Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine tööjõukulu jääb vahemikku 3,7 kuni 40,1 eurot, seejuures on Eesti vastav näitaja 9 eurot.

Statistikaameti statistikablogi andmetel oli Euroopa Liidu mullune keskmine tööjõukulu tunnis 23,7 eurot. Eurostati hinnangu kohaselt oli 2013. aastal kõrgeim tööjõukulu tunni kohta Rootsis: 40,1 eurot. Järgnesid Taani 38,4 ja Belgia 38 euroga. Kreekas oli vastav näitaja 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.

Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis Euroopa Liidu madalamate seas, siis muutus oli 2013. aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis: 7,2 protsenti. Lätis oli muutus 5,9 protsenti, Leedus 5,7 protsenti, Bulgaarias 4,3 protsenti ja Poolas 3,9 protsenti, mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.

Eesti palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta neljandaks kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus. Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4 protsenti, Eestis oli sooline palgalõhe liikmesriikide seas kõige suurem: 30 protsenti. Suurim palgalõhe, 44,9 protsenti, oli finants- ja kindlustusalal. Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel. 2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohtadel 30,1 protsenti naisi ja 15,5 protsenti mehi, seega tuleks palgalõhet analüüsida ametialade kaupa.

Ilmateenistus prognoosib kogu järgnevaks nädalaks kuiva ilma, kuigi läheb senisega võrreldes veidi jahedamaks.

Teisipäeval eemaldub üks kõrgrõhuala Venemaale. Norra merel tekib aga uus ja see laieneb üle Skandinaavia Läänemere äärde. Eestis on endiselt tugevam kõrgema rõhuga foon. Ilm on sajuta ning võrdlemisi selge taevaga. Põhjakaare tuul on mandril nõrk, õhtul saartel tugevneb. Öösel on sooja 2-7 kraadi, päeval sisemaal 17-21, meretuulega rannikul kuni 10 kraadi.

Kolmapäeval liigub kõrgrõhkkonna kese Skandinaaviasse ja selle serv laieneb üle Läänemere. Põhjakaarest kandub jõulisemalt külmem õhumass Eestisse. Kahe erineva õhumassi kokkupuuteala ümbritseb õhuke pilvekiht, kuid sadu sellest ei tule. Kirdetuul on võrdlemisi tugev. Öösel on sooja 2-8 kraadi, päev on eelnevatega võrreldes märksa jahedam ja sooja on 7-12 kraadi, Lõuna-Eestis võib õhutemperatuur veel paar kraadi kõrgemale tõusta.

Neljapäeval tuleb kõrgrõhkkonna kese Eesti kohale. Ilm on kuiv, selge ja vaikne, aga jahe. Õhutemperatuur langeb öösel -3 kuni +3 kraadini, päeval tõuseb sisemaal 10-11 soojakraadini, meretuulega rannikul on paar-kolm kraadi jahedam.

Reedel ulatub kõrgrõhuala vööndina üle Eesti. Ilm püsib kuiv, võrdlemisi selge taevaga ja vaikne. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +2 kraadi, päev on pisut mahedam ja sooja on sisemaal 12-14 kraadi, meretuulega rannikul enamasti alla 10 kraadi.

Laupäeval võib taevas õhukesi kõrgeid pilvi enam olla. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, päeval on sisemaal sooja 13-15 kraadi, meretuulega rannikul kuni 10 kraadi.

Pühapäeval on võrdlemisi selge taevaga. Tuul on öösel nõrk ja valdavalt lõunakaarest, päeval puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, päevaks lisandub soojemat õhku ja termomeetrinäidud tõusevad sisemaal 15-17 kraadini, meretuulega rannikul on aga ikka jahe.

Järgmise nädala esmaspäeval jätkub lõunakaarest soojema õhu juurdevool. On väike võimalus, et lisandub ka niiskust ning sel juhul on pilvi enam ja ka vihma võimalus suureneb. Tõenäolisem on variant, et ilm püsib veel kuivana. Öösel on sooja 2-7, päeval 12-17 kraadi.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus järgmisel aastal võrreldes tänavusega suureneb 170 euro võrra kuu kohta, näitavad sotsiaalkindlustusameti arvutused.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar-31. detsember 2015. aastal. Arvutused tehti 2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel.

Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 849,65 eurot. Sellelt tulult arvutatakse täiendav sissemakse teise pensionisambasse kuni kolmeaastast last kasvatavale isikule. Teise pensionisambaga liitunud inimesele tehakse täiendavaid sissemakseid alates 1. jaanuarist 2013 sündinud laste kasvatamise eest. Riik maksab teuse sambasse neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

2015. aastal on teise samba sissemakse neli protsenti  849,65 eurost, seega 33,99 eurot kuus. 2015. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitati 2548,95 eurot, mis on tänavusega võrreldes 170 euro võrra suurem.

Hüvitise ülempiir langes aastatel 2011 ja 2012, kajastades vastavalt varasemat keskmise palga langust.

Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.

Maanteeameti arvates võiks enne autojuhile tervisetõendi andmist kontrollida ka, ega tal ole probleeme liigunisusega või ei kimbuta teda äkki uneapnoe, kirjutab Postimees.

«Praegu töötatakse välja lihtsat küsimustikku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda ja teada saada, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte,» selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Vitali Nester ajalehele.

Abi küsimustiku koostamiseks palus maanteeamet Eesti Unemeditsiini Seltsilt ning teadustööga tegelevalt osaühingult Res-Medica. Doktor Erve Sõõru Res-Medicast koostas teadustöö «Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele».

Tööst selgub, et ligi 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magama jäämisest, kirjutab Postimees.

Nester kinnitas, et autojuhid sageli ei tunnista roolis tukastamist. Esmalt mõeldakse välja muud vabandused: metsloom hüppas ette või keegi keeras ette. Kui sõiduk on normaalsetes ilma- ja teeoludes kraavi läinud, siis võib Nesteri kinnitusel ikkagi arvata, et inimene oli unine.

Res-Medica teadustöös öeldakse, et juhid põhjendavad väsimust sageli pika tööajaga. Tegelikult võib päevane unisus olla hoopis krooniline probleem. Unehäiret ei oska aga väsimusega harjunud autojuhid endal kahtlustada.

Ravimata uneapnoega juhil on kuni seitse korda suurem risk liiklusõnnetusse sattuda, selgub teadustööst.

Praegu arstid tervisetõendi väljastamisel unisuse või uneapnoe kohta uuringuid ei tee ning selleteemalisi küsimusi ei esita. Seetõttu soovitab Erve Sõõru autojuhi tervisetõendi väljastamise korda muuta.

Kuidas täpsemalt, see alles selgub. Sõõru teemat Postimehele pikemalt kommenteerida ei soovinud, kuna projekt on alles algusjärgus. Nester nentis, et teema võetakse peatselt arutusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liikluskomisjonis. Maanteeameti teada töötab sama teema kallal ka Euroopa Komisjon.