EESTI UUDISED BNS

Võru linna Võrusoo 28-hektarist tööstusparki kavandatakse liigniiskele alale, kus igalt hektarilt tuleb kõigepealt eemaldada 6000 tonni turvast.

Võrusoo tööstusala arendamise peamised puudused on aluspinnasest tulenevad raskused ja suur investeering seoses elektriliinide maa alla viimisega, ka on soojatrass vaid osaliselt valmis ning teine osa alles projekteerimisel, märgib tööstusala keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostanud Ramboll Eesti AS.

Ala on liigniiske ja kraavitatud ning peaaegu kogu ulatuses kaetud turbakihiga. Turbakihi paksus planeeringualal on vahemikus 1-2 meetrit, üksikutes kohtades veidi üle 2 meetri. Kõva liivakivi või savi on 5-9 meetri sügavusel maapinnast, keskosas sügavamal kui 23 meetrit.

Registrikaardi andmetel on Võru turbamaardlas hästilagunenud turvas. Maa-ameti seisukoha kohaselt tuleb riigi varana arvel olev turvas enne ehitiste rajamist välja kaevata ja sihtotstarbeliselt kasutada.

Võru linnavalitsus algatas Võrusoo tööstusala detailplaneeringu eskiisilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmis- ja ärimaa kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, kruntide hoonestusalade piiritlemine, liikluskorralduse ning maa-ala heakorrastuse ja haljastuse lahendamine ning tehnovõrkude asukohtade määramine.

Detailplaneeringu koostamist rahastatakse Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprojekti "Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas".

22. märtsil kella 14.40 paiku sai politsei teate, et Võru linnas Räpina maanteel ärandati kaupluse ette pargitud sõiduauto Daihatsu. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et 88-aastane vanahärra oli Võru linnas enda sõiduauto peale võtnud tuttava 30-aastase mehe. Vanahärra ühes auto peale võetud tuttavaga sõitis kohalikku kauplusesse sisseoste tegema. Kaasreisija mehega kauplusesse ei sisenenud vaid jäi autosse ootama.

Paraku jättis eakas mees heauskselt oma sõidukile harjumusest ette süütevõtmed ning juhust ära kasutades istus autosse ootele jäänud mees võõra auto rooli ning sõitis sellega minema.

Kaupluse juurest ootamatult sõitu alustanud masinat märkas esmalt kaupluse teenindaja, kes informeeris juhtunust nii vanahärrat kui ka politseid. Pikalt mehe lõbusõit aga kesta ei jõudnud, sest politsei peatas ärandatud Daihatsu õige pea Verijärve mäe juures.  

Juhi kontrollimisel selgus, et masina roolis oli joobes ning juhtimisõiguseta mees, kelle politseinikud juhtimiselt kõrvaldasid ning kainenema viisid. Võru kriminaaltalitus alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. Ärandatud sõiduki tagastasid politseinikud eakale mehele.

Võru politseinikele on sõiduki ärandanud mees juba varasemast ajast tuttav. Politseinikud on teda varemaltki mitmel korral joobeseisundis sõidukijuhtimiselt tabanud.

Eelmise aasta novembris laekus politseile teade, et tundmatu mees vägistas kaubikus 26-aastase naise, hilisema uurimisega kogutud tõendid seda siiski ei kinnitanud ning politsei lõpetas prokuratuuri loal kriminaalmenetluse.

Politseisse pöördunud naise sõnul oli ta alkoholi tarvitanuna peolt üksi koju läinud, kui ta koduteel kaubikusse tõmmati ja tundmatu mehe poolt väidetavalt vägistati.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva ütles, et tegemist oli äärmiselt tõsise kuriteoteatega, mis nõudis operatiivset tegutsemist. Samas  oli avaldaja poolt uurijatele edastatud informatsioon mõneti vastuoluline ja napp, seetõttu nõudis iga laekunud infokild üksikasjalikku kontrolli.

Uurimist raskendas samal ajal meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias avaldatud erinevad versioonid juhtunust, mis omakorda tekitasid Tartu linnas põhjendamatut paanikat ja uurijatele lisatööd, märkis prokuratuur.

Kriminaalasjas kontrolliti üksikasjalikult avaldaja poolt politseile edastatud informatsiooni, selgitati välja avaldajaga sellel ööl kokku puutunud isikute ring, vaadati läbi Tartu linna turvakaamerate salvestised ja määrati kohtuarstlik ekspertiis. Lisaks kontrolliti sotsiaalmeedias levinud võimalikke versioone juhtunust.

„Ükski kogutud tõenditest ei kinnitanud avaldaja versiooni juhtunust. Eeltoodust tulenevalt andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetlus lõpetada,“ sõnas Liiva.

Tänavu veebruaris oli kõige rohkem töötukassa vahendusel tööd otsivaid inimesi ehitussektorist, keda oli veebruari lõpu seisuga kokku 4598, selgub Eesti Töötukassa statistikast.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes on ehitussektori tööotsijate arv vähenenud ligi tuhande võtta, suurim vähenemine oli üldehitajate seas, kelle arv kahanes aastaga enam kui 200 võrra.

Ka tööotsijate seas on kõige enam üldehitajaid, samuti liht- ja abitöölisi ning maalreid ja siseviimistlejaid.

Kõige vähem registreeritud tööotsijaid oli laevatislerite, klaasijate ja teemantpuurijate seas, kelle arv jäi alla kümne, Töötuks jäänud objektijuhte ja töödejuhatajaid oli 141.

Valdkonniti oli enim tööotsijaid lisaks ehitusele kaubanduse ja tööstusega seotud inimeste hulgas.

Veebruaris otsis tööd kokku 34 084 inimest, mis on ligi 6500 inimest vähem, kui mullu veebruaris, mil töötuks oli end registreerinud 40 578 inimest.