Rahandusministeerium saatis neljapäeval taas valitsusele sõiduautode sisendkäibemaksu tagasinõudmist piirava käibemaksuseaduse eelnõu, käesoleval aastal 21 miljonit ja tuleva aastal 47 miljonit riigieelarvesse lisatulu toov muudatus peaks kehtima hakkama 1. juulist.

"Autode puhul on vastuseis emotsionaalne olnud, loomulikult ei tahaks keegi ju maksta, aga me ei taha ju automaksu," on rahandusminister Jürgen Ligi selle seaduse kohta varasemalt öelnud. "Erasõidud ei tohiks olla käsitletud ametisõitudena. See on ainus kaup, kus eratarbimine on lubatud ametlikult kanda praeguse seaduse järgi firma kuludesse. See lihtsalt on üks seaduseviga, mis sinna kunagi sattus," sõnas Ligi.

Sisulisi muudatusi varasemalt huvigruppide kritiseeritud uuenenud eelnõus palju ei ole. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldine piirang on jätkuvalt ka eratarbeks kasutatavatel firmaautodel 50 protsenti. Seega ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksu.

Erinevalt varasemast eelnõust ei rakendu enam sõiduautode ostmisel või liisimisel summalist piirangut, milleks oli varasema eelnõu kohaselt 2000 eurot auto kohta.

Ettevõtluses kasutatavate sõiduautode ning nende tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, märgitakse seletuskirjas. Samas võib Euroopa Liidu Nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal anda liikmesriigile loa võtta erimeetmeid direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist. Eesti esitas taotluse sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu rakendamiseks Euroopa Komisjonile möödunud aasta oktoobris.

Juriidiliste isikute poolt kasutatavate liisinguautode hulk on aastatel 2014 ja 2015 vastavalt 27 800 ja 28 400 ning välja ostetud sõiduautode hulk vastavalt 60 000 ja 63 000. Arvestades nii uute kui kasutatud sõidukite keskmist hinda, on autode ostust tulenev maksubaas ligikaudu vastavalt 570 ja 602 miljonit eurot. Muude sõiduautodega seotud kulude – kütus, hooldus, remont – summa on ligikaudu 236 ja 250 miljonit eurot aastas. Nimetatud summadest arvestatud käibemaks on vastavalt 134 ja 142 miljonit eurot.

Arvestades, et muudatuse rakendamine mõjutab ettevõtete käitumist ning 10 protsenti otse välja ostetavatest autodest ostetakse muudatuse rakendumise eel ette ära, on muudatuse mõju eelarvele 2014. aastal 21 miljonit eurot ning 2015. aasta eelarvele 47 miljonit eurot. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil.

Möödunud nädalal lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu, kuid grippi haigestumise intensiivsus hakkas langema

Veebruarist alates keskmisel tasemel püsinud grippi haigestumise intensiivsust võib terviseameti hinnangul eelmise nädala andmete põhjal pidada madalaks, ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumisi põhjustavad erinevad viirused.

Eelmisel, aasta pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4780 haigestunut, neist 48 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunud arv kasvas 11 protsendi võrra, kuid haigestumise kasv ei olnud seotud gripiga.

Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes 42 protsendini, samas gripi hääbumisest veel rääkida ei saa, sest gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti praktiliselt kõikides maakondades ning haiglaravi vajanud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.

Grippi haigestumine kasvas üksnes vanemaealiste inimeste seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes.  

Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 44 A-gripi viirust. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega ning selle kõrval on hakanud kasvama metapneumoviirusega (hMPV) seotud haigestumised.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 248 inimest, neist ligi 70 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Hospitaliseerimise sageduse suhe ehk inimeste arv vanusrühmas, kes vajasid gripi tõttu haiglaravi kogu samas vanusrühmas haigusjuhtumite arvu kohta kinnitab, et olenevalt nädalast oli vanemaealiste haigestunute hospitaliseerimise sagedus kaks  kuni 30 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest.

Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla,  Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi,  Pärnu Haigla ja Lõun- Eesti Haigla andmetel.

Nende haiglate andmetel on alates hooaja algusest  vajanud  gripi tõttu intensiivravi 54 inimest vanuses 28-88 eluaastat.

Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv võrreldes hooajaga 2012/2013 on vähenenud täiskasvanute, vanemaealiste ja väikelaste hulgas keskmiselt kolm korda ning kooliealiste vanusrühmas 10 -13 korda.

Intensiivravi vajanutest moodustasid üle 65 aasta vanused inimesed 55,5 protsenti, vanuses 50-65 aastat oli 31,5 protsenti patsientidest ja vanuses 28-48 aastat 12,9 protsenti patsientidest.  Kaasuvad haigused olid 92,6 protsendil inimestest.

Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Eelmisel nädalal lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 20 inimest vanuses 28-86 aastat, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse.

Kaitseliidu Võrumaa malev korraldab aprilli lõpus linnalahingu õppuse, kus osaleb kokku tuhat inimest.

Õppus "Tormihoiatus 2014 linnalahing" kestab 26.-27. aprillini Võru linnas. Üritusest võtavad osa Kaitseliidu Võrumaa, Põlva ja Valga malev ning Kuperjanovi üksikjalaväepataljon.

Lahingutegevuses osaleb kokku 500 inimest, teist samapalju neid toetavas tegevuses. Üritusega antakse lahingüksustele praktiline kogemus lahingutegevuse läbiviimiseks hoonestatud alal ja pealtvaatajatele võimalus näha lahingutegevust reaalajas. Lahingutegevus on jälgitav Vabaduse tänavalt ja sellega piirneval alal.

Üritusel kasutatakse käsitulirelvade paukmoona, lõhkepakette ja suitsu ning teisaldatavaid puutõkkeid ja liivakotte.

Võrumaalt oma kodust 22. märtsil lahkunud 30-aastane Andrus on leitud ning ta on elus ja terve.

Politsei esmaspäeval avaldatud otsimisteate kohaselt nähti Andrust viimati 22. märtsil Võru vallas Väimela alevikus.

Sugulaste sõnul pidi mees sõitma Tallinnasse ja sealt omakorda edasi Norrasse tööle.

31 märts 2014 Võru politsei otsib 30-aastast Andrust, kes lahkus 22. märtsil Võrumaalt oma kodust ega ole sinna endiselt naasnud.

Viimati nähti Andrust 22. märtsil Võru vallas Väimela alevikus, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Sugulaste sõnul pidi mees sõitma Tallinnasse ja sealt omakorda edasi Norrasse tööle.

Mees on umbes 180 sentimeetrit pikk ja keskmise kehaehitusega, tal on lühikesed helepruunid juuksed ja hallikassinised silmad.

Andrusel oli viimati seljas tume pikkade varrukatega spordijakk ning must vest. Jalas kandis ta tumehalli värvi teksapükse ja siniseid botaseid.

Politsei palub kõigil, kel on mehe asukoha kohta infot või on teda peale 22. märtsi näinud, teada anda Võru politseile telefonil 786 8210 või lühinumbril 110.