EESTI UUDISED BNS

Päästeamet alustab mais kodukülastustega "Kodu tuleohutuks!", et nõustada inimesi üle Eesti tuleohutuse teemal nende enda elupaigas.

Kõik tänavu traagiliselt lõppenud tulekahjud on aset leidnud inimeste kodudes, teatas BNS-ile päästeameti pressiesindaja. Selleks, et elupinnad oleksid tule eest kaitstud, aitavad päästjad inimestel individuaalse nõustamise kaudu mõista just neid oma elupaigas varitsevaid ohte, püüdes leida parimad lahendused ohtude ennetamiseks.

Teadmiste puudumine, vähene ohtude ennetamine ja tuleohtlikud käitumisharjumused on peamised tulekahju põhjused kodus. Päästjad oskavad tähelepanu juhtida õigetele käitumisharjumustele kui ka jagada soovitusi, kuidas ja mida saab inimene oma lähedaste ja vara turvalisuse tagamiseks veel ära teha, teatas pressiesindaja.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on eelmiste aastate kodukülastuste kogemused näidanud, et inimesed vajavad üha enam sellealast teavet ja oma elupinnast lähtuvat nõustamist. "Kodukülastused on suunatud eelkõige neile, kellel võib tuleohutusalase info kättesaamine ja mõistmine olla raskendatud. Koostöös kohalike omavalitsustega tahame jõuda nende abivajajateni, kes on huvitatud selles vallas oma teadmisi ja oskusi suurendama," selgitas Tammsalu.

Peadirektori asetäitja lisas, et kodukülastuste eesmärk on aidata inimestel mõista tulega seonduvaid ohte nende enda elupaigas ja selle ümbruses, hinnata elektri- ja kütteseadmete korrashoidu, lahtise tule kasutamist, suitsuanduri vajalikkust, olemasolu ja töökorda. "Meie soov on aidata inimestel läbi nõustamise oma elupinnad tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada eluhoonete tulekahjude ning hukkunute arvu," lisas Tammsalu.

Kodukülastusi viivad läbi inimese elupaigale lähimad vabatahtlikud või kutselised päästekomandod ning regiooni päästeteenistujad,  kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi maist kuni aastalõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava hologrammiga punase töötõendi järgi.

"Kodu Tuleohutuks!" on päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud nõustamisteenus, eesmärgiga muuta kodud tuleohutuks ning anda nõuandeid inimeste elupinna tuleohutusalase seisukorra parandamiseks. Päästeameti võimekus on tänavu nõustada kuni 10 000 majapidamist.

Neljapäeva hilisõhtul paadiga Tamula järvele läinud ja hukkunud mehed ei kasutanud päästevarustust.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk ütles BNS-ile, et neljapäeva hilisõhtul paadiga Tamula järvele minnes kadunuks jäänud ja nädalavahetusel uppununa leitud kolm meest ei kasutanud päästevarustust. Uurimise edasised üksikasjad, nagu meeste võimalik joove ja muu, selguvad Keiski sõnul kriminaalmenetluse ja kohtuarstliku ekspertiisi käigus. Mis ajaks uurimine võiks lõppeda, ei osanud Keisk esialgu oletada.

Kolm meest, kellest kaks olid elukutselised päästjad, läksid neljapäeva õhtul kella 22 ajal aerupaadiga Tamula järvele. Kella 2.32 ajal sai häirekeskus teate, et mehed pole järvelt koju naasnud ja nende mobiiltelefonid on samuti levipiirkonnast väljas või välja lülitatud.

Mehi asusid otsima päästeameti pinnaltpäästjad. Kuna järve põhjas on mitme meetri paksune mudakiht ja kindlat otsinguala polnud, hinnati tuukrite kaasamist otsingutele otstarbetuks.

Reede varahommikul leiti järvest uppunud plastpaat, üks kummik ja kalakastid. Politsei jätkas meeste otsimist, kasutades selleks ka sonarit.

Võru kriminaaltalitus alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Reede hilisõhtul tulid oma kaatri ja erivarustusega politseile ja päästjatele appi Tallinnast pärit vabatahtlikud, kes leidsid öösel kella 1.55 ajal järvest 25-aastase Janeki surnukeha ja laupäeva hommikul toodi järvest välja kahe kadunuks jäänud mehe, 52-aastase Andrei ja 38-aastase Mareki surnukehad.

Tänavu esimeses kvartalis tuvastati Eestis 54 võltseuro kupüüri ja münti, mida on 30 võrra vähem kui möödunud aasta esimeses kvartalis

Endiselt on kupüüridest levinuimad 50- ja sajaeurosed võltskupüürid, neid tuvastati kohtuekspertiisi instituudis tänavu esimeses kvartalis vastavalt kaheksa ja seitse, ütles BNS-ile keskkriminaapolitsei pressiesindaja. Möödunud aasta sama ajavahemiku jooksul tuvastati 50- ja sajaeuroseid võltskupüüre vastavalt 19 ja 13.

Samuti võltsitakse ka euromünte. Nii avastati võltsitud kaheeuroseid münte tänavu esimeses kvartalis kokku 19, mullu sama ajavahemikujooksul 35 tükki.

Võltsitud 500-euroseid kupüüre avastati tänavu kolm, mullu esimeses kvartalis aga üks.

Võltsitud eurode levik Eestis on üks euroala väiksemaid, nentis pressiesindaja.

Lisaks võltsitud eurodele tuvastati ka 11 võltsitud USA sajadollarilist ja kaks võltsitud 50-dollarilist rahatähte.

Ajateenistusse kutsumisest vabastati eelmisel aastal terviseseisundi mittevastamise tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele 2657 kutsealust.

Kaitseministeeriumi andmetel anti ajutise tervisenõuetele mittevastavuse tõttu ajapikendust ajateenistuskohustuse täitmiseks 3046 kutsealusele.

Eelmisel aastal väljastas kaitseressursside amet kokku 21 311 kutset ilmuda terviseseisundi hindamiseks arstlikusse komisjoni, sealhulgas 50 kutset naist. Kokku langetasid arstlikud komisjonid 11 484 otsust, millest 3878 kutsealust, sealhulgas 34 naist, vastasid kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Kokku vabastati eelmisel aastal ajateenistusse kutsumisest 3040 kutsealust. Kutsealuseid oli kaitseväekohustuslaste registris kokku 45 290, kellest 21 289 said teenistusse astumiseks ajapikendust, neist valdav enamus, ehk 17 153 hariduse omandamiseks.

Ajateenistusse astumisest vabastati mullu 1902 kutsealust, kellest valdav enamus piirvanuse ületamise- 28-aastaseks saamise tõttu.