Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv tulevane põllumajandusminister Ivari Padar ei anna kolmapäeval koos teiste uue valitsuse ministritega ametivannet, vaid astub ametisse alles 7. aprillil, kirjutab Postimehe võrguväljaanne.

Padari sõnul ei saa otsekohe Euroopa Parlamendist ära tulla. «Mul on mõned asjad, mille pean häda pärast seal ära lõpetama. Seda saan järgmise nädala jooksul teha,» ütles Padar väljaandele ning kinnitas, et on teavitanud sellest ka presidenti.

Padari sõnul hakkab teda Euroopa Parlamendis suure tõenäosusega asendama praegu Balti Filmi- ja Meediakooli direktorina töötav ning europarlamendi eelmisesse koosseisu kuulunud Katrin Saks.

President Toomas Hendrik Ilves nimetab Reformierakonna ja SDE valitsuse ametisse kolmapäeval.

Taavi Rõivase moodustatud Reformierakonna ja SDE ühise valitsuses jätkavad Reformierakonna ministritena rahandusminister Jürgen Ligi, kultuuriminister Urve Tiidus, välisminister Urmas Paet ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Senine justiitsminister Hanno Pevkur jätkab uues valitsuses siseministrina. Tervise- ja tööministriks saab Urmas Kruuse ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks Anne Sulling.

SDE ministritena asuvad ametisse Sven Mikser, kellest saab kaitseminister. Jevgeni Ossinovskist saab haridus- ja teadusminister, Urve Palost majandus- ja taristuminister, Andres Anveltist justiitsminister, Helmen Kütist sotsiaalhoolekandeminister ja Ivari Padarist põllumajandusminister.

Kaitsepolitsei ja prokuratuur otsivad inimesi, kes teavad midagi 1945-1949 aastatel Võrumaal tegutsenud banditismi vastases osakonnas töötanud Pavel Boitsovi või teiste selle osakonna töötajate kuritegudest, samuti teavet nende inimeste kohta, kellel võiks toona toime pandud kuritegude kohta olla olulist infot.

Kaitepolitsei ja riigiprokuratuur kahtlustavad 1926. aastal sündinud Boitsovi inimsusevastastes kuritegudes, teatas BNS-ile kaitsepolitsei pressiesindaja. Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonnas töötanud Boitovi kahtlustatakse süsteemselt, massiliselt ja riigi juhtimisel toime pandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmises ning tsiviilelanike tapmises osalemises.

"Kogutud tõendite alusel on alust kahtlustada, et Boitsov osales relvastatult tõlgi ja võitlejana operatiivgrupi kooseisus rünnakutes tsiviilelanike vastu, samuti isikute ülekuulamistel ja muudel tsiviilisikute jälitamisega seotud toimingutel, mille eesmärk oli jätta isikud ilma õigusest elule ja õiglasele kohtupidamisele," teatas pressiesindaja.

Eesti karistusseadustiku järgi on süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod karistatavad sõltumata teo toimepanemise ajast ning aegumatud. Inimsusevastase süüteo toimepanemine riigivõimu esindaja või sõjaväelise ülema korralduse alusel ei välista süüteo toimepaneja karistamist.

Kahtlustuse kohaselt töötas Boitsov 1945. aasta augustist kuni 1946. aasta juunini Eesti NSV siseministeeriumi ( ENSV SM, kuni 1946. aasta märtsini Siseasjade Rahvakomissariaat) Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonnas (BVVO).

ENSV SM BVVO ja selle piirkondlike allüksuste ülesandeks oli võitlus niinimetatud poliitilise banditismi ehk Nõukogude okupatsiooni vastase relvastatud vastupanuliikumise ja nende abistajatega. Vastupanuliikumises osalesid tsiviilisikud ehk metsavennad, kes varjasid ennast okupatsioonivõimu repressioonide eest ja osutasid oma poliitilistest veendumustest tulenevalt vastupanu okupatsioonivõimule. Oma ülesannete täitmiseks korraldasid BVVO töötajatest ja NSVL Siseministeeriumile allunud hävituspataljonide sõduritest moodustatud ning BVVO poolt juhitud operatiivgrupid relvastatud rünnakuid metsavendade rühmadele ja üksikutele metsavendadele eesmärgiga likvideerida banditism.

Praegu teadaolevad ja kahtlustuses sisalduvad kuriteoepisoodid jäävad aastatesse 1945–1949. Kahtlustuse kohaselt osales Boitsov 1. aprillil 1946 BVVO operatiivgrupi rünnakus Võrumaal Sõmerpalu vallas Määritsa talule (nimetatud ka Hindriku taluks). Rünnaku tulemusena tapeti üheksa tsiviilisikut. Samuti on alus kahtlustada Boitsovi osalemises BVVO septembris 1945 korraldatud rünnakus Mooste vallas Kuusesaare talule, mille käigus tapeti seitse tsiviilisikut ning veel mitmetes BVVO tsiviilelanike vastastes operatsioonides aastatel 1946 ja 1949.

Kaitsepolitsei palub jagada infot kõigil, kes teavad midagi kas Boitsovi või teiste elusolevate Võrumaa banditismi vastase osakonna töötajate aegumatutest kuritegudest. Samuti on oodatud teave inimestest, kellel võiks toona toime pandu kohta olla olulist infot.

