Neljapäeva hilisõhtul paadiga Tamula järvele läinud ja hukkunud mehed ei kasutanud päästevarustust.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk ütles BNS-ile, et neljapäeva hilisõhtul paadiga Tamula järvele minnes kadunuks jäänud ja nädalavahetusel uppununa leitud kolm meest ei kasutanud päästevarustust. Uurimise edasised üksikasjad, nagu meeste võimalik joove ja muu, selguvad Keiski sõnul kriminaalmenetluse ja kohtuarstliku ekspertiisi käigus. Mis ajaks uurimine võiks lõppeda, ei osanud Keisk esialgu oletada.

Kolm meest, kellest kaks olid elukutselised päästjad, läksid neljapäeva õhtul kella 22 ajal aerupaadiga Tamula järvele. Kella 2.32 ajal sai häirekeskus teate, et mehed pole järvelt koju naasnud ja nende mobiiltelefonid on samuti levipiirkonnast väljas või välja lülitatud.

Mehi asusid otsima päästeameti pinnaltpäästjad. Kuna järve põhjas on mitme meetri paksune mudakiht ja kindlat otsinguala polnud, hinnati tuukrite kaasamist otsingutele otstarbetuks.

Reede varahommikul leiti järvest uppunud plastpaat, üks kummik ja kalakastid. Politsei jätkas meeste otsimist, kasutades selleks ka sonarit.

Võru kriminaaltalitus alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Reede hilisõhtul tulid oma kaatri ja erivarustusega politseile ja päästjatele appi Tallinnast pärit vabatahtlikud, kes leidsid öösel kella 1.55 ajal järvest 25-aastase Janeki surnukeha ja laupäeva hommikul toodi järvest välja kahe kadunuks jäänud mehe, 52-aastase Andrei ja 38-aastase Mareki surnukehad.

Tänavu esimeses kvartalis tuvastati Eestis 54 võltseuro kupüüri ja münti, mida on 30 võrra vähem kui möödunud aasta esimeses kvartalis

Endiselt on kupüüridest levinuimad 50- ja sajaeurosed võltskupüürid, neid tuvastati kohtuekspertiisi instituudis tänavu esimeses kvartalis vastavalt kaheksa ja seitse, ütles BNS-ile keskkriminaapolitsei pressiesindaja. Möödunud aasta sama ajavahemiku jooksul tuvastati 50- ja sajaeuroseid võltskupüüre vastavalt 19 ja 13.

Samuti võltsitakse ka euromünte. Nii avastati võltsitud kaheeuroseid münte tänavu esimeses kvartalis kokku 19, mullu sama ajavahemikujooksul 35 tükki.

Võltsitud 500-euroseid kupüüre avastati tänavu kolm, mullu esimeses kvartalis aga üks.

Võltsitud eurode levik Eestis on üks euroala väiksemaid, nentis pressiesindaja.

Lisaks võltsitud eurodele tuvastati ka 11 võltsitud USA sajadollarilist ja kaks võltsitud 50-dollarilist rahatähte.

Ajateenistusse kutsumisest vabastati eelmisel aastal terviseseisundi mittevastamise tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele 2657 kutsealust.

Kaitseministeeriumi andmetel anti ajutise tervisenõuetele mittevastavuse tõttu ajapikendust ajateenistuskohustuse täitmiseks 3046 kutsealusele.

Eelmisel aastal väljastas kaitseressursside amet kokku 21 311 kutset ilmuda terviseseisundi hindamiseks arstlikusse komisjoni, sealhulgas 50 kutset naist. Kokku langetasid arstlikud komisjonid 11 484 otsust, millest 3878 kutsealust, sealhulgas 34 naist, vastasid kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Kokku vabastati eelmisel aastal ajateenistusse kutsumisest 3040 kutsealust. Kutsealuseid oli kaitseväekohustuslaste registris kokku 45 290, kellest 21 289 said teenistusse astumiseks ajapikendust, neist valdav enamus, ehk 17 153 hariduse omandamiseks.

Ajateenistusse astumisest vabastati mullu 1902 kutsealust, kellest valdav enamus piirvanuse ületamise- 28-aastaseks saamise tõttu.

Harju maakohus mõistis lõppeval nädalal šokivangistuse noorele emale, kes süüdistuse järgi peksis korduvalt oma väikest last.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt peksis raskes alkoholijoobes 26-aastane naine mullu sügisel oma nelja-aastast tütart käega näkku, pigistas kaelast ja tiris juustest, tekitades lapsele valu ja verevalumeid. Eelmise aasta alguses aga tõstis ta sama last kõrvadest ja viskas eemale, põhjustades tüdrukule valu.

Harju maakohus mõistis varem kriminaalkorras karistamata naise süüdi kehalises väärkohtlemises ja karistas teda lühimenetluses vangistusega üks aasta ja neli kuud.

Karistusest üks kuu tuleb naisel šokivangistusena kohe reaalselt ära kanda ja ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja kontrollnõudeid.

Lisakohustustena on naisel keelatud katseajal tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ta peab osalema sotsiaalprogrammides. Sundraha ja menetluskuludena peab ta riigile tasuma 1263 eurot.

Laste hooldusõigus on naiselt tsiviilkohtu määrusega täielikult ära võetud.