhtunud asulas sees ning enamasti on ratturi suhtes tähelepanematu olnud autojuht, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Ratturite enda põhjustatud õnnetusi on olnud kaheksa. Kahel juhul sõitis rattur otsa jalakäijale ning viiel juhul sõitis alkoholi tarvitanud jalgrattur vastu sõidukit.

Valdavalt on jalgrattaga sõites õnnetusse sattunud mehed või poisid, kokku 21 juhul ning 11 juhul oli rattur alaealine.

Jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes ei ole tänavu hukkunud ühtegi inimest.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak toonitas, et kaherattalised on liikluses tagasi ning autojuhtidel tuleb teadlikult õppida rattureid märkama. „Ohuolukorrad tekkivad eelkõige pööretel ja reguleerimata ristmikel, mistõttu on väga oluline enne manöövri alustamist veenduda, et ei eest- ega tagantpoolt ole lähenemas kaherattalist,“ sõnas ta.

Tänak tõi esile, et mitu õnnetust jalgratturitega on juhtunud pööretel, kus juht ei märka vasakpöördel olles otse vastutulevat ratturit või sõidab peateel liikuvale jalgratturile ette kõrvalteelt. Vöötrajast üle sõitvate ratturitega on õnnetusi olnud kolm. Üks õnnetus oli ka selline, kus kokku põrkasid kaks jalgratturit ning mõlemad neist said ka vigastusi.

„Jalgrattur on juht ja temale kehtivad liiklusreeglid sarnaselt autojuhiga. Jalgratast ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna ning jälgida tuleb kõiki liiklusmärke ja fooritulesid. Ülekäigurada võib küll ületada rattalt maha tulemata, ent sellisel juhul ei ole ratturil autojuhi suhtes eesõigust nagu on jalakäijal. Seega tuleb igal juhul enne ülekäigurajale sõitmist hoog maha võtta. Ülekäigurajal sõites ei tohi mingil juhul ohustada jalakäijat,“ sõnas Tänak.

Tänak tõi ka esile, et möödunud aastal hakkasid jalgratturitega õnnetused sagenema maikuus.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul on tänavu on juhtunud ka kolm õnnetust tõukeratastel lastega. Kahel juhul sõitis autojuht otsa teed ületavale tõukerattaga lapsele.

Tänak sõnas, et liiklusseaduse mõistes on tõukerattaga liikuja jalakäija, mistõttu tuleb talle ülekäigurajal teed anda. „Samas liigub tõukeratas jalakäijast tunduvalt kiiremini, mistõttu tuleb lastele meelde tuletada, et enne ülekäigurada hoog maha võetaks ning veendutaks, et juht on liiklejat märganud ja saab sõiduki pidama,“ toonitas ta.

Möödunud aastal juhtus jalgratturitega 163 liiklusõnnetust ning neis hukkus üheksa inimest. 2012. aastal juhtus jalgratturitega 142 õnnetust ja hukkus seitse inimest. 2011. aasta vastavad näitajad olid 176 ja 13 ning 2010. aastal 133 ning üheksa.

Kuperjanovi jalaväepataljoni õppuse "Tormihoiatus" käigus ehitasid pioneeripataljoni ajateenijad kergliiklussilla üle Rõuge jõe.

"Pioneerirühmale ei olnud silla ehitamine esmakordne ja kokkuharjutanud meeskonnana said nad jalakäijate silla valmis pea nelja tunniga," ütles pioneerirühma vanem nooremveebel Aivo Elken kaitseväe peastaabi teatel. "Lahingutegevuses on pioneeride ülesanne lisaks vastase tõkestamisele ka oma üksustele liikuvuse tagamine. Seega on silla rajamine hea võimalus harjutada koostööd ning tagada oma üksustele võimalus ületada veetakistus kuiva jalaga."

Sild ühendab jõe eri kallastel asuvaid harjutusalasid ja lühendab oluliselt jalgsirännakuid ühelt alalt teisele.

Kuperjanovi pataljoni viimane "Kevadtormi" eelne õppus "Tormihoiatus" algas reedel. Kolme päeva jooksul pidasid kaitseväelased lahinguid Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning harjutasid luuretegevust ja linnalahingut Võru linnas koos kaitseliitlastega.

Õppusel osalesid Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru pataljoni ja pioneeripataljoni üksused ning Kaitseliidu Võrumaa, Valgamaa ja Põlva malevad. Kokku osales õppusel ligi tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Õppus "Tormihoiatus" lõppes pühapäeval näidislahinguga Võru linnas.

Pildid õppusest: http://pildid.mil.ee/Tormihoiatus-2014

Siseministeeriumi eelnõu kohustab kohalikku omavalitsust korraldama raskete tagajärgedega maanteeõnnetuse korral evakueeritute transporti ja paigutamist koos päästeametiga.

Eelnõu käsitleb raskete tagajärgedega maanteeõnnetuse lahendamist, mis kehtestatakse hädaolukorra seaduse alusel ning see sätestab hädaolukorra lahendamise korralduse ning seal osalevate asutuste ja isikute ülesanded.

Kohaliku omavalitsuse üksus kaastakse hädaolukorra lahendamisse ennekõike päästeameti tegevuse toetamiseks. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks on päästeameti nõustamine ja abistamine, selgub eelnõu seletuskirjast.

Samuti sätestab eelnõu, et kohaliku omavalitsuse üksus teeb päästeametiga koostööd inimeste evakueerimisel ning sellega seotud küsimustes, kuid kuna evakueerimise korraldamise vajadus ei tulene kohalikest huvidest ning ülesande täitmisel ei ole piirkondlikke erisusi, on tegemist riikliku ülesandega, mille täitmise ja rahastamise eest vastutab päästeamet.

Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel on õnnetus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses, muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi, kiirabi ja päästetöö toimimises.