Ühendust saab võtta kaitsepolitsei telefonil 612 1455, meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või kirjutada postiaadressil: Kaitsepolitseiamet, Toompuiestee 3, 10142 Tallinn.

Valitsusvahetuse tõttu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ministrite riigikokku naasmine jätab saadikukohata nende seitse asendusliiget, kellest osa jätkavad ettevõtluses ja kohalikus poliitikas.

Andres Jalak sõnul on ta ettevõtja ja seetõttu tegemistest puudust ei tule. "Poliitilises elus taastan oma volitused Paide volikogus, kuhu osutusin valituks eelmisel sügisel kuuendat korda," sõnas Jalak BNS-ile.

Ülo Tulik aga siirdub peale riigikogust lahkumist Võrumaale tagasi. "Kõigepealt keskendun kodustele töödele, mis pideva eemaloleku tõttu on unarusse jäänud ja ilmselt lähiajal ka uue töökoha otsingutele. Hetkel on pakkumine töökoha osas tehtud, aga vara on sellest rääkida. Uue töökoha soovin leida sügiseks," rääkis Tulik BNS-ile.

"Mina jätkan oma pooleli jäänud ametites ehk siis Kiviõli Kaubahoovis, kus ma juba 23 aastat olen pearaamatupidajana töötanud," vastas Kaja Kreisman BNS-i sellekohasele päringule. Ta lisas, et jätkab ka OÜ Valdus Tuhamäe hosteli juhatajana.

"Ettevõttel on plaanis alustada hosteli juurdeehitust, nii et tööd peaks jätkuma. Kuuludes mitmetesse turimiga tegelevatesse katusorganisatsioonidesse kavatsen palju energiat pühendada Ida-Viru turismi jätkuvale arengule kaasaaitamisele," rääkis Kreisman.

"Loomulikult jätkan poliitikas. Kiviõli linnavolikogu liige olen olnud 12 aastat ja peale riigikogust lahkumist minu volitused seal jälle taastuvad. Olen ka IRL-i Ida-Viru juhatuse ja Kiviõli-Sonda ühisosakonna juhatuse liige. Ja kõige lõpuks, või peaks see pigem olema kõige esimeseks, saan ma lähipäevil teist korda vanaemaks ja loodan nüüd leida ka piisavalt aega lapselastega tegelemiseks."

Riigikogust lahkuval Mart Nutil hetkel plaane ei ole. "Liiga vähe aega on mul olnud teada, et tuleb riigikogust lahkuda, mistõttu ei ole jõudnud tööasjadest mõelda," ütles Nutt BNS-ile.

Juku-Kalle Raid, Siim Kabrits ja Andre Sepp enda riigikogu järgsetest plaanidest rääkima ei soostunud.

Valitsusvahetuse tõttu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ministrite riigikokku naasmine jätab saadikukohata nende seitse asendusliiget, kellest osa jätkavad ettevõtluses ja kohalikus poliitikas.

Andres Jalak sõnul on ta ettevõtja ja seetõttu tegemistest puudust ei tule. "Poliitilises elus taastan oma volitused Paide volikogus, kuhu osutusin valituks eelmisel sügisel kuuendat korda," sõnas Jalak BNS-ile.

Ülo Tulik aga siirdub peale riigikogust lahkumist Võrumaale tagasi. "Kõigepealt keskendun kodustele töödele, mis pideva eemaloleku tõttu on unarusse jäänud ja ilmselt lähiajal ka uue töökoha otsingutele. Hetkel on pakkumine töökoha osas tehtud, aga vara on sellest rääkida. Uue töökoha soovin leida sügiseks," rääkis Tulik BNS-ile.

"Mina jätkan oma pooleli jäänud ametites ehk siis Kiviõli Kaubahoovis, kus ma juba 23 aastat olen pearaamatupidajana töötanud," vastas Kaja Kreisman BNS-i sellekohasele päringule. Ta lisas, et jätkab ka OÜ Valdus Tuhamäe hosteli juhatajana.

"Ettevõttel on plaanis alustada hosteli juurdeehitust, nii et tööd peaks jätkuma. Kuuludes mitmetesse turimiga tegelevatesse katusorganisatsioonidesse kavatsen palju energiat pühendada Ida-Viru turismi jätkuvale arengule kaasaaitamisele," rääkis Kreisman.

"Loomulikult jätkan poliitikas. Kiviõli linnavolikogu liige olen olnud 12 aastat ja peale riigikogust lahkumist minu volitused seal jälle taastuvad. Olen ka IRL-i Ida-Viru juhatuse ja Kiviõli-Sonda ühisosakonna juhatuse liige. Ja kõige lõpuks, või peaks see pigem olema kõige esimeseks, saan ma lähipäevil teist korda vanaemaks ja loodan nüüd leida ka piisavalt aega lapselastega tegelemiseks."

Riigikogust lahkuval Mart Nutil hetkel plaane ei ole. "Liiga vähe aega on mul olnud teada, et tuleb riigikogust lahkuda, mistõttu ei ole jõudnud tööasjadest mõelda," ütles Nutt BNS-ile.

Juku-Kalle Raid, Siim Kabrits ja Andre Sepp enda riigikogu järgsetest plaanidest rääkima ei soostunud.