Uuring: Eesti elanike alkoholitarbimine mullu veidi vähenes

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) alkoholituru uuring näitab, et ühe elaniku kohta tarbiti 2013. aastal 10 liitrit absoluutalkoholi, 2012. aasta tarbimine oli korrigeeritud andmetel 10,3 liitrit.

Mõõdukalt kasvas õlle ja veini tarbimine, vähenes siidri ja kange alkoholi tarbimine. Ühe inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt 76 liitrit õlut, 15,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke, nagu siider ja alkopopsid, 11,1 liitrit veini ja 9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, teatas EKI.

Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7 protsenti enam kui eelmisel aastal. Aktsiisitulude kasvu taga on aktsiisimaksude tõus ja suurenenud turistide ostud. Turistid ostsid alkoholi kaasa viimiseks nii kauplustest (peamiselt sadamapiirkonnast) kui laevadelt ning tarbisid jooke ka Eestis baarides ja restoranides.

Eestit külastanud väliskülastajate arv 2013. aastal suurenes. Välismaalased tegid eelmisel aastal Eestisse üle 6 miljoni reisi ja aastaga oli kasv ligi 13 protsenti. 41 protsenti külastajatest olid soomlased. Ka piiriülestes alkoholiostudes on kõige suuremad just soomlaste ostud. Nii EKI kui ka Soomes tehtud uuringud (THL) näitavad, et Soome turistid on aasta jooksul välismaalt ligi 15 protsenti rohkem alkoholi kaasa toonud ja olenevalt joogigrupist on siin Eestist toodud kauba osakaal 59-88 protsenti.

Koguseliselt ostsid välisturistid kaasa või tarbisid Eestis kohapeal kõige enam õlut, kokku 34,3 miljonit liitrit (pudeli kanguses). Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi välisturistidele koos kohapealse tarbimisega kokku 23,8 miljonit liitrit, kangeid alkohoolseid jooke 9,5 miljonit liitrit ja veine 5,5 miljonit liitrit. Välisturistide kaasaostetud alkohoolsetest jookidest suurenes aastaga kõige enam ehk 14-15 protsenti lahjade alkohoolsete jookide, veinide ja õllede ostukogus.

Turistide ostetud ja tarbitud kogused on maha arvestatud Eesti siseturu müügimahust ja ei sisaldu Eesti elanike tarbimisnumbrites.

Jätkuvalt on Eesti probleemiks viina salaturg, mis EKI varimajanduse uuringu andmetel on küll maksu- ja tolliameti idapiiril ette võetud Venemaalt kaasa ostetavate aktsiiskaupade koguste piirangute tõttu langustrendis, kuid annab siiski ligi 23 protsenti viina tarbimisest.

Alkohoolsete jookide hinnad Eestis tõusid statistikaameti andmetel 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,5 protsenti ja keskmine brutopalk 7,6 protsenti, seega oli palgakasv kiirem kui alkoholi hinnatõus. Sellises majandusolukorras alkoholitarbimise kahanemine viitab positiivsetele muutustele elanike hoiakutes. Tervislikuma käitumise positiivseks tagajärjeks on tervise arengu instituudi info kohaselt 2013. aastal vähenenud suremus alkoholiga seotud haigustesse.