Möödunud aasta kohta esitas tuludeklaratsiooni 629 458 maksumaksjat, mis on 8533 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, elektroonselt esitati 95,4 protsenti kõigist tuludeklaratsioonidest, mis on 0,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

2013. aasta eest pidid tuludeklaratsiooni esitama 35 057 füüsilisest isikust ettevõtjat, oma kohustuse täitsid tähtaegselt 32 056 füüsilisest isikust ettevõtjat, teatas maksu- ja tolliamet.

Esialgsetel andmetel kuulub tagastamisele 92 miljonit eurot tulumaksu, mis on 6 miljoni euro võrra vähem kui mullu, mil tagastati 98 miljonit eurot tulumaksu. Juurde määrati 2013. aasta eest 22,1 miljonit eurot tulumaksu, mis on sama palju kui möödunud aastal.

Tänaseks on tagastatud 82,7 miljonit eurot tulumaksu, kohtutäituritele on üle kantud 3,1 miljonit eurot tulumaksu ja kontrollimist ootab veel 5,3 miljoni euro tulumaksu tagastamine.

Tulude deklareerimise tähtaeg oli sel aastal 31. märtsil, tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja neile, kes deklareerisid kasu või kahju vara võõrandamisest, on tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg 1. oktoober

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollisid märtsikuus kodude tuleohutust, ametnike hinnangul peavad inimesed lisaks suitsuanduri olulisusele rohkem tähelepanu pöörama ka küttesüsteemide hooldusele.

Intensiivse kontrollperioodi jooksul jõuti üle vaadata kokku 854 eluruumi, millest 244 kodul esines puudusi, teatas päästeamet BNS-ile. Küttesüsteemide hoolduses tuvastati puudusi kokku 121 korral.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhtaja Rait Pukki sõnul olid märtsikuus läbi viidud tuleohutuskontrollid üks osa terve aasta läbiviidavatest tegevustest eluruumide tuleohutusalase olukorra parandamiseks. „Juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastati puudusi kokku 121 korral. Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas , millest sageli ka tulekahjud alguse saavad,“ ütles Pukk.

Päästeamet tegi rikkumiste kohta 153 ettekirjutust ning alustas 24 väärteomenetlust. Elanikele kuuluvatest eluruumidest ei olnud tuleohutusnõuded täidetud 23 protsendil ja sotsiaalpindadest 35 protsendil juhtudest.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja rõhutas, et tuleõnnetusi peab ennetama. „Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest.“

Päästeamet tuletab meelde, et kontrolle viiakse läbi aastaringselt, mille käigus veendutakse kohustusliku suitsuanduri olemasolus, kuid vaadeldakse ka kütte- ning elektrisüsteemide tuleohutust.

Sel aastal on tules hukkunuid 21, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, juba kaheksa võrra rohkem.

Rahandusministeerium saatis teisipäeval valitsusse hasartmängude maksustamist muutva seaduseelnõu, mis muudab muuhulgas pokkeriturniiride korraldamise atraktiivsemaks, kuna lõpetab võidufondide maksustamise.

Maksuobjekti muutmisega teenustasu-põhiseks on lauas mängitavate pokkeriturniiride korraldamine jõukohane kõigile mängukorraldajatele. Seetõttu muudetakse eelnõus traditsioonilise turniiri maksuobjekti nii, et see oleks osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa. Muudatus peaks soodustama pokkeriturismi arengut Eestis, seisab eelnõu seletuskirjas.

Hetkel maksustatakse interneti- ning lauaturniire erinevalt. Kui internetis korraldatavate turniiride puhul maksustatakse üksnes korraldaja poolt kogutavat teenustasu, siis lauaturniiride puhul on ühtlasi maksustatud ka võidufond.

Selline erinevus on rahandusministeeriumi hinnangul iseenesest põhjendamatu, kuna maapealsed turniirid ei ole võrreldes online-turniiridega mängijate jaoks ohtlikumad ega too kaasa ühiskonnale rängemaid tagajärgi. Muudatuste peamine eesmärk on likvideerida põhjendamatu erinevus maksustamisel ning muuta lauaturniiride korraldamine korraldajatele majanduslikult mõistlikumaks.

Lauas mängitavate õnnemänguturniiride maksuobjekti muutmise tõttu jääks prognoosi kohaselt 2015. aastal riigieelarvesse laekumata kuni 110 000 eurot.

Eestis korraldatavateks suuremateks turniirisarjadeks on näiteks Olybet Poker Series (igakuine, osalustasu 110 eurot), Triobet Live (igakuine, osalustasu 70 eurot) ja Paflive (igakuine, osalustasu 70 eurot), kus ühel etapil osaleb harva üle saja inimese. Muudatust võiks ministeeriumi hinnangul lugeda õnnestunuks, kui Eesti korraldajad suudaksid taas regulaarselt pakkuda rahvusvahelisi turniire, millel osalejatest olulise osa moodustaksid välismängijaid.

Kolmandik haiguslehti võetakse Eestis tööstressi tõttu, mis tähendab firmadele tohutut rahalist kahju ja inimestele edasisi terviseprobleeme, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõige rohkem põhjustab eestlaste tööstressi hirm töö kaotada ja pidev ülekoormus. Tööstress omakorda põhjustab südamehaigusi, depressiooni ärevushäireid ja muid riske. Tööstressiga seotud terviserisk on kogu Euroopa Liidus tööga seotud tervise-probleemidest luu- ja lihaskonna vaevuste järel teisel kohal.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja perearsti Ruth Kalda hinnangul on tööstressi enim kõrgharidust nõudvatel töökohtadel, mida iseloomustab suur vaimne koormus, teenindussfääris töötamine, kus tuleb pidevalt inimestega suhelda ning öised vahetused.