Laupäeval avaldatud raporti kohaselt toetab Eesti arengukoostööga inimõigusi ja demokraatiat, kuid varjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud enda kodumaalt põgenema.

“Eesti on 15 aasta jooksul toetanud demokraatia ja inimõiguste edendamist arengumaades, sealhulgas Gruusias, Afganistanis ja Süürias. Paljud inimesed nendest riikidest on taotlenud Eestist varjupaika, kuna omal maal ähvardab neid vägivald või tagakiusamine. Kahjuks rahuldatakse nendest taotlustest vaid üksikud,” selgitas raporti Eesti autor, Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok.

Tõrjuv suhtumine põgenike suhtes on eriti arusaamatu, kuna eestlastest pagulased said ka ise 20. sajandi rasketel aegadel abi teistelt riikidelt, teatas Arengukoostöö Ümarlaud BNS-ile. Kümnetel tuhandetel eestlastel on isiklik pagulaskogemus või tunnevad nad inimesi, kes olid sunnitud esimese või teise maailmasõja ajal riigist lahkuma.

Ümaralua hinnangul on kiiduväärt, et Eesti suunab suure osa oma arengukoostööst ja välispoliitikast inimõiguste kaitsmisele ning edendamisele, kuid muret tekitab asjaolu, et pagulaspoliitika puhul ei lähtuta samadest eesmärkidest. Ümarlaud ootab, et uue valitsuse suund tegeleda valdkondadega ministeeriumiteüleselt lahendab selle vastuolu. Inimõiguste eest seismiseks kogu maailmas peaksid pingutusi tegema ka sotsiaalministeerium ja siseministeerium.

Raport soovitab Eestil osaleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti UNHCR juhitud põgenike ümberasustamisprogrammides, parandada Eesti seadusandlust ja varjupaigataotlejatele mõeldud teenuseid. Samuti peaks analüüsima erinevate poliitikavaldkondade seotust, et nad kõik toetaksid sama eesmärki ja üks poliitika ei õõnestaks teist.

Välisministeerium sai kontakti jaanuaris piiriületusel hukkunud sudaanlase omastega.

"Sudaani saatkond Stockholmis on meid informeerinud, et nad on kontakteerunud hukkunu sugulastega, kes korraldavad surnu transpordiga seonduva," ütles välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.  

Lõuna prefektuuri piirivalvurid pidasid 15. jaanuari hommikul Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni kaks piiririkkujat, kes kandsid lühikesi pükse ja kellest üks oli palja ülakehaga. Piirivalvurid toimetasid piiririkkujad Koidula raudteepiiripunkti ruumidesse sooja ning kutsusid meestele kiirabi.

Mõni aeg hiljem leidsid piirivalvurid ka kolmanda piiririkkuja. Mees oli teadvuseta ja kuigi piirivalvuritel õnnestus mõneks ajaks mehe pulss ja hingamine taastada, ei õnnestunud mehe elu ligikaudu tunniajase elustamise käigus päästa.

Sudaanist pärit mehed olid ujunud üle Piusa jõe Eestisse ja siis märjad riided seljast võtnud ning külmas edasi liikuda püüdnud.  

26- ja 31-aastased Sudaani kodanikud, kes mõlemad kannavad nime Muhamed, esitasid järgmisel päeval Eesti ametivõimudele varjupaigataotluse.

Koos kolme Eestisse jõudnud sudaanlasega üritas üle piiri tulla ka neljas samast riigist pärit mees, selle aga tabasid Venemaa Petseri rajooni piirivalvurid. Venemaa ametivõimud alustasid kinnipeetud sudaanlase suhtes menetlust ebaseaduslikku piiriületust käsitleva paragrahvi alusel. Süüdimõistmise korral võib meest ähvardada kuni kaheaastane vanglakaristus.

Tallinnas Vabaduse väljakul süüdatakse 25. märtsi õhtul 1949. aasta küüditamise ohvrite mälestuseks tuhanded kalmuküünlad.

