EESTI UUDISED BNS

Statistika: Eesti linnade elanikkond väheneb ja vananeb

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb ja vananeb 2040. aastani koostatud prognoosi kohaselt Eesti 14 suurema linna elanikkond.

Üldjoontes toimub seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel järgmise ligi 30 aasta jooksul kõigis linnades rahvastiku vähenemine ja vananemine, kuid linnade käekäik on erinev, seisab ameti statistikablogis. Rahvastikku võidavad juurde Tallinn, Tartu ja Tallinna tagamaale jääv Maardu linn. Teised maakonnakeskused kahanevad. Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna - Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare - rahvaarv allapoole algset 10 000 elaniku piiri.

Statistikaameti andmetel suureneb linna- ja väheneb maarahvastiku osatähtsus. Kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61 protsenti. Praeguste rahvastikusuundumuste jätkumisel kasvab Eesti elanikkonnas peamiselt Tallinna ja Tartu linna elanikkonna osatähtsus. Seda eriti Tallinna puhul – kui praegu elab pealinnas 31 protsenti Eesti elanikkonnast, siis 2040. aastal 35 protsenti.

Rahvastiku koosseis vananeb. Selle tulemusel muutub praegune seis, kus kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav - alaealine või pensionär -, paljudes linnades selliseks, kus ühe tööealise kohta on üks ülalpeetav ja selleks on enamasti pensioniealine inimene.

Linnade rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud kõiki rahvastikuprotsesse: sündimust, suremust ja rännet. Loomuliku iibe puhul kasvab sündimustrend perioodi lõpuks 1,8 lapseni naise kohta ning suremuse juures on arvestatud, et oodatav eluiga jätkab kasvamist. Välisränne on intensiivsem nooremates vanuserühmades ning siserändes toimub noorte linnastumine ja pereealiste eeslinnastumine.

Kuperjanovi pataljoni õppusest võtab osa ligi 750 kaitseväelast

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaVõrumaal algas Kuperjanovi jalaväepataljoni hindamisõppus Raba, millest võtab osa ligi 750 ajateenijat ja tegevväelast.

Esmaspäeval alanud ja reedeni kestva õppuse põhitegevuspiirkonnaks on Sõmerpalu, Võru ja Rõuge vald, ütles BNS-ile Lõuna kaitseringkonna teabeohvitser.

Pataljomni rännak algab teisipäeval. Rännakkolonnid liiguvad Veriora, Vastseliina, Lasva ja Haanja valdade teedel. Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid.

Õppusel hinnatakse jalaväepataljoni rühmade valmisolekut ja taktikalist tegevust kõigis lahinguliikides. Ka hinnatakse õppusel meditsiinirühma ja tagaltoetuse  tegevust.

Õppus Raba on ettevalmistav harjutus õppuseks Tormihoiatus, kus tegutsetakse pataljoni koosseisus nii kaitsel, kui rünnakul ning mis lõppeb näidislahinguga Võru linnas. Tormihoiatus viiakse läbi 25.-27. aprillil Võru maakonnas.

Politsei korraldas Põlvamaa teedel kolm lauskontrolli

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar NagelPolitsei korraldas Põlvamaal kolm lauskontrolli joobes juhtide tabamiseks, lisaks joobes autojuhtidele tabati ka mitu alkoholi pruukinud ratturit.

Laupäeva hommikul kontrollis politsei kolme tunni vältel Põlvamaal Valgjärve ja Kanepi asulas sõidukijuhtide kainust, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Kontrollitud 177 autojuhist oli alkoholi tarvitanud üks, lisaks tabasid korravalvurid kaks joobes ratturit.

Esmaspäeva hommikul kontrollisid politseinikud sama teelõiku. Alkomeetirsse pidid puhuma 350 autojuhti. Politseinikud kõrvaldasid roolist kolm alkoholi tarvitanud juhti ning lisaks avastati kaks turvavarustust mittekasutanud autojuhti. Kõigi avastatud rikkumiste osas alustati väärteomenetlusi.

Järgnevalt viidi sarnane kontrollaktsioon läbi Räpina vallas, kus pandi kolme tunni vältel puhuma 278 autojuhti. Korravalvurid kõrvaldasid roolist kaks alkoholi pruukinud sõidukijuhti, lisaks tabati üks joobes jalgrattur.

