22. märtsil kella 14.40 paiku sai politsei teate, et Võru linnas Räpina maanteel ärandati kaupluse ette pargitud sõiduauto Daihatsu. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et 88-aastane vanahärra oli Võru linnas enda sõiduauto peale võtnud tuttava 30-aastase mehe. Vanahärra ühes auto peale võetud tuttavaga sõitis kohalikku kauplusesse sisseoste tegema. Kaasreisija mehega kauplusesse ei sisenenud vaid jäi autosse ootama.

Paraku jättis eakas mees heauskselt oma sõidukile harjumusest ette süütevõtmed ning juhust ära kasutades istus autosse ootele jäänud mees võõra auto rooli ning sõitis sellega minema.

Kaupluse juurest ootamatult sõitu alustanud masinat märkas esmalt kaupluse teenindaja, kes informeeris juhtunust nii vanahärrat kui ka politseid. Pikalt mehe lõbusõit aga kesta ei jõudnud, sest politsei peatas ärandatud Daihatsu õige pea Verijärve mäe juures.  

Juhi kontrollimisel selgus, et masina roolis oli joobes ning juhtimisõiguseta mees, kelle politseinikud juhtimiselt kõrvaldasid ning kainenema viisid. Võru kriminaaltalitus alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. Ärandatud sõiduki tagastasid politseinikud eakale mehele.

Võru politseinikele on sõiduki ärandanud mees juba varasemast ajast tuttav. Politseinikud on teda varemaltki mitmel korral joobeseisundis sõidukijuhtimiselt tabanud.

Eelmise aasta novembris laekus politseile teade, et tundmatu mees vägistas kaubikus 26-aastase naise, hilisema uurimisega kogutud tõendid seda siiski ei kinnitanud ning politsei lõpetas prokuratuuri loal kriminaalmenetluse.

Politseisse pöördunud naise sõnul oli ta alkoholi tarvitanuna peolt üksi koju läinud, kui ta koduteel kaubikusse tõmmati ja tundmatu mehe poolt väidetavalt vägistati.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva ütles, et tegemist oli äärmiselt tõsise kuriteoteatega, mis nõudis operatiivset tegutsemist. Samas  oli avaldaja poolt uurijatele edastatud informatsioon mõneti vastuoluline ja napp, seetõttu nõudis iga laekunud infokild üksikasjalikku kontrolli.

Uurimist raskendas samal ajal meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias avaldatud erinevad versioonid juhtunust, mis omakorda tekitasid Tartu linnas põhjendamatut paanikat ja uurijatele lisatööd, märkis prokuratuur.

Kriminaalasjas kontrolliti üksikasjalikult avaldaja poolt politseile edastatud informatsiooni, selgitati välja avaldajaga sellel ööl kokku puutunud isikute ring, vaadati läbi Tartu linna turvakaamerate salvestised ja määrati kohtuarstlik ekspertiis. Lisaks kontrolliti sotsiaalmeedias levinud võimalikke versioone juhtunust.

„Ükski kogutud tõenditest ei kinnitanud avaldaja versiooni juhtunust. Eeltoodust tulenevalt andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetlus lõpetada,“ sõnas Liiva.

Tänavu veebruaris oli kõige rohkem töötukassa vahendusel tööd otsivaid inimesi ehitussektorist, keda oli veebruari lõpu seisuga kokku 4598, selgub Eesti Töötukassa statistikast.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes on ehitussektori tööotsijate arv vähenenud ligi tuhande võtta, suurim vähenemine oli üldehitajate seas, kelle arv kahanes aastaga enam kui 200 võrra.

Ka tööotsijate seas on kõige enam üldehitajaid, samuti liht- ja abitöölisi ning maalreid ja siseviimistlejaid.

Kõige vähem registreeritud tööotsijaid oli laevatislerite, klaasijate ja teemantpuurijate seas, kelle arv jäi alla kümne, Töötuks jäänud objektijuhte ja töödejuhatajaid oli 141.

Valdkonniti oli enim tööotsijaid lisaks ehitusele kaubanduse ja tööstusega seotud inimeste hulgas.

Veebruaris otsis tööd kokku 34 084 inimest, mis on ligi 6500 inimest vähem, kui mullu veebruaris, mil töötuks oli end registreerinud 40 578 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti tänavuse liiklusjärelevalve kava kohaselt ühtlustab organisatsioon kohtuvälise menetluse põhimõtteid, et muuta sarnaste liiklusrikkumiste karistusmäärad ühetaolisteks ja seeläbi kasvatada ühiskonnas õiguskindlust.

Karistuste määramisel peab sarnaseid õigusrikkumisi käsitlema sarnaselt, tagamaks inimestele põhiseadusest tulenev võrdse kohtlemise printsiip ja muutes sellega politsei tegevus läbipaistvamaks ja etteaimatavamaks, seisab tegevuskavas.

Tänavuse politsei aastaplaani kohaselt aitab see kaasa ühiskonnas õiguskindluse tekkele. Samuti peab liiklusjärelevalve prioriteetsete tegevuste sekkumiskünnisolema võimalikult madal ja üleriigiliselt ühetaoline.

Karistusi määrates tuleb politsei hinnangul silmas pidada, et tegemist on õigusrikkuja suhtes läbiviidava meetmega, mis aitab kaasa inimeste elu ja tervise kaitse põhiõiguse tagamisele.

Üleriigilised sekkumiskünnised rikkumiste osas, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel, lepitakse kokku korrakaitsejuhtide tasandil, selgub tegevuskavast.

Liiklusjärelevalve käigus pöörab politsei esmajoones tähelepanu liikluskultuuri parandamisele liiklejate abistamise, juhendamise, suunamise ja mõjutamise kaudu ennetades ja tõkestades õigusrikkumisi.

Politsei karistamispõhimõtete kohaselt karistatakse s amalaadsete rikkumiste eest esmakordse rikkumise korral üldjuhul rahatrahvi, korduva rikkumise puhul juhtimisõiguse äravõtmisega ning jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist.

Roolijoodiku le aresti võib politsei taotleda ka siis, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,4 milligrammi liitri kohta ning tal on kas kehtiv karistus joobes juhtimise eest, puudub juhtimisõigus või ta tekitas teisele isikule varalist kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

Sõiduki konfiskeerimise ja selle kui kuriteo toimepanemise vahendi arestimiseni võib viia raske liiklusõnnetuse põhjustamine, kui juht oli joobes ning teda on selle eest varem karistatud, tal puudub juhtimisõigus või ta on silmnähtavalt raskes joobes.