Politsei- ja piirivalveameti tänavuse liiklusjärelevalve kava kohaselt ühtlustab organisatsioon kohtuvälise menetluse põhimõtteid, et muuta sarnaste liiklusrikkumiste karistusmäärad ühetaolisteks ja seeläbi kasvatada ühiskonnas õiguskindlust.
Karistuste määramisel peab sarnaseid õigusrikkumisi käsitlema sarnaselt, tagamaks inimestele põhiseadusest tulenev võrdse kohtlemise printsiip ja muutes sellega politsei tegevus läbipaistvamaks ja etteaimatavamaks, seisab tegevuskavas.
Tänavuse politsei aastaplaani kohaselt aitab see kaasa ühiskonnas õiguskindluse tekkele. Samuti peab liiklusjärelevalve prioriteetsete tegevuste sekkumiskünnisolema võimalikult madal ja üleriigiliselt ühetaoline.
Karistusi määrates tuleb politsei hinnangul silmas pidada, et tegemist on õigusrikkuja suhtes läbiviidava meetmega, mis aitab kaasa inimeste elu ja tervise kaitse põhiõiguse tagamisele.
Üleriigilised sekkumiskünnised rikkumiste osas, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel, lepitakse kokku korrakaitsejuhtide tasandil, selgub tegevuskavast.
Liiklusjärelevalve käigus pöörab politsei esmajoones tähelepanu liikluskultuuri parandamisele liiklejate abistamise, juhendamise, suunamise ja mõjutamise kaudu ennetades ja tõkestades õigusrikkumisi.
Politsei karistamispõhimõtete kohaselt karistatakse s amalaadsete rikkumiste eest esmakordse rikkumise korral üldjuhul rahatrahvi, korduva rikkumise puhul juhtimisõiguse äravõtmisega ning jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist.
Roolijoodiku le aresti võib politsei taotleda ka siis, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,4 milligrammi liitri kohta ning tal on kas kehtiv karistus joobes juhtimise eest, puudub juhtimisõigus või ta tekitas teisele isikule varalist kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.
Sõiduki konfiskeerimise ja selle kui kuriteo toimepanemise vahendi arestimiseni võib viia raske liiklusõnnetuse põhjustamine, kui juht oli joobes ning teda on selle eest varem karistatud, tal puudub juhtimisõigus või ta on silmnähtavalt raskes joobes.