„Plaanime teha suuremaid kontrollaktsioone sõltumata kellaajast ja nädalapäevast ning seda igas Põlvamaa nurgas,“ ütles Põlva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rainer Rahasep.

President nimetas Ivari Padari põllumajandusministriks

Fotod: Arno Mikkor/presidendi kantseleiPresident Toomas Hendrik Ilves nimetas peaministri ettepanekul põllumajandusministriks senise Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari.

Ilves kohtus esmaspäeval peaminister Taavi Rõivasega ja põllumajandusministriks nimetatud Ivari Padariga, teatas BNS-ile presidendi kantselei. Riigipea nimetas peaministri ettepanekul senise Euroopa Parlamendi saadiku Padari põllumajandusministriks ning vabastas samas põllumajandusministri ülesannetest justiitsminister Andres Anvelti.

Padar andis esmaspäeval ametivande riigikogu ees.

Taavi Rõivase valitsus astus riigikogu ees ametivande andmisega ametisse 26. märtsil.

Fotod: Arno Mikkor/presidendi kantseleiIvari Padar töötas alates 2009. aastast Euroopa Parlamendi liikmena. Enne seda oli ta 2009. aastal riigikogu XI koosseisu liige ja aastatel 2003-2007 riigikogu X koosseisu liige ning SDE parlamendifraktsiooni esimees. Aastatel 2007-2009 töötas ta rahandusministrina ning ajavahemikus 1999-2002 põllumajandusministrina.

Varem on ta muuhulgas töötanud AS HT Hulgi peadirektorina, rahandusministeeriumi kantsleri abina, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevesimehena ja Võru abilinnapeana.

Ivari Padar asub täitma põllumajandusministri ülesandeid

Ivari Padar FOTO: VTSotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv Ivari Padar asub alates esmaspäevast täitma põllumajandusministri ülesandeid.

Kui ülejäänud Reformierakonna ja SDE valitsuse ministrid andsid riigkogu ees ametivande juba märtsi lõpus, siis Padar teeb seda esmaspäeval.

Padari sõnul ei saanud ta otsekohe Euroopa Parlamendist ära tulla, kuna mõned sealsed hädapärased asjad vajasid korda ajamist. Padarit asendas sellel ajal justiitsminister.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas Reformierakonna ja SDE valitsuse ametisse 26. märtsil.

Rahapesu andmebüroo teave tõi kaasa 12 kriminaalmenetlust

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaRahapesu andmebüroo edastatud kuriteoteadete põhjal sai eelmisel aastal alguse kokku 12 kriminaalmenetlust, neist kümme rahapesu tunnustel.

Esmakordselt tuvastas büroo rahapesu kahtluse ka ühes skeemis, milles kasutati krüptovaluutat bitcoin, mis päädis kuriteoteate esitamisega prokuratuuri, selgub rahapesukomisjoni tegevusaruandest.

Aruande kohaselt domineerivad rahapesu eelkuritegudest jätkuvalt arvutikelmused ja kelmused. Büroo materjalide põhjal alustatud rahapesu menetluste eelkuritegudest moodustavad arvutikelmused 70 protsenti, kelmused viiendiku ja maksupettused kümnendiku.

Maksupettuste valdkonnas jätkusid romukullaga seonduvad maksupettused, kus peale käibemaksuseaduse muudatusi on muudetud ka maksupettuste skeeme, kasutades nüüd investeerimiskulla ja niinimetatud romukulla vahelist erinevat maksustamist.

Eelmisel aastal olid rahapesu andmebüroo üheks fookuseks maksevahendajad ja nende kaudu liikuvate rahaliste vahendite osas võimaliku rahapesu kahtluse tuvastamine. Nimetatud skeemide juures on rahapesu tuvastamise peamiseks takistuseks asjaolu, et võimalik eelkuritegu on toime pandud välisriigis ja rahade liikumine toimub läbi mitmete erinevate riikide. Jätkuvalt on aktuaalne välisriigis toimepandud eelkuritegudest saadud raha pesemine Eestis, seisab aruandes.

Eelmisel aastal teostas rahapesu andmebüroo 53 kohapealset kontrolli, mille tulemusel alustas 11 väärteomenetlust ja määras trahve kogusummas 2100 eurot.

Kohapealsed kontrollid viidi läbi pandimajades, laenuandjate, väärismetallidega kaubitsejate ning kasiinode, õigusnõustajate ja kinnisvaratehingute vahendajate juures.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD