Maksu- ja tolliamet saatis reedel 3691 tööandjale teavituse selle kohta, et nende poolt haigekassas kindlustatud inimestele ei ole maksuandmete põhjal tegelikkuses väljamakseid tehtud, puudulikud andmed puudutavad kokku 5785 kindlustatud inimest.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni selgitusel võrdles amet koostöös haigekassaga tööandjate poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides esitatud isikutele tehtud väljamakseid Eesti Haigekassas ravikindlustatud inimeste andmetega.

"Selle tulemusel selgus, et 3961 tööandjat on küll haigekassas isikuid kindlustanud, kuid ei ole neile väljamakseid teinud. See võib olla tingitud vigadest raamatupidamises, aga ka sellest, et kindlustatud isikuga pole töösuhet alustatud või on jäetud töösuhte lõppemisest haigekassale teatamata," rääkis Reitmann pressiteates.

Analüüs viidi läbi seoses töötamise registri rakendumisega 1. juulist. Nimelt tuuakse kehtivad töötamised haigekassast üle töötamise registrisse ning alates 1. juulist tuleb registreerimist edaspidi hakata tegema maksu- ja tolliametis.

Reitmann lisas, et probleemi ulatus on tegelikkuses oluliselt suurem ja võib haigekassa hinnangul puudutada kuni 11 000 tööandjat. "Seetõttu jätkame koostöös haigekassaga nii analüüsi kui teavitusega ka järgnevatel kuudel. On oluline, et juulist käivituv töötamise register kajastaks õigeid andmeid ja et registri kaudu ravikindlustuse saanud inimesed ka reaalselt töötavad," ütles Reitmann.

Maksuhaldur palub kirja saanud tööandjatel andmed esimesel võimalusel üle kontrollida ja vajadusel parandused sisse viia. Juhul, kui tööandjad eksimusi ei tuvastata, tuleb tööandjatel nende isikute kindlustuskaitse Eesti Haigekassas lõpetada.

Ravikindlustuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud teatama haigekassale töölepingu lõppemisest 10 kalendripäeva jooksul. Juhul, kui tööandja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ning kindlustatud isikul tekkis seeläbi võimalus kasutada alusetult ravikindlustushüvitisi nagu raviteenused, rahalised hüvitised ja muu selline, on haigekassal õigus tekitatud kahju sisse nõuda tööandjalt.

Juulist rakenduvas töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis ja nii edasi tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

Selle aasta alguse seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest, mis on ligikaudu seitse protsenti siinsest kogurahvastikust ning kümme protsenti tööealistest inimestest.

Võrreldes varasemate aastatega vähenes möödunud aastal töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi, seisab statistikaameti statistikablogis.

Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega Horvaatia, järgnevad Eesti, Leedu, Island ning Norra.

Statistikaamet analüüsis sotsiaalkindlustusameti, Eesti tööjõu-uuringu ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid ning uuris, milline on keskmine töövõimetuspensionär või millised tingimused mõjutavad tõenäosust olla töövõimetuspensionär. Vaatlusaluseks perioodiks olid aastad 2007–2012.

Töövõimetuspensionäride arv kasvas kuni 2013. aastani Eestis iga aastaga, alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on töövõimetute arv kahekordistunud. Enim lisandus neid kriisiaastatel.

Administratiivandmed osutavad töövõimetule kui inimesele, kelle töövõime kao peamiseks põhjustajaks on lihasluukonna ja sidekoe haigused ning käitumis- ja psühhikahäireid. Võttes appi 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, saab selgeks, et töövõimetuspensionär on enamjaolt meesoost, kuulub vanuserühma 55–59 aastat ning elab Põlva-, Ida-Viru või Jõgeva maakonnas. Töövõimetuse määraks on enamasti kas 40 või 80 protsenti.