Traditsiooniks kujunenud, juba viiendat korda toimuva mälestusürituse eesmärgiks on süüdata küüditamise aastapäeva õhtul küüditamise ohvrite mälestuseks Vabaduse väljakul tuhanded kalmuküünlad. Küünlad süüdatakse kell 18. Tuhanded põlevad küünlad jäävad peaväljakule seda rasket päeva meenutama kuni varaste hommikutundideni.

Tallinnas Vabaduse väljakul ja Tartus Raekoja platsil on plaanis süüdata kokku üle 20 000 küünla. Selle eesmärgi saavutamisele saab kaasa aidata iga kodanik, teatas Tallinna linnavalitsus.

Samalaadne 1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite mälestusüritus toimus Vabaduse väljakul esmakordselt 2010. aastal. Tänavu möödub 1949. aasta massiküüditamisest, mille käigus toimus elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Siberisse, 65 aastat. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 inimese.

Küünalde süütamisele eelneb märtsiküüditamise mälestuspäeva koosviibimine Okupatsioonide Muuseumis algusega kell 17. Mälestuspäeval esineb ettekandega riigikogu liige, ajaloodoktor Mart Nutt, kes tutvustab muuseumis avatud näituse “Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 70ˮ ajaloolist tausta ja seoseid tänapäevaga. Toimub kunstiteose “Maapaguˮ taasesitlus. Teose kohvrid kuuluvad John Smithile ehk Jaan Tavalisele, igale inimesele, kes on vabatahtlikult või sunniviisiliselt maapagu kogenud. Etteastega esinevad Läti koor Eestis “Ziemeļu balsis” ja Eesti diplomaatide koor.

Keskpäeval toimub aga Vabadussõja võidusamba juures pidulik märtsiküüditamise mälestustseremoonia.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kahe kuuga riigieelarvesse tulusid 16,6 protsenti aastaks plaanitust ehk 1,33 miljardit eurot, kulusid tehti sama ajaga 1,25 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti kavandatust.

Eelkõige toetuste varasema laekumise tõttu laekus eelarvesse 159,7 miljonit eurot ehk 13,6 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil, teatas ministeerium.

Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 1,06 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 269,9 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 16 protsenti ja mittemaksulised tulud 19,4 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kahe kuuga laekunud sotsiaalmaksu 366,5 miljonit eurot ehk 16,3 protsenti planeeritust ja käibemaksu 284,3 miljonit eurot ehk 17 protsenti kavandatust. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulud laekunud 73 miljonit eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 25,2 miljonit, füüsilise isiku tulumaksu 14,3 miljonit ja käibemaksu 12,1 miljonit eurot enam.

Kuludeks kasutati aasta esimese kahe kuuga kokku 1,25 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti plaanitust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli 1,15 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti veebruari lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 508 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelnenud aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.

Investeeringuteks suunati aasta esimese kahe kuuga 53,3 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta alguses on investeerimisaktiivsus traditsiooniliselt madalam, võrreldes eelmise aastaga on investeerimine vähenenud aga eelkõige välisvahendite rakendamise arvel.

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati veebruari lõpuks 187,1 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 104,7 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 82,4 miljonit eurot. Kaitseotstarbelise varustuse soetamise ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalas toimunud metoodikamuudatuseta on kulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti, seda peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti aasta esimese kahe kuuga kokku välja 14,8 protsenti plaanitust ehk 133,2 miljonit eurot. Suuremad väljamaksed tulenevad eelkõige maaelu ja kalandusteotuste hoogustunud kasutamisest.

Samas maksti ka struktuuritoetuste arvelt veebruari lõpuks välja 4,4 miljonit eurot rohkem kui 2013. aastal esimese kahe kuuga. Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,37 miljardit eurot ehk 80,2 protsenti kogumahust.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2014. aasta veebruari lõpus 1,51 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on reservid 96 miljoni euro ehk 6,8 protsenti suuremad. Kasvu taga on eelkõige toetuste suurem laekumine veebruaris.