Riigikogu võttis neljapäeval vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole alates 1. maist ettevõtete juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida.

Varasemalt on antud seadust teravalt kritiseerinud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA), mille hinnangul annab töö kaotanud isiku, kes samal ajal on juhatuse liige, ilmajätmine töötu staatusega kaasnevast kaitsest, väga vale signaali ettevõtluskeskkonnale ja pärsib eriti just väikeettevõtlust.

Assotsiatsiooni hinnangul võib eelnõu jõustumisel teatud osa inimestest loobuda oma ettevõtte loomisest, sest lisaks äriühingusse tehtud sissemaksete kaotamise riskile võib inimene jääda ka ravikindlustuseta.

Sellega kahjustatakse EVEA hinnangul olulisel määral ettevõtlikkuse levikut palgatöötajate hulgas ja oma ettevõtete alustamist alternatiivina ebakindlale töökohale, sest näiteks palgatöölt koondamise korral ei oleks neil õigust võtta end töötuna arvele.

Eelnõu ainuke "kasulik" asi on assotsatsiooni hinnangul see, et riigil on vaja vähem ettevõtjaid kontrollida, sest ettevõtjate arv väheneb – see aga omakorda tähendab väiksemaid maksutulusid. EVEA hinnangul sellises olukorras sisuliselt sunnib riik maksma ainult dividende ja kasutama varidirektorit.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles möödunud nädalal BNS-ile, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on korrastada töötu abirahaga seonduvat ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) kriitika tuleneb erinevatest eeldustest.

"Selle eelnõu eesmärk on korrigeerida ja korrastada eelkõige töötu abirahaga seonduvat. Ma saan EVEA murest aru, nemad lähtuvad eelkõige ettevõtjate huvidest," sõnas Tsahkna. "See on sotsiaalne mõõde, mida töötukassa teeb. Ettevõtlustoetused on teine filosoofia. Siin ongi see erinevus. Eeldus on, et kui inimene teeb tööd, siis ta saab ka palka ja juhatuse liikmeks olemine on selgelt töö ning see ongi see koht, kus meil on eriarvamused olnud," lisas ta

Üleminekusättena kehtestatakse mais töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele võimalus töötuna arvel olla kuni novembrini.

Lisaks juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise keelamist muudab seadusemuudatus ka töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise korda, nii et seda on võimalik edaspidi ka elektrooniliselt teha.

Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut.

Riigikokku naasvate Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ministrite asendusliikmed ja endise peaministri Andrus Ansipi asendusliige saavad parlamendist lahkudes igaüks 20 847 eurot hüvitist.

Riigikogu juhatus otsustas kolmapäeval maksta Ülo Tulikule, Andre Sepale, Kaja Kreismanile, Juku-Kalle Raidile, Mart Nutile, Andres Jalakule ja Siim Kabritsale riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitist riigikogu liikme kuue kuu ametipalga ulatuses, ütles BNS-ile riigikogu pressiesindaja.

Ühe kuu ametipalga suurus on 3474,64 eurot, millest lähtuvalt on kuue kuu ametipalga hüvitise suuruseks 20 847,84 eurot. Hüvitise maksmine lähtub riigikogu liikme staatuse seadusest, mille järgi makstakse vähemalt aasta parlamendis olnud isikule hüvitisena summa, mis on võrdne saadiku kuue kuu ametipalgaga.

Riigikogu juhatus otsustas kolmapäeval, et seoses Jaak Aaviksoo, Andrus Ansipi, Siim Valmar Kiisleri, Juhan Partsi, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi ja Ken-Marti Vaheri valitsuse liikme kohustustest vabastamise ning nende riigikogu liikme volituste taastumisega neljapäevalo lõppesid nende asendusliikmete Ülo Tuliku, Andre Sepa, Kaja Kreismani, Juku-Kalle Raidi, Mart Nuti, Andres Jalaku ja Siim Kabritsa  volitused.

Maanteeameti teatel tohib talviste tee- ja ilmaolude korral naastrehve kasutada kuni aprilli lõpuni.

Teeolud on veel talvised, sest öö- ja hommikutundidel on õhu- ja teepinnatemperatuurid miinuskraadides, teatas maanteeamet BNS-ile.

Naastrehve tohib Eesti teedel vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse lisale kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Samas talviste tee- ja ilmastikuolude korral tohib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel. Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.

Möödunud aastal registreeriti Eesti koolides pisut üle 6500 vigastuse, sagedasem koolis saadav vigastus on luumurd, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mullu registreeriti Eesti koolides 6580 tõsist vigastust, mille pärast on tulnud kas traumapunkti või eriarsti juurde pöörduda ja koolist puududa või mis on olnud pea piirkonnas. Tallinna koolides registreeriti kokku 402 vigastust,

Kõige sagedasem koolis saadav vigastus on luumurd. Kõige tihedamini saavad õpilased viga vahetunnis ja mujal väljaspool tunde. Neid vigastusi registreeriti mullu 2910. Järgnevad kehalise kasvatuse tund 2707 juhtumi ning tööõpetus eja kodunduse tund 963 juhtumiga.

"Selline on olnud vigastuste jaotus läbi aastate, olulisi muudatusi ei ole olnud," sõnas haigekassa kvaliteedijuht Sirje Vaask.

Vaask tõi esile, et koolide tervishoiutöötajad andsid esmaabi ja dokumenteerisid vigastusi eeskätt neljanda kuni kuuenda klassi õpilaste puhul.