Otseselt mitteaktiivsuse mõju nende andmete põhjal ennustada ei saa, ent mõnesid paralleele saab tõmmata töötusega üldiselt: mida kõrgem on töötuse määr, seda suurem on ka töövõimetute osatähtsus nii maakonna kui ka riigi tasandil. Maakondlikult saab veel eraldi välja tuua töövõimetuse ja töövõimetuspensionite kui peamise elatusallika seose: mida rohkem on töövõimetuid, seda enam kasutatakse töövõimetuspensioni peamise sissetulekuna. See tähendab, et suure tõenäosusega töövõimetu samal ajal kusagil ei tööta.

On spekuleeritud, et töövõimetust mõõdetakse seoses inimese viimati või kõige kauem peetud ametiga. Samas ei tähenda isegi täielik töövõime kaotus seda, et inimene ei võiks mingit tööd teha. Üks tüüpilisi hirme on seotud ka tööle naasmisega: kardetakse, et kaotatakse töövõimetuspension. See arvamus on aga ekslik. Kolmas aspekt töövõimetuse ja töötuse juures on alaline eemalolek tööturult ning sellest tingitud motivatsioonipuudus.

Nii 2007. kui ka 2012. aasta tööjõu-uuring osutavad töövõimetute suuremale osatähtsusele Jõgeva, Ida-Viru ning Põlva maakonnas. See on kooskõlas administratiivandmetega. Töövõimetuspensionäri sugu ja vanus ei erine administratiivandmetest: töövõimetu on keskmiselt 50–59-aastane mees. Tööjõu-uuring võimaldas vaadata ka töövõimetute haridust (domineerib keskharidus) ning viimast töökohta: keskmine valimisse sattunud töövõimetu tegeles varem oskustööga (näiteks põllumajandus-, metsandus-, jahindus- ja kalandustöötajad, käsi- ja oskustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad).

Mitmekesisemaid tulemusi pakub regressioonimudelite tõlgendamine. Prognoositi, milliste tunnuste mõjul inimene töövõimetuks osutuda võiks. Nii 2007. kui 2012. aasta tulemused on paljuski sarnased. Töövõimetus nihkub vanematesse vanuserühmadesse, suurima tõenäosusega on töövõimetud 45–63-aastased. 2012. aasta puhul on näha selge trend: vanuse kasvades oht osutuda töövõimetuks suureneb ning vanusrühmi võrreldes on see oht suurem 55-aastastel ja vanematel. Ühine näitaja mõlema aasta puhul on haridus: keskmine töövõimetu võiks pigem omada maksimaalset põhiharidust.

Kui inimene on olnud tööturult eemal üle kümne aasta, siis suurema tõenäosusega ta jääbki töövõimetuks. Võrreldes erinevad ametirühmi, on näha, et töövõime kadu esineb rohkem lihttöölistel. Sellest saab järeldada, et keskmise töövõimetu vanus, haridus ja viimane ametikoht osutavad olukorrale, kus üheks väljapääsuks töötusest ning sellest tingitud vaesusest näib olevat töövõimetuspension. Ka on ajakirjanduses korduvalt viidatud töövõimetuspensionile kui omamoodi sotsiaal- või toimetulekutoetusele. Üks, millele analüüsi tulemused tähelepanu juhivad, on see, et väljapääsuks võiks osutuda haridus. Parem haridus tagab parema töökoha ning sellest tulenevalt kindlama seisundi tööturul. Ka viitavad tulemused mõnevõrra struktuurse tööpuuduse tagajärgedele: teatud piirkondades pole teatud ametitel enam väärtust.

Võrreldes kirjeldavat analüüsi ning regressioonimudeleid, võib väita, et tulemused väga palju ei erine ja pigem toetavad üksteist. Kui nende tulemuste põhjal iseloomustada keskmist töövõimetut, siis võiks ta olla kesk- või põhiharidusega eelpensioni eas eesti mees, kes eeldatavasti elab Jõgeva, Ida-Viru või mõnes Kagu-Eesti maakonnas. Oma viimaselt ametikohalt, kus ta tegi lihttööd, lahkus ta vigastuse või haiguse tõttu ilmselt üle kümne aasta tagasi. On selge, et selle analüüsi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Pigem on see põgus vaade töövõimetute olukorrale, mille pinnalt saaks edaspidi põhjalikuma analüüsi teha.

