Raporti kohaselt ei toeta Eesti pagulaspoliitika välispoliitikat

Laupäeval avaldatud raporti kohaselt toetab Eesti arengukoostööga inimõigusi ja demokraatiat, kuid varjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud enda kodumaalt põgenema.

“Eesti on 15 aasta jooksul toetanud demokraatia ja inimõiguste edendamist arengumaades, sealhulgas Gruusias, Afganistanis ja Süürias. Paljud inimesed nendest riikidest on taotlenud Eestist varjupaika, kuna omal maal ähvardab neid vägivald või tagakiusamine. Kahjuks rahuldatakse nendest taotlustest vaid üksikud,” selgitas raporti Eesti autor, Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok.

Tõrjuv suhtumine põgenike suhtes on eriti arusaamatu, kuna eestlastest pagulased said ka ise 20. sajandi rasketel aegadel abi teistelt riikidelt, teatas Arengukoostöö Ümarlaud BNS-ile. Kümnetel tuhandetel eestlastel on isiklik pagulaskogemus või tunnevad nad inimesi, kes olid sunnitud esimese või teise maailmasõja ajal riigist lahkuma.

Ümaralua hinnangul on kiiduväärt, et Eesti suunab suure osa oma arengukoostööst ja välispoliitikast inimõiguste kaitsmisele ning edendamisele, kuid muret tekitab asjaolu, et pagulaspoliitika puhul ei lähtuta samadest eesmärkidest. Ümarlaud ootab, et uue valitsuse suund tegeleda valdkondadega ministeeriumiteüleselt lahendab selle vastuolu. Inimõiguste eest seismiseks kogu maailmas peaksid pingutusi tegema ka sotsiaalministeerium ja siseministeerium.

Raport soovitab Eestil osaleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti UNHCR juhitud põgenike ümberasustamisprogrammides, parandada Eesti seadusandlust ja varjupaigataotlejatele mõeldud teenuseid. Samuti peaks analüüsima erinevate poliitikavaldkondade seotust, et nad kõik toetaksid sama eesmärki ja üks poliitika ei õõnestaks teist.