Valitsus arutab neljapäeval riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu, mille kohaselt sätestatakse veteranipäev, 23. aprill, lipupäevana.
Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on kaitseväe koosseisus osalenud Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel, on kaitseväe koosseisus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel osalenud kas rahvusvahelisel või kollektiivse enesekaitse operatsioonil või on kaitseväes teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.
Valitsuskabineti 20. detsembri 2012. aasta nõupidamisel heaks kiidetud kaitseväe ja kaitseliidu veteranide poliitika aastateks 2013-2017 näeb ette veteranipäeva tähistamise 23. aprillil. Mullu 22. mail tegi riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kaitseminister Urmas Reinsalule ettepaneku kaaluda veteranipäeva ehk 23. aprilli lisamist Eesti lipu seadusesse. Eelnõu projekt valmistati ette kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni koostöös.
Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisel järgneval päeval, mis võimaldab veteranipäeva lipupäevana tähistada juba 2014. aastal.
Eestis on praegu kokku 18 lipupäeva. Nende seas on näiteks Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahulepingu aastapäev, Eesti Vabariigi aastapäev, emakeelepäev, emadepäev, võidupüha, taasiseseisvumispäev, teadmistepäev, hõimupäev isadepäev ja valimiste ning rahvahääletuste päevad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp ka elu-, äri- ja büroohoonetel.