Rahapesu andmebüroo teave tõi kaasa 12 kriminaalmenetlust

Rahapesu andmebüroo edastatud kuriteoteadete põhjal sai eelmisel aastal alguse kokku 12 kriminaalmenetlust, neist kümme rahapesu tunnustel.

Esmakordselt tuvastas büroo rahapesu kahtluse ka ühes skeemis, milles kasutati krüptovaluutat bitcoin, mis päädis kuriteoteate esitamisega prokuratuuri, selgub rahapesukomisjoni tegevusaruandest.

Aruande kohaselt domineerivad rahapesu eelkuritegudest jätkuvalt arvutikelmused ja kelmused. Büroo materjalide põhjal alustatud rahapesu menetluste eelkuritegudest moodustavad arvutikelmused 70 protsenti, kelmused viiendiku ja maksupettused kümnendiku.

Maksupettuste valdkonnas jätkusid romukullaga seonduvad maksupettused, kus peale käibemaksuseaduse muudatusi on muudetud ka maksupettuste skeeme, kasutades nüüd investeerimiskulla ja niinimetatud romukulla vahelist erinevat maksustamist.

Eelmisel aastal olid rahapesu andmebüroo üheks fookuseks maksevahendajad ja nende kaudu liikuvate rahaliste vahendite osas võimaliku rahapesu kahtluse tuvastamine. Nimetatud skeemide juures on rahapesu tuvastamise peamiseks takistuseks asjaolu, et võimalik eelkuritegu on toime pandud välisriigis ja rahade liikumine toimub läbi mitmete erinevate riikide. Jätkuvalt on aktuaalne välisriigis toimepandud eelkuritegudest saadud raha pesemine Eestis, seisab aruandes.

Eelmisel aastal teostas rahapesu andmebüroo 53 kohapealset kontrolli, mille tulemusel alustas 11 väärteomenetlust ja määras trahve kogusummas 2100 eurot.

Kohapealsed kontrollid viidi läbi pandimajades, laenuandjate, väärismetallidega kaubitsejate ning kasiinode, õigusnõustajate ja kinnisvaratehingute vahendajate juures.