USA suursaadik Eestis Jeffrey Levine leiab, et lääneriikide ja Venemaa vahelised pinged ei too kaasa külma sõda, sest Venemaa sekkumine Ukrainas on 19. sajandi stiilis agressioon, mitte külma sõja taoline ideoloogiline konflikt.

"Ma ei usu, et keegi tahab uut külma sõda. Hetkel ma ei arva, et Venemaa agressioonil on ideoloogiline taust. Külm sõda tähendas konflikti süsteemide, maailmavaadete ja majanduspõhimõtete vahel. Ma ei näe, et see toimub ja ei arva ka, et keegi seda sooviks," ütles suursaadik ETV saatele "Kahekõne" antud intervjuus.

Levine tõdes, et Venemaa meedias levib valeinformatsiooni, kuid tema arvates ei ole sellele vaja reageerida vastupropagandaga. "Palju on arutatud, kuidas oleks kõige parem sellesse suhtuda. Meie arvates on kõige parem tõene, faktiline, objektiivne informatsioon. Me hoolitsemine selle eest, et meediaruumis oleks tõde olemas," rääkis ta.

Suursaadik rõhutas, et USA peab Eestit ja teisi Balti riike ning Poolat tugevaks koostööpartneriks, sest need riigid leiavad sarnaselt USA-ga, et olukorrale tuleb jõuliselt vastu astuda.

Samuti tunnistas ta, et viimastel kuudel on tööd Tallinnas asuvas saatkonnas juurde tulnud. "Me peame sidet teie valitsusega ja koordineerime USA reageeringuid kogu maailmas. Eesti on üks riikidest, kellega oleme koostööd teinud ja keda peame heaks partneriks. Eriti kuna USA püüab toetada pingutusi, et Venemaa tunnetaks rahvusvahelist reaktsiooni oma tegevusele," ütles Levine.

Suursaadik rääkis, et ta sooviks ümber lükata arvamust, et USA püüd lahendada Ukraina kriisi läbi diplomaatiliste kõneluste tähendab seda, et suurriigid teevad otsused omakeskis ja väikeriikidele mingit sõnaõigust ei jää.

"Välisminister Kerry on selgelt öelnud, et Ukraina suhtes ei otsustata midagi Ukraina osaluseta. Kohtumisel, mida nüüd kavandatakse, on koos Venemaa, Euroopa Liit, USA ja Ukraina. USA võib vahel olla abiks protsesside korraldamisel, aga kui need protsessid käivituvad ja jutt käib Ukrainast, siis peab Ukraina olema kaasatud. Selles mõttes jälgime suursaatkonnas tähelepanelikult Eesti osalust, Eesti arvamust olukorra kohta ja soovitusi selle lahendamiseks," selgitas ta.

Tema sõnul arutavad NATO strateegid praegu, kuidas suurendada NATO heidutusvõimet ning tõenäoliselt tehakse midagi ka Ämari lennubaasiga. Tõenäoliselt ei hakata seda kasutama õhuturbemissioonide jaoks, sest Leedus asetseva baasiga sarnaseid ülesandeid täitvat baasi ei ole Eestisse mõtet rajada.

"Meie planeerime Ämarisse teistsuguseid tegevusi. Õhuturbemissioone pole mõtet teha topelt ja senine tegevus on olnud edukas," ütles Levine.

Riigikogus neljapäeval vastu võetud seaduse kohaselt suureneb välismissioonidel osalenud kaitseväelaste pension ühe protsendi võrra iga missiooni eest.

Riigikogu võttis neljapäeval 73 poolthäälega vastu seaduse, millega rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelaste tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde üks protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, teatas BNS-ile riigikogu pressiesindaja. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe – rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi.

Samuti suurendab seadus vigastada saanud või hukkunud kaitseväelastele või tema perele makstavaid töövõimetus- ja toitjakaotuspensioneid. Praegu on töövõimetuspensioni arvestamisel aluseks tegevväelase ja tegevteenistuses olnud inimese määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja inimese viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati.

Uue seadusega suureneb töövõimetuspensioni arvestamise baassumma suurus ja viiakse see sõltuvusse statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas.