Alates teisipäevast, 1. aprillist peavad kõik tarbimises olevad sigaretid olema maksumärgistatud 2014. aasta maksumärgiga ning vanade maksumärkidega sigaretipakke ei tohi sellest kuupäevast enam müüa ega väljaspool aktsiisiladusid ladustada.

Maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse peaspetsialisti Hille Reinholdi sõnul hakkasid esimesest jaanuarist 2014 kehtima uued tubakatoodete maksumärgid ja sigarettidele kehtestati ka uus aktsiisimäär. "Kuna müügi ja ladustamise keeld rakendub kolme kalendrikuu möödumisel uue kujundusega maksumärkide jõustumisest, siis ei tohi alates 1. aprillist enam möödunud aasta maksumärgiga märgistatud sigarette väljaspool aktsiisiladu ladustada ega müüa," ütles Reinhold ameti teates.

Möödunud aasta 1. detsembril jõustus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus, millega keelati lisaks müügile ka väljaspool aktsiisiladu varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupade ladustamine. Piirang laieneb nendele aktsiisikaupadele, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist.

Maksu- ja tolliamet juhib sigarettide müügiga tegelevate ettevõtjate tähelepanu sellele, et enne käesoleva aasta jaanuari kehtinud maksumärgiga maksumärgistatud sigaretid, mis on jäänud müümata, peavad jõudma hiljemalt 31. märtsiks tagasi aktsiisilattu. "Aktsiisilaopidaja otsustab, kas toodetelt saab vana maksumärgi eemaldada ja uue maksumärgiga märgistada või tuleb tooted hävitada," rääkis Reinhold.

Maksumärki võib tootelt eemaldada ainult maksuhalduri järelevalve all. Toodetelt, mis hävitatakse koos maksumärgiga maksuhalduri esindajate juuresolekul, on võimalik aktsiis tagasi taotleda.

1. jaanuarist 2014 kehtestati uus aktsiisimäär vaid sigarettidele. 2013. aasta maksumärgiga sigareid, sigarillosid ja suitsetamistubakat, mis on tarbimisse lubatud enne 1. jaanuari, võib müüa kuni varude lõppemiseni või nende aktsiisimäära muutumiseni.

Keskkonnaühendused ja teadlased möönsid möödunud nädalal Tartus toimunud ümarlaual, et praegune metsanduspoliitika ei ole jätkusuutlik ning raiemahtude tõus seaks paljud loodusväärtused tõsisesse ohtu.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaekspert Indrek Sell nentis, et raiemahte arvestades lähtutakse liialt majanduslikest huvidest, koheldes metsa kui puupõldu, teatas ELF BNS-ile. "Viimasel ajal aktiivsemaks muutunud metsandusalases diskussioonis on esitatud väiteid, et metsade raiemaht võiks olla senisest suurem. See võib küll tuua lühiajalist majanduslikku kasu, ent tuleb arvestada ka asjaolu, et mets on ökosüsteem, mis on koduks paljudele ohustatud liikidele," lausus Sell.

Ühtlasi leiti ümarlaual, et tõhustama peaks majandusmetsades elavate haruldaste liikide kaitset. "Kui metsaelustikku kaitsta vaid looduskaitsealadel ning mujal majandada metsi intensiivselt ja looduväärtusi arvestamata, jäävad paljud liigid kaitsealadele isolatsiooni." 

ELF-i eestvedamisel toimunud ümarlaual osalesid Eesti Ornitoloogiaühingu, MTÜ Lääneranniku ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esindajad ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.

Veebruari lõpu seisuga oli leping elektri ostmiseks olemas ligi 557 000 tarbimiskohal, mis on peaaegu 3000 võrra enam võrreldes jaanuari lõpuga.

Kolmveerand elektrilepingutest on tähtajalised ja ülejäänud tähtajatud, teatas Elering.

Elektrilepinguta tarbimiskohti oli veebruari lõpu seisuga 151 000 ja nende tarbitud elektri osakaal veebruaris 8 protsenti kogutarbimisest ehk sama palju kui jaanuaris.

Elektrimüüjat vahetada otsustanud kliente, kellel hakkas märtsi algusest kehtima leping uue müüjaga, oli 2700. Aprilli algusest vahetub müüja taas enam kui 3000 tarbimiskohas.

Eesti Energia bilansiportfell oli veebruaris 59,5 protsenti süsteemi tarbimisest, Elektrum Eestil 15,4 protsenti ja Baltic Energy Servicesil 9,9 protsenti. Võrreldes jaanuariga vähenes Eesti Energia bilansiportfell 0,5 protsendipunkti ja Baltic Energy Services oma 0,3 protsendipunkti, Elektrumi oma kasvas aga 0,8 protsendipunkti.

Kolmapäeva lõuna paiku avastas Piusa kordoni piirivalvur Võrumaal suures koguses metsateele jäetud salasigarette.

Kolmapäeval, 26. märtsil kella 12 paiku märkas Piusa kordoni piirivalvur Võrumaal Meremäe vallas Palo külas patrulli käigus kahtlustäratavat sõiduautot Audi 100. Sõiduki ja selle juhi kontrollimisel piirivalvur aga midagi kahtlast ei leidnud ning ta lahkus kordoni suunas. Mõnikümmend meetrit sõidukist eemal märkas piirivalvur metsateel teibiga suletud pappkaste.

Sündmuskohale saabus ka teine piirivalve patrulltoimkond koos teenistuskoertega. Ühes koertega kontrolliti piirilõik üle, kuid piiriületusele viitavaid jälgi ei avastatud.  Piusa kordoni patrulltoimkond viis avastatud kastid kordonisse ning andis need üle Maksu- ja Tolliameti töötajatele. Ühtekokku leiti metsas 10 kasti Valgevene maksumärkidega sigarette.

Salasigarettide vedu menetleb Maksu- ja Tolliamet, kes algatas asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse Tubakaseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb tubakatoodete käitlemise korra rikkumist.

Käesoleval aastal on Lõuna prefektuuri piirivalvurid maismaa piiril fikseerinud 7 salakaubaveo juhtumit ning avastanud 140 660 sigaretti.